1 / 18

Hindamisest uues õppekavas

Hindamisest uues õppekavas. Sirje Pihlap Tartu Ülikool. Hindamine. Hindamises olulised muutused, et tähtsustada seda osa hindamisest, mis on suunatud õpilase toetamisele s iduda hindamisega üldosas toodud üldpädevused ja läbivad teemad r õhutada õpilase enda rolli hindamisel.

zelia
Download Presentation

Hindamisest uues õppekavas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hindamisest uues õppekavas Sirje Pihlap Tartu Ülikool

  2. Hindamine Hindamises olulised muutused, et • tähtsustada seda osa hindamisest, mis on suunatud õpilase toetamisele • siduda hindamisega üldosas toodud üldpädevused ja läbivad teemad • rõhutada õpilase enda rolli hindamisel

  3. Hindamise eesmärgid: • toetada õpilase arengut • tagasiside õpilase arengu kohta • õppimise suunamine ja innustamine • enesehindamise kujunemise suunamine • kontrollida edasijõudmist • arendada õpetamist. Seni on ilmselt viimast kõige vähem esile toodud. On lihtsam mõelda, et valed vastused räägivad õpilaste rumalusest või laiskusest. Tegelikult annavad õpilaste vastused õpetajale väärtuslikku tagasisidet õpetamise tõhususe kohta.

  4. Uues õppekavas liigitatakse hindamist kujundavaks ja kokkuvõtvaks Kokkuvõttev hindamine on teatud perioodil omandatud teadmiste ja oskuste hindamine. Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud õpiväljunditega kasutades numbrilist või kirjalikku sõnalist (I-II ka) hindamist. Kujundaval hindamisel antakse õpilasele tagasisidet teadmistest ja oskustest, õpilase hoiakutest ja väärtustest. Kujundava hindamise käigus teadasaadud infot tuleb rakendada õpetamise arendamiseks. Kokkuvõttev ja kujundav hindamine toetavad teineteist

  5. Hindamine põhikoolis • Ei ole kohustuslik numbriliselt hinnata käitumist ja hoolsust, vähemalt kaks korda aastas tuleb anda vanematele kirjalik tagasiside lapse käitumise ja hoolsuse kohta kooli õppekavas kehtestatud korras • Kokkuvõtva hindamise korralduse otsustab kool. Oluline on, et kõik osapooled oleksid teadlikud, kuidas hinnatakse • Kokkuvõttev hindamine vähemalt kord poolaastas, võib ka sagedamini • Uuena on I ja II kooliastmes juurde tulnud sõnaliste kirjalike hinnangute võimalus • Uue sättena esitatakse võimalus jätta õpilane klassikursust kordama ilma täiendava õppetööta juhul, kui mitterahuldavad hinnete põhjuseks on põhjuseta puudumised

  6. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis(§ 21. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus) • Ainealaseid teadmisi ja oskusi võibhinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes: • Hinde „5“.. “1“ tähendus • Võib kasutada ka teistsugust hindesüsteemi • Kirjalike tööde koostamine ja punktiarvestus • I-II kooliastmel ei pea hindama numbriliselt • Spikerdamise eest võib panna hinde „1“, kui see on nii kooli õppekavas kirjas • Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas.

  7. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis PK§ 22. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine(1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnetekoondamine aastahinneteks. • Poolaasta- ja aastahinded (kool võib seda muuta tihedamaks) • I-II kooliastmes võib hinnata sõnaliselt • Kui poolaastahinne on „2“ või „1“ – määratakse IÕK või määratakse tugisüsteem vastavalt kooli õppekavas sätestatule • Täiendav õppetöö, klassikursuse kordamine

  8. Hindamine gümnaasiumis • Käitumise hindamine pole kohustuslik - kool otsustab, kas hinnata • Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise korralduse otsustab kool • Valikaineid võib hinnata hinnangutega „arvestatud“ ja „mittearvestatud“

  9. Teadmiste ja oskuste hindamine gümnaasiumis • Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes • Hinnete “5“...“1“ tähendus NB! • Koolil võib olla ka teistsugune hindamissüsteem • Kirjalike tööde punktid ja hinded • Spikerdamisel võib tulemust hinnata hindega „nõrk”, kui see on ette nähtud kooli õppekavas • Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas

  10. Kokkuvõttev hindamine matemaatika ainekavas võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse kolmel tasemel:teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilane saab hinde „hea”, kui ta on omandanud matemaatikaainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rakendamise tasemel, ning hinde „väga hea”,kui ta on omandanud õpitulemused arutlemise tasemel.

  11. Kontrolltööd tuleb koostada vastavalt õppekavas esitatud õpiväljunditele Kontrolltöödes peab olema ülesandeid kolmel tasemel: • Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, informatsiooni leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine; • Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine; • Arutlemine: analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

  12. Kontrolltöö ei ole alati objektiivne viis õpilaste matemaatiliste teadmiste hindamiseks • Kontrolltööd ja testid on sageli koostatud nii, et nende abil kontrollitakse vaid teadmisi ja oskusi. Me ei pruugi teadasaada õpilaste arusaamist matemaatikast.

  13. Õpilaste soorituste ja arusaamise vahel võib olla suur erinevus. • Osa õpilasi on võimelised andma õigeid vastuseid ilma, et ise ülesandest arugi saaksid. • Osa õpilasi saavad ülesandest aru, kuid annavad sealjuures siiski valesid vastuseid.

  14. Õpitu hindamiseks tuleks kasutada rohkem kui üht hindamismeetodit. • Kui erinevad meetodid annavad sarnaseid tulemusi, siis on tõenäoline, et õpilased on õpitust aru saanud.

  15. Leia seaduspärasus ja jätka rida nelja arvuga 2, 4, 6, 8, . . . . Ühe õpilase lahendus oli järgmine: 2, 4, 6, 8, 1, 3, 7, 9 10 10 10 10

  16. Kujundava hindamise meetodeidvt täpsemalt põhikooli matemaatika aineraamatust • Intervjuu.Õpetaja püüab küsimuste kaudu teada saada õpilase sügavamat arusaamist matemaatikast. • Päevikupidamine. Õpilasedsaavad avaldada oma mõtteid, ideid, tundeid ja küsimusi. • Õpilaste kirjutised. • Valjusti mõtlemine (läbirääkimine). • Hinnatav õpilane räägib õpetajale, mida ja kuidas ta teeb. • Kaasõpilastele lahenduse selgitamine (nt rühmades) • Ülesannete lahenduste esitlused. Õpilane esitab rühmatöö tulemuse kas plakatil või dokumendikaamera abil, et kogu klass saaks jälgida. • Enese- ja kaaslaste hindamine • Õpimapp • Arenguvestlus • jt

  17. Slaidide autorid: • Sirje Pihlap, TÜ haridusteaduste instituut • Anu Palu, TÜ haridusteaduste instituut (slaidid 3, 4, 1016)

  18. Tänan! sirje.pihlap@ut.ee

More Related