1 / 12

ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI MÕISTE JA EESMÄRK

ÖKO MAKSUREFORM I EESMÄRK JA MEETMED Linnade ja valdade päevad * Keskkonnaseminar 16.02.2006 Urmas Koidu ja Lauri Lelumees.

adin
Download Presentation

ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI MÕISTE JA EESMÄRK

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ÖKOMAKSUREFORMI EESMÄRK JA MEETMEDLinnade ja valdade päevad * Keskkonnaseminar 16.02.2006Urmas Koidu ja Lauri Lelumees

  2. Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu maksukoormust. Eelnevast tuleneb maksupoliitika areng tulevikus: tööjõumaksude vähendamine tarbimis- ja keskkonnamaksude kasv. ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI MÕISTE JA EESMÄRK

  3. Erinevalt mõnedest arvamustest ÖMRi läbiviimisel üldine maksukoormus ei tõuse. Valitsusliit on kokku leppinud, et maksukoormus säilib 2003. aasta tasemel, sestÖMRi kavandamisel tuleb arvestada ka Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga). ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI OLULISEMATEST PÕHIMÕTETEST

  4. MAKSUKOORMUS

  5. Keskkonnamaksud ja tasud ELi riikides (% SKPst) 2003

  6. Lähtutakse üldjuhul riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt ei seota omavahel kulusid ja tulusid. Jätkatakse osaliselt keskkonnatasude sihtotstarbelist suunamist keskkonnainvesteeringuteks ja kütuseaktsiisi laekumisi kasutatakse teehoiu rahastamiseks. RIIGIEELARVE UNIVERSAALSUSE PRINTSIIP

  7. ÖMRi üks osa Eestis on tulumaksu järk-järguline vähendamine, millega on alustatud aastast 2004 vastavalt tõstes maksuvaba tulu ja vähendades maksumäära. 2004. a 1. maist tõusis märkimisväärselt bensiini ja diislikütuse aktsiis, aasta hiljem kehtestati aktsiis tahketele kütustele nagu kivisüsi, pruunsüsi ja koks. Järjepidevalt on tõusnud ka keskkonnatasud. ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORM ON JUBA ALANUD!

  8. ENERGIA-TOODE Aktsiisimäärad Eestis seisuga 01.01.2006 ELi aktsiisi alamäär alates 01.01.2004 BENSIIN PLIIVABA 4500 EEK/ 1000 l. 5620 EEK (359 EUR)/ 1000 l. Lennuki-bensiin 1120 EEK/ 1000 l. DIISLI-KÜTUS 3840 EEK/ 1000 l. 4730 EEK (302 EUR)/1000 l. (al. 01.01.2010 330 EUR) Eriots- tarbeline diislikütus 690 EEK/ 1000 l. 330 EEK (21 EUR)/ 1000 l. Vedelgaas 1570 EEK/ 1000 kg 1960 EEK (125 EUR)/1000 kg Petrooleum 4730 EEK/ 1000 l 4730 EEK (302 EUR)/1000 l. Eestil on bensiini ja diislikütuse aktsiisi-määra tõstmiseks ülemineku-periood 31. detsembrini aastani 2009. EL AKTSIISI ALAMMÄÄRAD MOOTORIKÜTUSTELE

  9. Kütus Aktsiisimäärad Eestis seisuga 01.01.2006 Kerge kütteõli 690 EEK/ 1000 l. 21 EUR/1000 l. = 330 EEK 21 EUR/1000 l. = 330 EEK ELi aktsiisi alamäär alates 01.01.2004 Raske kütteõli 235 EEK/1000 kg 15 EUR/1000 kg = 235 EEK 15 EUR/1000 kg = 235 EEK äriline mitteäriline Petrool-eum 4730 EEK/ 1000 l miinimummäär puudub miinimummäär puudub Maagaas ei maksustata 0.15 EUR/ gigadžaul = 2.35 EEK 0.3 EUR/ gigadžaul = 4.7 EEK Kivisüsi, pruunsüsi ja koks 4,7 EEK gigadžauli kohta 0.15 EUR/ gigadžaul = 2.35 EEK 0.3 EUR/ gigadžaul = 4.7 EEK Elektri-energia ei maksustata 0.5 EUR/ MWh = 7.8 EEK 1 EUR/ MWh = 15.65 EEK Põlevkivi tuleb maksus-tada al. 2013(2011-50%). PKÕ ja elekter tuleb maksus-tada aastast 2010. EL ALAMMÄÄRAD KÜTTEAINENA JA ELEKTRI TOOTMISEKS

  10. LÄHIAASTATE VALIKUD MAAGAASI JA PÕLEVKIVIKÜTTEÕLI MAKSUSTAMINE AASTAST 2008 ? Fossiilseid kütuseid tuleks kohelda võrdselt: muud kütteainena kasutatavad fossiilsed kütused, nt kerge kütteõli, raske kütteõli ja kivisüsi on aktsiisiga maksustatud. Praegune energiatoodete aktsiisiga maksustamise süsteem eelistab põhjendamatult maagaasi ja põlevkivikütteõli teistele fossiilsete kütustele ning on tekitanud seetõttu ebavõrdse konkurentsiolukorra. Maagaasi ja PKÕ maksustamisega antakse võimalus taastuvate kütuste laialdasemaks kasutamiseks, mis aitab täita kütuse- ja energiamajanduse arengukavas püstitatud eesmärke ja toetab ökoloogilise maksureformi läbiviimist.

  11. ELEKTRIENERGIA MAKSUSTAMINE AKTSIISIGA Aktsiis tuleb kehtestada elektrile hiljemalt 2010. aastast. Eestis on maksustatud elektri tootmine keskkonnatasudega (olulisim on CO2 saastetasu), kuid neid ei saa arvestada aktsiisi hulka. Keskkonnatasusid makstakse Eestis toodetavalt elektrilt, aktsiis aga on tarbimismaks.

  12. ELEKTRI MAKSUSTAMINE AKTSIISIGA Elektri hinnas moodustavad kõik saastetasud (2005. a) kokku ca 4 senti KWh kohta, mis protsentuaalselt moodustab veidi üle 3% elektri hinnast lõpptarbijale. EL aktsiisi alammäär elektrienergiale on 1,56 senti KWh kohta, seega ca 3 korda madalam kui saastetasud elektri hinnas. Kuna eksporditavat elektrit ei saa aktsiisiga maksustada ja imporditavat elektrit ei saa keskkonnatasudega maksustada, siis tuleks elektrienergia maksustamisel kasutada keskkonnatasude ja aktsiisi kombinatsioone. Samuti tuleks kaaluda elektrienergiale aktsiisi kehtestamist varem kui aastast 2010 eriti arvestades elektritootmise suurt keskkonnamõju.

More Related