ELUKESTEV ÕPE JA TÖÖTURG

1. ELUKESTEV ÕPE JA TÖÖTURG Ants Sild Strateegia juhtrühma liige 13.06.2013

2. Elukestva õppe eesmärk Kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elukaare jooksul et tagada neile võimalused väärikaks eneseteostuseks ühiskonnas ja tööelus

3. Eesmärk 1: Tööturu ja majandusarengu aspekt on elukestva õppe käsitluse ja juhtimise orgaaniline osa, mis on tähtsustatud ja arvestatud sama olulisena, kuiõppurid ja haridussüsteem Täna tööturu mõõde haridussüsteemi kavandamisel pigem sekundaarne või puudub hoopisTööandjate kaasamiseks sobivad mehhanismid puuduvad.

4. Kolme mõõtme kooskõla! EKÕ eesmärgiks on nende kolme kooskõla tõstmine Eesti ja iga Eesti elaniku heaolu ja konkurentsivõime suurendamiseks. Mida suurem kooskõla, seda edukam ja õnnelikum ühiskond!

5. Eesmärk 2:Kvaliteetne sidustatud info otsustamiseks • Tööturu vajadused täna ja tulevikus: • Vajadus kvantitatiivselt - kui palju erineva kvalifikatsiooniga töötajaid vajatakse • Vajadus kvalitatiivselt - millised peavad olema nende töötajate gruppide kompetentsuse profiilid • Haridussüsteemi poolt pakutav täna ja tulevikus: • Kvantitatiivne info õppekavadest, õpiteedest, lõpetajatest jms • Kvalitatiivne info õpiväljunditest, vajalikest planeeritavatest muutustest, kvaliteedihindamistest jms • Millised on õpiteed tööturul nõutud ametite jaoks vajalike kompetentside omandamiseks

6. Eesmärk 3: Karjääriteenused jõuavad iga õppijani (põhikoolist pensionini) • Suund, et iga inimene peab omandama võimetekohase kutsekvalifikatsiooni lisaks üldharidusele • Karjääriõpe kõigile nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, mis tutvustab reaalseid ameteid ja töökohti • Individuaalne karjäärinõustamine ja –arengu-diagnostika, et teha adekvaatseid ja võimetele vastavaid õppimisvalikuid Info tööturu kohta ja karjäärinõustamine ei jõua täna õppuriteni. Õppuritel puudub arusaam tööturul pakutavatest ametitest.

7. Eesmärk 4: EKÕ ja haridussüsteemi juhtimine olgu valdkonna-põhine Tööturu ja majanduse nõuded haridusele on kutsetegevuse valdkonna spetsiifilised. Vajalik sisse tuua kutsevaldkondade põhine analüüs ja juhtimine Haridussüsteemi juhtimine peamiselt haridustasemeti ei suuda arvestada valdkondliku dünaamika ja erisustega.

8. Strateegilised meetmed – (1) 1. Käivitatakse regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse kutsealapõhiselt elukestva õppe planeerimine ning juhtimine

9. EKÕ koordinatsioonisüsteem = kutsekvalifikatsioonisüsteem koos vastava riikliku juhtimismehhanismiga Kutsetegevuse valdkonna nõukogud ca 16 + nõukogu Kutsetegevuse valdkonna nõukogu: - Jälgib, analüüsib, prognoosib oma valdkonna tööturgu ja taseme- ning täiendõppe seisu ja nende sidusust; - Teavitab, teeb ettepanekuid; - Arendab kutsekvalifi-katsioonisüsteemi. Korraldab kutsete andmist. IT, telekommuni-katsioon ja elektroonika Koordinatsiooni- kogu Koordinatsioonikogu: - tööturu ja haridussüsteemi kavandamine ühe tervikuna - Seire, prognoosi ja analüüsi metoodika ja tellimine; - Prioriteetide seadmine. Koolituskohad („RKT“); - Teavitus, koordinatsioon.

10. Strateegilised meetmed – (2) 2. Karjääriteenuste pakkumine põhikoolis, gümnaasiumis ja täiskasvanutele. Prioriteediks põhikooli III aste, kus tagatakse karjääriõpe ja nõustamine võimetele ja huvidele vastavateks haridusvalikuteks kõigile õpilastele. 3. Komplekssete meetmete väljatöötamine majanduse kasvuvaldkondadele tööjõu ettevalmistamiseks

11. Strateegilised meetmed – (3) 4. Praktikakorralduse keskne arendusprogramm, mis on suunatud nii kutseõppeasutustele kui kõrgkoolidele ja mis võtab arvesse eri majandusharude tingimusi 5. Tingimuste loomine madala konkurentsi-võimega inimestele õppes osalemiseks et omandada uus kvalifikatsioon, et hiljem end parimal võimalikul viisil teostada tööelus.

12. Muud arutatud meetmed • Põhihariduse ning keskhariduse järgsete kutseõppe õppekavade inventuur, et tagada nende sisu vastavus tööturu nõuetele • Täiendõppe rahastamismudel, mis suurendab osapoolte omavastutust ja valikuvabadust. • Info ja nõustamine uue kvalifikatsiooni omandamise õpiteedest ja vastavad kompetentsipõhised modulaarsed(täiend)koolituskursused, mis võimaldavad kvalifikatsioonide omandamist osade kaupa • Tingimuste loomine kutseõppe intensiivistamiseks, paindlike õpivõimaluste loomiseks (nii õppevormide kui ajalise kestvuse mõttes) ja osakutsete kaupa kvalifikatsiooni omandamiseks • Avatuse ja rahvusvahelise koostöövõimekuse suurendamine kõigil haridustasemetel. • Rida meetmeid õpetamise ja õppekavade kvaliteedi parandamiseks

13. Küsimused aruteluks • Millised on 3 kõige olulisemat eesmärki, mis tuleks aastaks 2020 elukestva õppe valdkonnas saavutada ning millised on 3 kõige olulisemat asja, mis tuleb nende saavutamiseks ära teha? • Millised elukestvas õppe ja tööturu sidustamise valdkonnas esitatud strateegilistest meetmetest on teie hinnangul esmatähtsad? Kas midagi on üle või puudu? • Kuidas tagada tööturu nõuete piisav arvestamine? Kuidas kaasata tööandjaid?