1 / 75

16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia

16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia. 1. Neelu ja kaelapiirkonna haigused 1.1. Kaelapiirkonna tsüstid ja fistlid Lateraalsed kaelafistlid Lateraalsed kaelatsüstid

abel-dunlap
Download Presentation

16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia

  2. 1. Neelu ja kaelapiirkonna haigused 1.1. Kaelapiirkonna tsüstid ja fistlid • Lateraalsed kaelafistlid • Lateraalsed kaelatsüstid • Mediaalsed kaelatsüstid – ductus thyreoglossuse jäänukid; lokal: keelpärast jugulumini; vooderdatud silinderepiteeliga, võivad sisaldada kilpnäärmekude; Lõpuspilude jäänukid, osalt ühenduses stomodeumiga, vooderdatud silinder-, tsiliaar- või lameepiteeliga+lümfaatiline kude, põletik; nn. branhiogeenne tsüst;

  3. 1.2. Tonsilliit • äge tonsilliit (angiin): • katarraalne angiin (angina catarrhalis); • lakunaarne angiin (angina lacunaris); mädane põletik lakuunides: granulotsüüdid, irdunud epiteelirakud, fibriin, bakterite kolooniad;

  4. katarraalne angiin lakunaarne angiin

  5. Tüsistused: • retrofarüngeaalne abstsess (abscessus retropharngeus); • paratonsillaarne abstsess (abscessus retropharngeus); • retrofarüngeaalne flegmoon; • tonsillogeenne sepsis;

  6. -hemolüütiline streptokokk sensbilisatsioon poststreptokokiline glomerulonefriit, reuma b. krooniline tonsilliit c. Nekrotiseeriv tonsilliit: - Plaut-Vincent` angiin; anaeroobne infektsioon; - infektsioosne mononukleoos; Epstein-Barri viirus - sarlakid; - difteeria (fibrinoos-nekrotiseeriv); - äge leukeemia;

  7. 2. Söögitorupatoloogia 2.1. Arenguhäired - agenees; - atreesia; - fistlid; esinevad harva, vajavad kiiret kirurgilist korrigeerimist

  8. keskosa atreesia distaalne atreesia ülemise ösofagotrahheaal-fistliga keskosa atreesia alumise ösofagotrahheaal-fistliga distaalne atreesia ösofagotrahheaal-fistel

  9. 2.2. Motoorse funktsiooni häiretega seotud muutused: - ahalaasia; - hiaatushernia; - divertiiklid; - latseratsioonid (Mallory-Weiss´ sündroom)

  10. ahalaasia hiaatushernia paraösofageaalne hernia Zenkeri divertiikel epifreeniline divertiikel Mallory-Weissi ruptuur

  11. ahalaasia – võimetus lõõgastuda; morfol: söögitoru dilatatsioon, lihaskesta õhenemine, müenteeriliste ganglionide puudumine; vahel ka haavandumine, põletik, fibroos; hiaatushernia: - aksiaalne; 80%; - mitteaksiaalne (paraösofageaalne); - lühenenud söögitoru (brachyoesophagus) divertiiklid (söögitoru lokaalsed väljasopistised): - pulsioonidivertiiklid (ösofagofarüngeaalne, epifreeniline); - traktsioonidivertiiklid; keskosas; mediastinaalne lümfadeniit (N. tuberkuloosne);

  12. Mallory-Weissi limaskesta ruptuur: oksendamine tugev limaskesta venitus rebend verejooks; N. alkohoolsest intoksikatsioonist; morfoloogia: lineaarsed lk rebendid piki söögitoru – mao kardias, vahel kogu seina ruptuur mediastiniit;

  13. 2.3. Söögitoru veenilaiendid (vaariksid) kollateraalne ühendus v. porta ja v. cava vahel (portokavaalne) portaalhüpertensiooni korral (maksatsirroos, shistosomiaas jt);

  14. morfoloogia: laienenud looklevad veenid vahetult epiteelialuses prooprias ruptuur massiivne verejooks äge verejooksujärgne aneemia maksakooma

  15. Söögitoru alaosa varikoossed veenilaiendid

  16. 2.4.Söögitoru põletikud • Refluksösofagiit (gastroösofageaalne refluks); maomahla toime söögitoru limaskestale limaskesta kahjustus põletik; morfoloogia: - põletikuline infiltraat (eosinofiilid, neutrofiilid, lümfotsüüdid) lameepiteelis; - epiteeli basaalse kihi paksenemine; - proopria papillide pikenemine; Barrett´i metaplaasia

  17. Refluksösofagiit

  18. Barrett´i söögitoru = söögitoru limaskesta intestinaalne metaplaasia altsiaansinine pH 2,5

  19. b. Infektsioosne ösofagiit - bakteriaalne; - kandidootiline; - viiruslik: herpes simplex; cytomegalovirus; c. keemilistest faktoritest indutseeritud ösofagiit - ravimid (tsütotoksiline keemiravi); - ureemia; - happed/alused; - alkohol; - suitsetamine; - liigkuumad joogid;

  20. 2.5. Söögitoru kasvajad a. healoomuolised: - mesenhümaalsed: fibroomid, leiomüoomid, lipoomid, hemangioomid, lümfangioomid; - epiteliaalsed: lamerakuline papilloom; b. pahaloomulised: - skvamoosrakuline kartsinoom; - adenokartsinoom;

  21. Skvamoosrakuline vähk

  22. Barrett´i metaplaasia transfromatsioon adenokartsinoomiks söögitoru adenokartsinoom

  23. 3. Maopatoloogia 3.1. Põletikulised maohaigused a. äge gastriit - katarraalne; - erosiivne; - mädane: flegmonoosne; abstsedeeruv; - nekrotiseeriv e. korrosiivne (happed, alused jt); infektsioon septikopüeemia, haavandtõbi, vähk

  24. Äge hemorraagilis-erosiivne gastriit

  25. b. krooniline gastriit Etioloogiline jaotus: - autoimmuunne (A tüüp); antikehad parietaalrakkude ja vit-B12-resorptsioonifaktori vastu; - helikobaktergastriit (B tüüp); H. pylori-infektsioon; - keemilis-toksiline gastriit (C tüüp); duodeno-gastraalne refluks, alkohol, ravimid (salitsülaadid);

  26. Atroofiline korpusgastriit intestinaalse metaplaasiaga (A-tüüp)

  27. B-tüüpi gastriit, peamiselt antrum krooniline aktiivne norm lk krooniline erosioonidega

  28. Krooniline aktiivne helikobaktergastriit

  29. Krooniline aktiivne helikobaktergastriit, Helicobacter pylori

  30. C-tüüpi gastriit norm lk

  31. Formaal-patogeneetiline jaotus: a. krooniline (superfitsiaalne, lihtne) gastriit; b. krooniline aktiivne gastriit; c. krooniline atroofiline gastriit; d. krooniline gastriit metaplaasiaga: - täielik - mittetäielik Kroonilise gastriidi komplikatsioonid: - maldigestsioon; - düsplaasiate kujunemine; intestinaalne metaplaasia

  32. Krooniline gastriit peensoole tüüpi jämesoole tüüpi GI GII GIII düsplaasia Intestinaalne metaplaasia

  33. c. gastriitide erivormid - lümfotsütaarne gastriit; - eosinofiilne gastriit; - granulomatoosne gastriit; - mükootiline gastriit; - reaktiivne gastropaatia;

  34. 3.2. Haavandtõbi a. mao peptiline haavand (ulcus pepticum ventriculi); b. duodeenumi peptiline haavand (ulcus pepticum duodeni); Patogenees Protektiivsed faktorid (limaproduktsioon, bikarbonaadid, prostaglandiinid), verevool, regeneratsioonivõime ) Agressiivsed faktorid (HCl, pepsiin, sapihapped, granulotsüüdid) norm

  35. Etiopatogenees - geneetilised faktorid; - hüperatsiidsus; - limaskesta resistentsuse langus; - medikamendid; - duodenogastraalne refluks; - maoseina isheemia; - helikobakterinfektsioon;

  36. Morfoloogia maohaavand: - korpuse-antrumi piir; - prepülooriline antrum; duodenaalhaavand: - ca 2cm distaalsemal püloorusest (bulbus duodeni); äge haavand: krooniline haavand:

  37. Äge haavand limaskest submukoosa lihaskest Krooniline haavand

  38. Peptilise haavandi komplikatsioonid • verejooks äge posthemorraagiline aneemia; • perforatsioon: - vaba perforatsioon peritoniit; - kaetud perforatsioon penetratsioon (ulcus penetrans) pankreas; rasvik; ristikäärsool; • stenoos (püülorusestenoos, liivakellmagu) oksendamine; • malignisatsioon (1% juhtudest);

  39. 3.3 Hüpertroofiline gastropaatia a. Menetrier´ tõbi; b. hüpertroofilis-hüpersekeretoorne gastropaatia; c. gastriini üleproduktsioonist (gastrinoom) tingitud maonäärmete hüperplaasia (Zollinger-Ellisoni sündroom); tähtsus: - võivad simuleerida vähki/lümfoomi; - risk peptiliste haavandite tekkeks;

  40. Menetrier´ tõbi

  41. 3.4. Kasvajalaadsed vohandid - limaskesta polüübid (hüperplastilised polüübid) - näärmete tsüstiline degeneratsioon; - hamartomatoossed polüübid: - fundusenäärmete polüüp; - Peutz-Jeghers´i polüüp;

  42. 3.5. Maokasvajad a. epiteliaalsed * adenoom * adenokartsinoom: - intestinaalne tüüp; - difuusne tüüp; Levik: - kohalik; - siiretena: Krukenbergi tuumor; * kartsinoidtuumor (neuroendokriinne kasvaja);

  43. Maovähi morfoloogilised kasvutüübid

  44. intestinaalne tüüp Haavanduv adenokartsinoom difuusne; sõrmusrakuline vähk

  45. Kartsinoidtuumor kromograniin

  46. b. Lümfoidsed * B-rakulised nn. MALT- lümfoomid (Mucosa Associated Lymphoid Tissue); - seos H. pylori infektsiooniga; c. Mesenhümaalsed kasvajad: * gastrointestinaalne stromaalne kasvaja (GIST = gastrointestinal stromal tumour); * leiomüoom; * lipoom;

  47. GIST CD34

  48. 4. Peen- ja jämesoole patoloogia 4.1. Arenguhäired a. atreesia ja stenoos; b. Meckel´i divertiikel; c. Hirschprungi tõbi e. kongenitaalne aganglionaarne megakoolon; d. muud: - duplikatsioonid; - malrotatsioon; - omfalotseele; - gatroshiis (gastroschisis); - heterotoopiad;

  49. 4.2. Soolepõletikud a. ägedad. * infektsioosne enterokoliit: - viiruslik gastroenteriit; - bakteriaalne enterokoliit; - parasitaarne enterokoliit; - pseudomembranoosne koliit; Morfoloogia: - pinnaepiteeli kahjustus, erosioonid; - langenud epiteeli küpsemine; - epiteelirakkude proliferatsioon, mitoosid; - granulotsütaarne infiltratsioon; - erosioonid, haavandumine, nekroos;

  50. Pseudomembranoosne koliit (Clostridium difficile)

More Related