Inimese papilloomiviirus e. HPV

1. Inimese papilloomiviirus e. HPV Maarja Toomlaid Stom. IV kursus 2. rühm

2. Mis on inimese papilloomiviirus? • HPV kuulubpapilloomiviiruste sugukonda. • Nagukõikpapilloomiviirused, on ka HPV-d kõrgekoespetsiifilisusega, põhjustadesviirusinfektsioone: • epidermises (nahapapilloomiviirused), • limaskestades(limaskestadepapilloomiviirused). • HPV võib põhjustada: • emakakaela epiteelimuutusi, • emakakaelavähki, • kondüloome ja nahatüükaid, • teisi häireid.

4. Kui levinud on HPV? • HPV on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. • MaailmaTerviseorganisatsioonihinnangukohaseltoli 2001. aastalmaailmasumbes 630 miljonitHPVganakatunudinimest.

5. Kuidas HPV levib? • Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu. • Suguelundeid nakatavate HPV-dega nakatutakse seksuaalvahekorras olles. • Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. • Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. • Vastuvõtlikkusnakkuselesõltubväikestenahatraumadeolemasolust, aga ka inimeseorganismikaitsevõimetugevusest. • Enamasti suudab  inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või aasta jooksul hävitada. Mõnedel juhtudel jääb viirus aga organismi aastateks. • Enamus inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega.

6. HPV tüübid • On tuvastatud üle 100 HPV tüübi. • Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte ja taanduvad ilma ravita. • Ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. • Mõned viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. • Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi.

7. HPV: hea- või pahaloomuline? • HPV tüübidjagunevadkõrgeriski(18 tüüpi) ja madalariskiHPV-deksvastavaltsellele, kasnad on seotud vähitekkegavõimitte. • Kõikiinimesepapilloomiviirusetüüpe, sh.neidmidaseostataksehea- ningpahaloomulistekasvajatega, leidubinimestelsagedastitäiestitervetellimaskestadel ja epidermisel. • Üksnesvähestelviirusetüüpidel on kalduvushea- ja võipahaloomulistekskasvajatekskujuneda.

8. Madalariski HPV-d • Peetakseepiteelinormaalsemikroflooraüheksosaks, tekitades: • healoomulisiepidermisekasvajaid (tavaliseltsoolatüükaid), • limaskestavohandeidehkkondüloome. • Nendearenemistvähiks pole kirjeldatudningimmuunsüsteemitoimelkaovadnadmingiajapärast.

9. Kõrgeriski HPV-d • Nende pooltpõhjustatudepiteelkoenakkusedvõivadedasiarenedapahaloomulisteks kasvajateks. • Enamikdüsplaasiatestsiiskitaanduvad. • Nendearengvähkkasvajateks on seotud tavaliseltteisteriskifaktoritega, nagunõrgenenudimmuunsüsteem, suitsetamine, kauaaegnerasestumisvastastetablettidekasutamine.

10. Pahaloomulised kasvajad • Lisaks emakakaelavähi põhjustamisele on HPV-sid seostatud veel: • tupe, päraku ja häbeme düsplaasiate ning kasvajate tekkega. • Meestel võivad nad tekitada päraku- ja peenisevähki. • 99% emakakaelavähi juhtudest on põhjustatud papilloomiviiruste poolt. • Mõned HPV tüübid võivad põhjustada ka suu- ja kõrivähki.

11. Emakakaelavähk • On tõsinehaigus, mis võib osutudaeluohtlikuks. • Kuinainenakatub HPV teatudtüüpidega, ja organism viirusestvõitueisaa, võivademakakaelaepiteelrakkudekasvustekkida muutused. • Kuimuutusieiavastataegaravitaõigeaegselt, võivad need edasiarenedavähieelseksseisundiks ja seejärelmuutudakasvajaks. • See protsess võib võttamitmeidaastaid, kuidmõneljuhul võib toimuda ka üheaastaga. • Emakakaelavähk on naistel esinemissageduselt (pärast rinnavähki) teisel kohal maailmas.

12. Emakakaelavähi diagnoosimine • Emakakaela epiteelkoe muutuste ja vähieelsete seisundite avastamiseks kasutatakse Pap-testi, mis analüüsib koe tsütoloogilisi muutusi. • Pap-testil põhinevad sõeluuringud muudab oluliseks asjaolu, et emakakaelavähi sümptomid ei avaldu haiguse varajastes staadiumides, vaid alles järgus, kus kasvaja on jõudnud levida ümbritsevatesse kudedesse ning tõenäosus terveneda väheneb. • Testi käigus kogutakse günekoloogilisel läbivaatlusel emakakaela pinnalt ja kaelakanalist epiteelrakke kasutades spetsiaalset harja ja spaatlit. Rakke uuritakse mikroskoobi abil.

13. Pap-test: HPV-negatiivsedepiteelirakudvasakulning HPV-positiivsedrakudparemal

14. Emakakaelavähi ravi • Kolm peamist emakakaelavähi raviviisi on operatsioon, kiirgusravi ja keemiaravi. • Ravi võib koosneda kahest või kõigist nimetatud raviviisidest. • Praegusel hetkel on turul kaks vaktsiini, mis vähendavad HPVpoolt põhjustatud emakakaela kartsinoomide teket: Gradasil ja Cervarix. • Mõlemad vaktsiinid tekitavad immuunsuse HPV tüüpide 16 ja 18 suhtes, mis on vastutavad enam kui 70% emakakaelavähi juhtude eest. Gradasil kaitseb ka HPV tüüpide 6 ja 11 eest, mis põhjustavad 90% kondüloomidest.

15. Kondüloomid • Kondüloomid on valged või nahavärvi näsad, mida kõige sagedamini põhjustavad inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid. • Kondüloomid esinevad kõige sagedamini välistel suguelunditel või pärakupiirkonnas ning ka suulimaskestadel. • Harvem esinevad kondüloomid tupes või emakakaelal. • Aeg-ajalt võivad kondüloomid põhjustada selliseid haigusnähte nagu kipitus, sügelus või valu.

16. Kondüloomide diagnoosimine • Kondüloomidvõivadilmudanädalatevõikuudemöödudespärastseksuaalkontaktinakatunudpartneriga. • Arsttunnebvälistelsuguelunditelasuvadkondüloomidtavaliseltäralihtsaltvaatamisel. • Raskemininähtavatekondüloomidekorralkasutabarstlähemaltkontrollimisekssuurendusklaasi.

17. Kondüloomid

18. Kondüloomide ravi • Papilloomiviirusevastaneravipuudub. • Kondüloomid võivad taanduda ilma ravita iseenesest. • Nende esmakordsel avastamisel ei saa aga kuidagi ennustada, kas nad taanduvad või kasvavad suuremaks. • Olenevalt kondüloomide suurusest ja asukohast võib valida mitme ravivõimaluse vahel: • kondüloomidele määritav spetsiaalne kreem või lahus, • külmutamine, põletamine või laserravi, • kirurgiline eemaldamine (kui ei allu eelnevale ravile). • On olemas võimalus, et kondüloomid tulevad pärast ravi tagasi, kuna neid põhjustavad HPV tüübid on ikka organismis.

19. Soolatüükad • Pappilloomiviirused on ka nn. soolatüügaste põhjustajaks inimestel. • Esinevad enamasti jäsemetel (eriti taldadel, varvastel, sõrmedel), kuid ka huultel, näol ja limaskestadel. • Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest.

20. Soolatüügaste avaldumine • Peiteperiood kestab tavaliselt 4-12nädalat. • Tekivad kas üksikult või arvukalt roosakaspunased sõlmekesed,mille pind muutub hallikaks, kõvaks, ebatasaseks, võib lõheneda ja sisaldada isegi verd. • Võivad kasvada >1cm suurusteks. • Olenevalt asukohast võivad soolatüükad erinevad välja näha.

22. Soolatüügaste diagnoosimine • Diagnoosimine on enamastilihtnening see põhinebtüügastetüüpiliselvälimuselningpaiknemisel. • Harvadeljuhtudelosutubvajalikukskoetükiehkbiopsiavõtminemikroskoopiliseksuuringuks, et eristadatüükaidmuudesthaigustest.

23. Soolatüügaste ravi • Tüükad võivad iseeneslikultparanedanädalate, kuudevõiaastatejooksul. • Ravimeetodeid on erinevaidning need sõltuvadtüügasteasukohast, inimesevanusest, haigusekestvusest ja ulatusest. • Raviks võib kasutada: • Kooriva-söövitavatoimegaravimeid (salitsüülhape). • Krüoteraapiat - külmutaminevedelalämmastikuga (haigestunudrakudhävivadningirduvad). • Diatermokauter- elektroodiabiltekitataksekoldeshetkekskõrgetemperatuur. • CO2-laser -vähem levinud meetod, kasutataksejuhtudel, kuiteisedravimeetodid on jäänudsoovitudefektita. • Omalkohal on ka rahvameditsiinistuntudvahendid, näiteksvereurmarohumahl.

24. Vereurmarohi

25. HPV avaldumine suus • Viiruse ülekanne toimub otsesel kontaktil nakatunud naha või limaskestadega. • HPV võib kanduda ka orogenitaalse kontakti tõttu huultele, kurgumandlitele või suulaele. • Võib põhjustada: • limaskesta kondüloome suus ja kurgus, • suu- ja neeluvähki, • kõri-, mandli- ja keelepõhja-kasvajaid. • Umbes pooled tänapäeval diagnoositud suu- ja neeluvähkidest paistavad olevat põhjustatud HPV-nakkusest.

28. Kuidasvähendada HPVga nakatumise ohtu? • Hoidu juhuslikest vahekordadest.  Mida suurem on seksuaalpartnerit hulk, seda suurem on tõenäosus nakatuda HPV-ga. • Kondoomi kasutamine võib vähendada HPVga nakatumise ohtu. Kuna kondoom ei kata kogu suguelundite piirkonda, ei hoia see nakatumist täielikult ära. • Hoidukehalisestkontaktistinimesega, kellel on nähahaigustunnusedningsoovitadatalpöördudaarstipoole. • Vaktsineeri ennast. • Kontrolli regulaarselt oma tervist. • Ära suitseta. Suitsetamine nõrgendab keha kaitsevõimet ja soodustab erinevate vähkkasvajate teket. • Ühiskasutatavates pesemisruumides kasuta jalanõusid.

29. Kasutatud kirjandus • www.hpv.ee • http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_papilloomiviirus • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6a/Symian_virus.png • http://skincarebylouisa.com/wp-content/gallery/warts/warts4.jpg • http://eyepathologist.com/images/BD162G01.jpg • http://www.terviseagentuur.ee/HPV-ehk-inimese-papiloomviirus • https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/d/11148/hpv/t/77 • http://www.vita.ee/dyna/site/133est.html • http://inimene.ee/s/soolatuukad • http://forte.delfi.ee/news/teadus/suuseks-pohjustab-korivahki.d?id=24910859 • http://oralrx.files.wordpress.com/2013/07/oralcancer_exam.jpg

30. Aitähh tähelepanu eest!