Riigi majanduse j tkusuutlik areng l.jpg
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 30

Riigi majanduse jätkusuutlik areng PowerPoint PPT Presentation


  • 106 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Riigi majanduse jätkusuutlik areng. Õpieesmärgid. Saada teada, miks me üldse majandusarengut vajame Mõista majandusarengu erinevaid dimensioone ja nende omavahelisi seoseid Tunda majanduskasvu ja –arengut mõjutavaid tegureid Saada aru Eesti senise majandusarengu üldisest loogikast.

Download Presentation

Riigi majanduse jätkusuutlik areng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Riigi majanduse j tkusuutlik areng l.jpg

Riigi majanduse jätkusuutlik areng


Pieesm rgid l.jpg

Õpieesmärgid

  • Saada teada, miks me üldse majandusarengut vajame

  • Mõista majandusarengu erinevaid dimensioone ja nende omavahelisi seoseid

  • Tunda majanduskasvu ja –arengut mõjutavaid tegureid

  • Saada aru Eesti senise majandusarengu üldisest loogikast


Majandusarengu olulisus l.jpg

Majandusarengu olulisus

  • Me soovime elada täna paremini kui eile ja homme paremini kui täna

  • Me soovime elada vähemalt sama hästi kui meie naabrid

  • Rahvaarvu kasvu korral vähendab iga juurdesündiv laps keskmist heaolutaset

  • Materiaalne heaolu on oluline eeltingimus laiemate arengueesmärkide saavutamiseks


Majandusarengu dimensioonid l.jpg

Majandusarengu dimensioonid

  • Majanduskasv – reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt

  • Majandusareng laiemalt hõlmab lisaks vaesuse ja ebavõrdsuse vähenemist

  • Majanduse struktuurimuutused

  • Inimareng – valikuvõimaluste suurenemine tänu paremale haridusele ja tervisele

  • Jätkusuutlikkus – praegune areng ei tohi toimuda tulevaste põlvkondade arvelt


Majanduskasv l.jpg

Majanduskasv

  • Kui majandus kasvab, siis:

    • kogutoodang ja sissetulekud suurenevad

    • kasvab potentsiaalne tootmismaht

    • tootmisvõimaluste piir nihkub väljapoole

  • Mis on veel oluline?

    • Meid huvitab reaalne SKP – hindade tõus üldist heaolu ei suurenda

    • oluline on toodang/tulu ühe inimese kohta

    • riikide võrdlemisel peab arvestama ostujõu pariteeti


Tootmisv imaluste piiri laienemine l.jpg

Kaubad (toit, riided, eluase, … )

Tootmisvõimaluste piir on punktide jada, mis näitab kaupade ja teenuste võimalikke tootmiskombinatsioone olemasolevate ressursside täielikul ärakasutamisel

Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub tootmisvõimaluste piir väljapoole

Teenused (haridus, kino, juuksur, … )

Tootmisvõimaluste piiri laienemine


Majanduskasvu m tmine l.jpg

Majanduskasvu mõõtmine

  • Majanduskasvu näitab reaalse SKP suurenemine ühe elaniku kohta

  • Arvutatakse juurdekasvutempona:


Riikide majandusarengu v rdlemine 2005 a andmed l.jpg

Riikide majandusarengu võrdlemine (2005.a. andmed)


Majandusarengu ts klilisus l.jpg

Majandusarengu tsüklilisus

  • Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne

  • Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks

  • Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid:

    • Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine)

    • Poliitilise šokid (muutused maksudes)

    • Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste tõttu)


Majandusts kkel graafiliselt l.jpg

SKP pikaajaline kasvutrend

Kogu-toodang (SKP)

Tsükli hari

Tegelik tsükliliselt kõikuv SKP

Tsükli põhi

Aeg

langusfaas

tõusufaas

Majandustsükkel graafiliselt


Ts klid eesti majanduses 1 l.jpg

Tsüklid Eesti majanduses (1)


Ts klid eesti majanduses 2 l.jpg

Tsüklid Eesti majanduses (2)


Eesti majanduskasvu ja ts klite p hjused 1990 2008 l.jpg

Eesti majanduskasvu ja tsüklite põhjused 1990-2008

  • 1990-94 langusfaas: üleminek turumajandusele, struktuursed ümberkorraldused

  • 1994-97 kiire kasv: välissuhted Lääneriikidega

  • 1997-98 langus: Kagu-Aasia finantskriis, Venemaa kriis

  • 2000-2005 stabiilne kasv: Euroopa Liiduga ühinemine, välisraha sissevool, optimism

  • 2006-2007 kiire kasv: odavad laenud, kinnisvarabuum

  • 2007 lõpp, 2008 langus: globaalse majanduskeskkonna halvenemine  TULEVIK?


Konvergentsi m iste l.jpg

Konvergentsi mõiste

  • Konvergents üldiselt – riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel

  • Tulukonvergents (reaalne konvergents) – erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustumine

  • Nominaalne konvergents – erinevate maade hinnatasemete võrdsustumine

  • Institutsionaalne konvergents – riikide seadusandluse harmoniseerimine


Eesti konvergents euroopa liiduga el27 keskmisest tasemest l.jpg

Eesti konvergents Euroopa Liiduga (% EL27 keskmisest tasemest)


Majanduse struktuurimuutused l.jpg

Majanduse struktuurimuutused

teenindus

60

% tööjõust

tööstus

30

20

põllumajandus

10

Keskmine tulutase

madal

keskmine

kõrge


Struktuurimuutuste mehhanism l.jpg

Struktuurimuutuste mehhanism

  • Tootmine reageerib nõudluse muutustele

  • Sissetulekute kasvades esmatarbekaupade osa kogutarbimises väheneb ning teenuste osa suureneb

  • Nõudlusega samas suunas muutuvad hinnad

  • Hinnad mõjutavad tootjate kasumit ja nende poolt makstavat palka

  • Tööjõud liigub suurema konkurentsivõimega harudesse, kus makstakse kõrgemat palka


H ivatute osakaal sektorite l ikes k igist 15 74 a h ivatutest esa l.jpg

Hõivatute osakaal sektorite lõikes (% kõigist 15-74.a. hõivatutest, ESA)


Majanduskasvu allikad l.jpg

Majanduskasvu allikad

  • Loodusressursid (põllumajanduslik maa, maavarad, taimestik ja loomastik, ilmastikutingimused)

  • Füüsiline kapital (masinad, seadmed, tootmishooned)

  • Inimressursid (rahvaarv, hõive, töötajate haridustase)

  • Tehnoloogia (uued tootmisviisid)

  • Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta)

  • Ressursside mobiilsus (infrastruktuur, sh telekommunikatsiooni areng)


Majandusarengu sotsiaalsed aspektid l.jpg

Majandusarengu sotsiaalsed aspektid

  • Majanduskasvu tuludest peaks osa saama võimalikult suur osa ühiskonnast, st:

    • Vaesuses elavate inimeste arv peab vähenema

    • Tulujaotus ei tohi muutuda ebavõrdsemaks

  • Erinevate arengueesmärkide vastuolulisus:

    • Kuidas saavutada sotsiaalseid eesmärke ilma, et tulude ümberjaotamine erainitsiatiivi ja majanduskasvu pidurdaks?


Vaesuse m iste l.jpg

Vaesuse mõiste

  • Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge

  • Absoluutne vaesus ehk põhivajaduste rahuldamatus hõlmab hariduse, arstiabi, infrastruktuuriteenuste ja laenude kättesaadavust

  • Suhteline vaesus seostub ebavõrdse tulujaotusega


Vaesuse hindamine eestis krooni inimese leibkonna kohta kuus l.jpg

Vaesuse hindamine Eestis(krooni inimese/leibkonna kohta kuus)


Slide23 l.jpg

Absoluutne ja suhteline vaesus (vasak skaala, kroonides) ning vaesusrisk (parem skaala, % leibkondadest) Eestis


Vaesuse n iaring l.jpg

Vaesuse “nõiaring”

Madal

sissetulek

Tööpuudus

Rahvastiku

kasv

Madalad

säästud

Madal

kogunõudlus

Madal

kogutoodang

Madalad

investeeringud


Tulude ebav rdsuse p hjused l.jpg

Tulude ebavõrdsuse põhjused

  • Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus

    • Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused, seega ka nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on erinev

    • Näiteks mõned eelistavad rohkem tarbimist, teised jälle rohkem vaba aega (viimased töötavad vähem ja lepivad madalama palgaga)

  • Ebasoovitav ebavõrdsus

    • Inimeste võimed on erinevad

    • Võimalused oma võimete arendamiseks ja rakendamiseks võivad erineda


Leibkonnaliikme keskmine tulu eestis 1996 a ja 2006 a l.jpg

Leibkonnaliikme keskmine tulu Eestis 1996.a. ja 2006.a.


Peamiste tuluallikate osat htsused eestis 2006 a l.jpg

Peamiste tuluallikate osatähtsused Eestis 2006.a.


Inimareng l.jpg

Inimareng

  • Inimareng on protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises kui ka kultuurilises mõttes

  • Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti riigis oodatava eluea, haridustaseme ja sissetulekute alusel

    • Töötati välja ÜRO poolt 1990.a.

    • Väärtused vahemikus 0 (madal) ...1 (kõrge)

    • Eesti HDI väärtus oli 2005.a. 0,86


J tkusuutliku arengu definitsioon l.jpg

Jätkusuutliku arengu definitsioon

  • Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega.

  • Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas:

    • sotsiaalsfäär

    • majandus

    • keskkond

  • ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele.

  • Allikas: Arengustrateegia Säästev Eesti 21, lisa 1, lk.153.


Konfliktid j tkusuutliku arengu eesm rkide vahel l.jpg

Sotsiaalne õiglus, võrdsus

Omandikonflikt

Arengukonflikt

Loodus-keskkonna kaitsmine

Majandus-kasvu tagamine

Ressursikonflikt

Konfliktid jätkusuutliku arengu eesmärkide vahel


  • Login