Download
1 / 49
500 likes | 724 Views
EFS Noorfüüsikute II suvekool. 18. – 20. juuni 2004, Türisalu. Kes osa võtsid?. Peamiselt üliõpilased TÜ, TTÜ-st ja Pedast. Pedagoogikaülikoolist oli 3 füüsika eriala üliõpilast ja 1 rootsi filoloog: Liisa Lokke F-11, Ave Kokka F-21 ja Katrin Teras F-21 ning Tatjana Lavrova.
E N D
EFS Noorfüüsikute II suvekool 18. – 20. juuni 2004, Türisalu
Kes osa võtsid? • Peamiselt üliõpilased TÜ, TTÜ-st ja Pedast. • Pedagoogikaülikoolist oli 3 füüsika eriala üliõpilast ja 1 rootsi filoloog: Liisa Lokke F-11, Ave Kokka F-21 ja Katrin Teras F-21 ning Tatjana Lavrova. • Üritusest osavõtjaid oli ligi 50. • Korraldajateks olid EFS-ist Andi Hektor ja Ahto Kuusk.
Käsitletud teemad • Optiline kiirgus haigete jälgimisel ja diagnostikas (Ivo Fridolin (TTÜ)). • Grid ja teadusarvutused (Andi Hektor (KBFI), Eero Vainikko (TÜ), Mario Kadastik (KBFI)). • Füüsikauudised ja Rahvusvaheline Füüsika Aasta 2005. • Kaasaegne mittelineaarne optika (Aleks Rebane (Montana State University)). • Avaliku Võtme Infrastruktuur, Eesti ID-kaart ja perspektiivid (Tarvi Martens (AS Sertifitseerimiskeskus)).
Optiline kiirgus haigete jälgimisel ja diagnostikas (Ivo Fridolin). • Tervisehoiu peale kulutatakse aastas Eestis 4,7 miljardit EEK-i. • USA-s aga 1,6 trillionit dollarit (2002). • Seetõttu püütakse välja arendada efektiivsemaid ravi- ja ennetusvahendeid, et vähendada kulutusi ning rahvas püsiks tervemana. • Optiline diagnostika: - mitteinvasiivsus – ei pea lõikama, - kiirugus on ohutum – võrreldes nt radioaktiivse kiirgusega, - võimaldab uurida sisemisi struktuure ja keemilist koostist, - annab kudedest funktsionaalset informatsiooni (nt hapniku sisaldus), - sobib reaalajas pidevaks monitooringuks. Pidevkiirguse tehnikad: • pulss-oksümeeter – mõõdab vere hapnikusisaldust, • veresoonte identifitseerimine – kas nt kusagil esinevad paksendid, • Optiline Kohherentne Tomograafia (OCT), • kiirgusallikas ja pidev detekteerimine.
Grid ja teadusarvutused. • Teadusarvutus – teaduslikel eesmärkidel läbiviidabad arvutisimulatsioonid. • Miks on vajalik? - reaalse eksperimendi suhteliselt kõrge hind (nt auto avariid, gaasi plahvatuse simulatsioon, tuumaplahvatuse modelleerimine, laevade käitumine lainetes, lennuki aerodünaamilised omadused, tugevusarvutused suurtes konstruktsioonides, naftamaardlate simulatsioon, jne), - ajafaktor (nt kliimamuutuste modelleerimine, Maa geoloogiline areng, ilmaennustuste mudelid, liustike voolamise mudel, jne), - Ülesande mastaap • Arvutuslike ülesannete spetsiifika: • Matemaatilise mudeli loomine – tavaliselt mingite võrrandite näol – huvi pakkuva objekti füüsikalistest omadustest. • Algoritmide koostamine numbriliseks lahendamiseks. • Algoritmi rakendamine arvutil. • Testimine arvutil. Üheks teadusarvutuse vahendiks on Grid.
Eesti ID kaart (Tarvi Martens) • ID-kaarti projekt sai alguse 1997.aastal. • Isikutunnistuse seadistamine: veebruar 1999. • Valitsus kinnitab plaani ID-kaartide levitamiseks mais 2000. • 28. jaanuar 2002 väljastatakse esimene ID kaart. • Mai 2004 väljastati 500 000-s ID kaart. • “kohustuslik” kõigile residentidele. • Sisaldab: • Isikuandmete faile. • Sertifikaati elektrooniliseks isikutuvastuseks (koos e-posti aadressiga kujul Forename.Surname_XXXX@eesti.ee). • Sertifikaati digitaalseks allkirjastamiseks. Sertifitseerimiskeskus... • väljastab ID kaartide sertifikaate. • Käsitleb sertifikaatide aktiveerimist, peatamist, peatamise lõpetamist ja tühistamist. Kehtivusinfo tüübid: sertifikaatide kataloog • Kehtivad sertifikaadid on kõigile kättesaadavad – Idap://Idap.sk.ee , • tühistusnimekirjad.
Meil olid ka kohvipausid Enne füüsikuid Pärast füüsikuid
Astronoomiahuviliste IX Üle-Eesti kokkutulek 11.-16. august 2004, Krabis.
Kes osa võtsid? • Registreerunud oli ca 100 inimest. • Osavõtjaid oli väga erinevaid – väga erinevatelt elualadelt ja väga erinevates vanustes alustades põhikooli-keskkooli õpilastega lõpetades pensionäridega. • Kohal oli ka üliõpilasi ja õppejõude, teadlasi erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest – TÜ-st, TTÜ-st, EPA-st, Tartu Observatooriumist ning ka Tõravere Observatooriumist. • Osavõtjate/loengu pidajate hulgas olid kohal ka meie põhjanaabrid soomlased. • Korraldajateks oli Eesti Astronoomia Selts ja Tartu Tähetorniring. • Kohale toodi ka amatööride suurim teleskoop Eestis ning hulganisti ka väiksemaid teleskoope
Mis teoksil oli? • Toimusid populaarteaduslikud loengud, • vaatlused, • filmiõhtud – vihmastel õhtutel vaatasime “Shrek 2-te” ja “Kosmoseodüsseiat 2001”, mida kommenteeris Jaak Jaaniste, • Urmas Sisaski kontsert, • bussiretk Haanjamaale, • jalgsiretk Paganamaale, • tutvumine Tartu Tähetorniga, • sai ka niisama lõkke ääres juttu aetud.
Loengute teemad • Perseiidide meteoorivool ja selle vaatlemise meetoditest (Jaak Jaaniste, Markku Nissinen). • Meteoorivoolude modelleerimine (Markku Nissinen). • Matemaatilised ennustused (Jaan Pelt). • Süvataeva objektide vaatlemisest (Tõnis Eenmäe). 30 aastat varjatud massi uuringuid • Massi mõiste, teke ja areng (Ivar Piir). • Taevakehade kaalumise meetoditest (Mihkel Jõeveer). • Mass mikrofüüsikas (Jaak Jaaniste). • Nähtav ja nähtamatu aine (Jaan Einasto). Uudiseid Päikesesüsteemist • Sedna – uut tüüpi taevakeha? (Tõnu Viik). • Spirit ja Opportunity Marsil (Tõnu Tuvikene). • Veenuse üleminek Päikesest (Mihkel Kama). • Cassini Saturni juures (Tõnu Tuvikene). • Georg Gamow 100 (Izold Pustõlkin).
Mida vaadeldi? • Vaadeldi, loendati meteoore – perseiide. Kokku kogu vaatluste peale saadi 817 meteoori ning vaatlustunde tuli 25,1 h. • Vaadeldi süvataevaobjekte ning ka Veenust. • Vaadeldi pms mitmiktähti ja täheparvi. Vaatlusinstrumentideks olid lääts ja peegelteleskoobid, Smith’i tüüpi teleskoobid, binoklid ja paljas silm.
Perseiidid ehk Lauritsapäeva langevad tähed – mis need on? • Meteoorivool tekib siis, kui Maa läbib mõnda komeedi tekitatud kosmiliste osakeste pilve. • Neid pilvi on tuhandeid, kuid aastas on kolm meteoorivoolu, kus on meteoore ka rohkem näha – jaanuaris kvadrantiidid, augustikuus perseiidid, detsembris geminiidid. • Perseiide tekitab Swift-Tuttle’i komeet, mille tiirlemisperiood on 130 aastat – viimati külastas see Päikese lähedast ruumi 1992.aastal. • Perseiidid on kiire meteoorivool, kuna meteoorkehad tiirlevad ümber Päikese vastassuunas võrreldes Maaga – kogukiirus on 66 km/s. • Meteoorivoolu radiant asub Perseuse ja Kassiopeia tähtkuju vahel. Pildil on perseiidide radiandi liikumine aastal 2002. Allikas: http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=511
Kuidas vaadelda/loendada perseiide? • Sisseseadmine. • Panna ennast soojalt riidesse. • Võtta madrats või termomatt koos magamiskotiga – seada ennas mugavasse asendisse, soovitatavalt horisontaalses asendis. • Grupi moodustamine ja nägemiskontroll. • Moodustatakse 3-4 liikmelised grupid, kus 2-3 inimest jälgivad ühte taeva osa ning üks märgib üles loendatavaid meteoore. • Nägemiskontrolliks valitakse mitu kindlat taevaala (nt Kassiopeia, Luigest mingi osa jne) ja loetakse nähtavad tähed kokku – mida rohkem näed, seda parem nägemine. NB! Kõik grupi liikmed, kes meteoore loendavad, peavad tähti lugema kontrolliks ühtedest ja samadest taevaaladest. • Loendamine • Märkija kirjutab üles alguskellaaja ja vaadeldava taevaala ning loendamine hakkab pihta. • Kui keegi märkab meteoori, siis küsib märkija ka teiste käest, kas nad nägid ning iga liige ütleb arvatava meteoori heleduse, liigi (oli perseiid või miski muu), (jälje pikkuse, suuna). Märkija võib juurde kirjutada ka täpse kellaaja, millal meteoori nähti (hilisemaks statistikaks). • Vaatluse lõpetades taas märkija kirjutab täpse lõpetamiskellaaja ning teeb hiljem vaatlustest statistikat ehk kokkuvõtet (kuid seda võib ka mõni teine grupi liige teha). • Mille üle meteooriloendajad ei rõõmusta. • Kui on ilm pilves. • Kui keegi tuleb ereda või lihtsalt valgema valgusega loendajate juurde (ülesmärkija kasutab reeglina nõrka punast valgust). • Kui keegi ajab loendajate juures kõva häälega juttu või segab millegi muuga grupi tööd. • Kui ülesmärkija pastakas parajal hetkel üles ütleb või pliiats murdub, seetõttu on tal neid kaasas mitu.
Süvataeva objektide vaatlemisest (Tõnis Eenmäe) Süvataeva objektid on reeglina nõrgad ja inimese silmale halvasti nähtavad. Kuidas seda parandada? • Inimese silmas on kolvikesed ja kepikesed – kolvikesed töötavad päevavalguses, kepikesed püüavad rohkem nõrka valgust. • Seega astronoomid peavad harjutama kepikeste tundlikust. • Valguse käest pimedasse minnes on inimene justkui “pimedusega löödud” – seega öösel õue minnes ei ole esimeseks mõtet kohe süvataeva objektide kallale asuda – ei näe. Mida teha? • Oodata ca 20 min – inimese nägemine peaks siis paranema ligi 20-40%. Mida kauem pimeduse käes oled, seda parem nägemine – teatud piirini loomulikult. Aga mõned objektid on nii nõrgad, et pimedusega harjudes ei näe kah veel suurt midagi... • Süvataeva objektide vaatlejad on ka selle vastu rohtu – vaadata mitte objektile, vaid veidi objektist mööda. Alguses on see raske, kuid harjutamine pidi ju meistriks tegema. Millist teleskoopi kasutada süvataevaobjektide vaatlemiseks? • Süvataeva objektide vaatlemiseks sobib erinevalt planeetide vaatlemisest laia vaateväljaga teleskoop, mis on suurema peegliga ja kogub rohkem valgust. • Planeetide vaatlemiseks piisab ka läätsteleskoobist.
Nähtav ja nähtamatu aine (Jaan Einasto) • Kohalik tume aine. Kas me näeme kogu ainet? Ei ole mingit tõendit, et lokaalselt oleks märkimisväärselt tumedat ainet. • Globaalne tume aine. Tume aine moodustab galaktikate tsentrite ümber krooni. Tume aine ei saa koosneda tähtedest. • Alguses oli mittebarüonaine – tume aine, mis ei olnud varases Universumis kiirgusega nii tihedalt seotud. • Tume aine oli nagu galaktikate “seemned”. • Tekkisid potsentsiaaliaugud, tavaline aine voolas sinna kokku ja hakkasid tekkima galaktikad. • Tume aine tekitab Universumis struktuuri. • Tumedaks aineks ei sa olla neutriinod. • Galaktika kettas peab tumedaks aineks olema barüonaine. • Mittebarüonaine ei saa niimoodi koonduda, seetõttu on nad ainult halodes.
Sedna (Tõnu Viik) • Sedna on Päikesest 130 miljardi km kaugusel asuv planetoid (900 korda kaugemal kui Maa). • Avastati 2003.aasta novembris. • Nimetus tuleneb inuiti merejumalanna järgi. • Kõige kaugem objekt Päikesest, mis seni avastatud. • Päikest tema taevas saaks nööpnõelaga kinni katta. • Sednal võib olla ka kuu. • Punaka värvusega. • Sedna suurus ¾ Pluuto omast, diameeter on u 1700 km. • Pärineb hüpoteetilisest Oort-Öpiku pilvest. • Kõrgeim temperatuur -240 kraadi Celsiust. • Sedna aasta on 10 500 Maa aastat. • Järgmse 72 aasta jooksul tuleb ta Maale lähemale ja hakkab siis jälle kaugenema (viimati oli Sedna meile nii lähedal eelmisel jääajal).
Marss (Tõnu Tuvikene) Marsi poole oli sel aastal 5 automaatjaama teel: • Nozomi (JPN), start 1998, • Mars Express (ESA), start 2003, • Beagle 2 (ESA), start 2003, • Spirit (USA), start 2003, • Opportunity (USA), start 2003. Nozomi – probleemid kohe alguses, sai pihta päikesetuulega, möödus 14.12.2003 Marsist. Mingit infot ei edastanud. Beagle 2 – pidi maanduma 25.12.2003, kuid läks kaduma – liiga palju vidinaid väikese summa eest. Mars Express – läks orbiidile Marsi ümber – avastas lõuna polaarmütsil vee jääd. Spirit – maandus Gusevi kraatris 04.01.2004. Opportunity – maandus teisel pool Marsi – Meridiani platool 25.01.2004.
Veenuse üleminek Päikesest (Mihkel Kama) • 8. juunil 2004 toimus Veenuse üleminek Päikesest. • Eestist polnud see kahjuks Ida-Euroopa kohal asetseva madalrõhkkonna tõttu vaadeldav. • Järgmine üleminek toimub 2012. aastal. • Esimene Veenuse ja Merkuuri ülemineku ennustajaks oli 1631.a Johannes Kepler. • Merkuuri üleminekut vaatles esimesena Pierre Gassendi, kuid Veenuse üleminek ei olnud pilve ilma tõttu Euroopas näha. Kuid juba 1639.a-ks ennustas briti-amatöörastronoom Jeremiah Horrocks järgmist Veenuse üleminekut. • Üleminekul on Päike, Veenus ja Maa ühel sirgel – alumises ühenduses. • Veenuse üleminekud üle Päikese ei leia igal alumise ühenduse ajal, vaid ainult siis, kui planeetide orbitaaltasandite lõikesirged ühtivad – Veenuse orbiidi tasand on ju Maa orbiidi tasandi suhts 3 kraadi ja 24 minuti võrra kaldus. • Veenuse ülemineku kaudu mõõdeti üsna täpselt ära ka 1 astronoomiline ühik. • Vaadeldi “musta tilga” efekti, kas esineb või mitte? Esines küll – tingitud valguse hajumisest instrumendis ja Päikese ketta hajumisest. Kõrvaldatav. • Vaadeldi, kas esineb Lomonossovi efekti – valguse hajumist veenuse atmosfäärilt. Esines küll.
Georg Gamow 100 (Izold Pustõlkin) Venemaa-USA füüsik. • Sündis 4. märtsil 1904.a Odessas. • Ennustas reliktkiirgust temperatuuriga ca 7 K. • Avastas tunneliefekti. • Üle 20 populaarteadusliku raamatu – 1956.a UNESCO auhind populariseerimise eest. • Oli ka kunstinik – illustreeris oma raamatud ise. • 1920 lõpetas 7 klassilise reaalkooli. • Kasvas haritlaste perekonnas. • 1920 -1924 Odessa Riiklik Ülikool, Leningradi Riiklik Ülikool. • 1925 -1931 – Leningradi Riikliku Ülikooli aspirant. • 1928 Göttingeni Ülikool (suvel). • 1929 Töötas Bohri Juures. • 1934 Põgenes koos oma naisega USA-sse. • 1934 -1956 Georg Washingtoni Ülikooli professor. • 1935 sündis tema ainus poeg. • 1938 visati Nõukogude Akadeemiast välja. • 1939 ilmus esimene populaarteaduslik raamat. • 1948 – 1953 Los Alamose laboratooriumis, kus kohtus A. Einsteiniga. • Tööas Colorado Ülikoolis • Suri USA-s 20.augustil 1967.a.
