1 / 16

MSE0170 - Soojusvarustussüsteemid

MSE0170 - Soojusvarustussüsteemid. Loengu konspekt 9 . Koormuse arvutused mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel. Alused.

alea-pacheco
Download Presentation

MSE0170 - Soojusvarustussüsteemid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MSE0170 - Soojusvarustussüsteemid Loengu konspekt 9. Koormuse arvutused mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel

  2. Alused Soojustarbe planeerimisel on kaugkütte ettevõttel tavaliselt kasutada reaalandmed konkreetse hoone või hoonetegrupi soojusetarbe kohta kuude kaupa teatud perioodi vältel. Kuna välistemperatuur on pidevalt muutuv suurus, muutub ka tarbitav soojushulk nii päevade kui ka kuude lõikes. Samas, ei ole ka kahte ühesugust kütteperioodi.

  3. Alused Kui on teada • kuude kaupa tarbitud soojushulgad vähemalt ühe aasta jooksul ja • (2) teada ka kuukeskmised välistemperatuurid, • õnnestub paljudel juhtudel leida selle hoone kui hoonetegrupi soojusetarvet iseloomustavad matemaatilised sõltuvused ja vastavad näitarvud. (tarbimisandmed peavad olema korrektsed)

  4. Alused Kuu jooksul tarbitud soojushulga jagame kuu tundide arvuga, nii saame selle kuu kohta keskmise tarbimisvõimsuse. Probleeme tekib tavaliselt siis, kui küte ei ole olnud kasutusel kogu kuu vältel (näit. kevadel maikuu, sügisel võibolla oktoobrikuu)

  5. Seosed Konstrueerime graafilise sõltuvuse keskmise tarbimisvõimsuse ja kuukeskmise välistemperatuuri vahel. Kui soojuseväljastust on korralikult reguleeritud, langevad sellise graafiku punktid küllalt hästi ühele sirgjoonele, selle joone matemaatiline võrrand kajastabselle hoone või hoonetegrupi tarbimisvõimsuse sõltuvust välistemperatuurist. Joone võrrandi järgi saab siis arvutada vajaliku tarbimisvõimsuse arvutusliku välistemperatuuri korral.

  6. Seosed Matemaatiliseks töötluseks tuleb graafik jagada kahte ossa: suvekuud (ilma kütteta kuud) ja kuud, millal küte on kasutusel. 1). Suvise perioodi kohta leitud keskmine tarbimisvõimsus on sellisel juhul keskmine tarbimisvõimsus sooja tarbevee koormuse katmiseks. 2). Talvise perioodi kohta esitatav joon aga kajastab ilmset sõltuvust välistemperatuurist: mida madalam välistemperatuur, seda suurem on tarbimisvõimsus.

  7. Seosed Kui talveperioodi jaoks on leitud võrrand kujul: y = – a*x + b, kus x on välistemperatuur ja y – kuukeskmine tarbimisvõimsus (kW), a – sirge tõus, b – vabaliige, sisuliselt b vastab vajalikule võimsusele välistemperatuuril 0 oC, sirge tõus a näitab aga tarbimisvõimsuse sõltuvust välistemperatuurist.

  8. Seosed Näide lineaarse sõltuvuse kohta kuukeskmise tarbimisvõimsuse ja kuukeskmise välistemperatuuri vahel soojuseväljastuse korralikul reguleerimisel

  9. Seosed Aastane soojuse erikulu hoonete kütteks ja sooja tarbevee ettevalmistamiseks Näide sõltuvuse kohta kuukeskmise välisõhu temperatuuri ja kuukeskmise tarbimisvõimsuse vahel. Reaalandmed. Puudulik reguleerimise tase.

  10. Seosed Aastane soojuse erikulu hoonete kütteks ja sooja tarbevee ettevalmistamiseks Reaalandmetel baseeruv näide. Graafikut iseloomustab suur punktide hajuvus. Suurema kubatuuriga hoonete korral soojuse eritarbimine on mõnevõrra väiksem. Graafikul on esitatud ka interpolatsioonivõrrand ligikaudse sõltuvuse kohta hoone kubatuuri ja soojuse eritarbe vahel.

  11. Küttekoormuse arvutused mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel On otstarbekas jagada kordaja a (kW/oC) läbi selle hoone köetava kubatuuriga järgneva valemi kohaselt:

  12. Küttekoormuse arvutused mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel Erinevalt eelpoolkäsitletud võimalusest võtta nn. küttekarakteristikad tabelist (nende väärtused on tavaliselt liiga suured) oleme siinkohal kirjeldatud metoodika kohaselt arvutanud antud hoone või hoonetegrupi jaoks reaalsed küttekarakteristikad, nende kasutamine annab soojustarbe planeerimisel palju tõepärasema tulemuse, kui kirjandusest võetud küttekarakteristikate kasutamine.

  13. Küttekoormuse arvutused mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel Kui kaugkütet ei kasutata sooja tarbevee ettevalmistamiseks või on eraldi mõõdetud soojuse kulu ainult küttevajaduse rahuldamiseks, võib antud hoone või hoonetegrupi kohta arvutada ekspluatatsioonilise küttekarakteristika ka jagades teatud perioodil (näit.) kütteperioodi vältel tarbitud soojushulga läbi vastava perioodi kraaditundide arvuga järgneva valemi kohaselt: kus Qküte – vaadeldaval perioodil kütteks kasutatud soojushulk, MWh; KRT – vaadeldava perioodi kraaditundide arv, oC.h

  14. Küttekoormuse arvutused mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel • Oleme ka sel viisil määranud hoone või hoonetegrupiküttekarakteristika reaalsete tarbimisandmete alusel, sel viisil määratud küttekarakteristika kasutamisel peame silmas pidama seda, et kraadipäevade arvutamisel me andsime ette nn. baastemperatuuri.

More Related