RÜHT
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 45

RÜHT PowerPoint PPT Presentation


  • 143 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

RÜHT. Rutt Kuusemäe. Kadrina 2003. RÜHT. SISSEJUHATUSEKS

Download Presentation

RÜHT

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


R ht

RÜHT

Rutt Kuusemäe

Kadrina 2003


R ht

RÜHT

SISSEJUHATUSEKS

Seljaprobleemid on muutunud tõsiseks mitte ainult täiskasvanute, vaid ka kooliõpilaste seas. Olles kehalise kasvatuse õpetaja ja võttes vastu tõendeid erigruppi määramise kohta rühivigadega neidudelt alates 8 klassist, sundis mind ennast selles osas täiendama. Läbinud koolituse Avatud Ülikoolis Tartus, rühiprobleemidega tegeleva Kaja Hermlini juures, jõudsin veendumusele, et selles osas on vaja täiendada nii õpilaste kui lastevanemate teadmisi.

RÜHT


R ht

Alates 9. klassist ( anatoomiakursuse järel, kus käsitletakse nii luustikku kui lihaseid ) on hea anda teadmisi ja oskusi iseseisvaks rühikontrolliks ja võimlemiseks. Kolme aasta kogemus on näidanud, et rühiprobleemid ja nendest põhjustatud seljavaevused on ligi pooltel neidudest. Teadlik töö endaga kasvab, kui mõistetakse, et olukorda parandab mõtestatud võimlemine.

Kellel asja vastu huvi, soovitan tutvuda põhjalikult Kaja Hermlini raamatuga “Kehahoiu ABC“. Käesolev artikkel on mõeldud tutvustavaks materjaliks ja lühikokkuvõtteks.

RÜHT


R ht

  • RÜHI VAATLUS

RÜHT- harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel, liikumisel (s.o. pingevabalt seisva inimese üldpilt). Sõltub luustikust ja lihaskonna toonusest ning emotsioonidest.

Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja

6-7 eluaastaks, kinnistuvad 19-20 eluaastaks, säiluvad

45-50 eluaastani (pea lõplik asend 7-8 a., abaluud vastu selga 10 a.).

RÜHI VAATLUS


R ht

RÜHIHÄIRED- MITTEPÜSIVAD KEHAHOIUD,

MIS KAOVAD SELILI-, KÕHULILAMANGUS.

  • TEOSTATAKSE:

  • lahtiriietatult

  • 1m kauguselt, silmade kõrgusel

  • hästi valgustatud ruumis nii tagant-, eest-, kui külgvaates

  • VT. LISAD 1-3

RÜHI VAATLUS


R ht

TAGANTVAADE

RÜHI VAATLUS

ALUSTA VAATLUST ALT LISA 1

Õige rühi korral paiknevad ogajätked kohakuti ja moodustavad sirge.

9. KÕRVANIBU - peavad asetsema ühekõrgusel ja olema nähtavad mõlemalt poolt

8. KAEL - tagantvaates peab olema otse

7. ÕLAD - peavad asetsema ühekõrgusel

6. ABALUU ALUMINE NURK - peavad olema mitte väljaulatuvad ja asetsema ühekõrgusel

5. TALJEKOLMNURGAD - käed vabalt all rippes moodus-tuvad taljekolmurgad, peavad vasakul ja paremal pool olema võrdsed

4. RISTLUU LOHUD - peavad asetsema sümmeetriliselt ja ühekõrgusel

3. TUHARAJOONED - jalgade võrdse pikkuse ja võrdses

toonuses tuharalihaste korral peavad asetsema ühekõrgusel

2. PÕLVE ÕNDLA JOON - peavad asetsema ühekõrgusel

1.ACHILLEUSE KÕÕLUS – peab olema pöidade

paralleelasendis sirge

RÜHI VAATLUS


R ht

EESTVAADE

RÜHI VAATLUS

ALUSTA VAATLUST ALT LISA 2

8. KÕRVANIBU – peavad üldjuhul asetsema ühekõrgusel

7. ÕLANUKID – peavad asetsema ühekõrgusel

6. RANGLUU MEDIAALSED OTSAD - peavad olema sümmeetrilised ja paiknema ühekõrgusel

5. RINNANIBUD - peavad üldjuhul paiknema ühekõrgusel, rinnakust võrdsel kaugusel, sümmeetriliselt

4. TALJEKOLMNURGAD - peavad vasakul ja paremal

olema võrdsed

3. NIUDELUU EESMINE NURK - peavad paiknema

ühekõrgusel

2. SÕRMEOTSAD - vabalt rippes kätel peavad paiknema

üldjuhul ühekõrgusel

1. PATELLA ALUMINE SERV - peavad paiknema ühekõrgusel

RÜHI VAATLUS


R ht

KÜLGVAADE

RÜHI VAATLUS

LISA 3

  • RÜHT - on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel (pingevabalt, seisva inimese üldpilt).

  • ÕIGE RÜHT

    • lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga

    • kehaosade sümmeetriline asend

    • lihastoonus võrdne mõlemal pool

  • Lülisamba kõverdused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks, kinnistuvad 19.-20. eluaastaks ja säiluvad 45.-50. eluaastani.

    • Rüht ei ole püsiv, sõltub “kasvutõugetest”:

      • 1.a. intensiivne kasv

      • 2.-3. a. aeglustub

      • 6.-7. a. kiireneb ( 5.-7. a. muutused rühis)

      • 10.-14. a. kasv kiireneb

      • 14.-16. a. aeglustub

  • Rühivead on korrigeeritavad. Rühi diagnoosimine toimub hästi valgustatud ruumis, minimaalselt riides (aluspesu), 1 m kauguselt kolmes asendis: eest, küljelt, tagant. Hinnata ka lihaskoe toonust, rasvkoe paiknemist.

  • RÜHI VAATLUS


    R ht

    KÜLGVAADE

    RÜHI VAATLUS

    LISA 3

    KEHA VERTIKAALTELG:

    Sagitaalne: - kõrvanibust alla

    - õlgade eest

    - labakäe tagant

    - üle puusaliigese

    - lõpeb pöia keskosas

    Lülisamba füsioloogilised kõverused

    1. kaelaosas ette

    2. rinnaosas taha

    3. nimmeosas ettesujuvad, ühtlased

    4. õndraosas taha

    RÜHIVEAD

    1. LAMESELGSUS

    2. NÕGUSSELGSUS ( lordoos)

    3. KÜHMSELGSUS (küfoos)

    RÜHI VAATLUS


    R ht

    RÜHIVEAD

    SKOLIOOS lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga. Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas. 10-12 eluaastal labiilne rüht, 12-16 eluaastaks rüht stabiliseerub.

    Lihaskonna toonus: erinevate kehapoolte toonus erinev, tavaliselt esineb

    S-kujuline skolioos- rinnaosas kõverus ühes suunas, nimmeosas vastassuunas; ülepinges lihased kõveruse vastassuunas.

    LORDOOS e. nõgusselgsus. Kujuneb välja 12 eluaastaks. Rõhutatud nimmenõgusus, vaagnavöö painutatud liigselt ette.

    Lihaskonna toonus:ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas, alatoonuses kõhu- ja tuharalihased.

    RÜHIVEAD


    R ht

    KÜFOOS e. kumerselgsus Kujuneb välja 21-22 eluaastaks. Eriti oluline iga 10-13 (p), 9-11(t). Üheosaline- rinnaosas, totaalne- rindkere lame, õlad ripuvad ette alla, abaluud tiivataoliselt pea painutatud ette alla, ettevõlvuv kõht.

    Lihaskonna toonus:rinnaosa lihased ülepinges, Selja ülaosa lihased

    ( trapetslihas, romblihas) ja selgroosirgestajad alatoonuses.

    LAMESELGSUS füsioloogilised kõverused vähearenenud, rindkere lame, vaagna kaldenurk vähenenud. Kuna lülisammas on mittestabiilne, areneb välja skolioos.

    RÜHIVEAD


    R ht

    KÕVERKAELSUS On laste arenguhäires sageli III kohal, hästi nähtav 3-6 aastaselt, esineb tuharseisus lastel. Rinnaku-nibujätkelihas ülepinges, allub hästi ravile. Iseloomulik püsiv peahoid ühes suunas, piiratud rotatsioon kaelas. Raskematel juhtudel võib esineda näoskolioos erinevates raskusastmetes. Kestvalt püsinud kõverkaelsus tüsistub kumera, kumer-nõgusa selja ja skolioosiga. Kui pea ei ole aktiivselt korrigeeritav, siis vajab patsient spetsialisti konsultatsiooni ja ravi.

    RÜHIVEAD


    R ht

    RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED

    OLULISED VANUSED

    RÜHIHÄIRETE TEKKEKS

    5 – 6 – 8 eluaasta

    9 – 10 eluaasta (puberteet)

    TEKKEPÕHJUSED:

    • I KAASASÜNDINUD - 5 – 10 %

    • Kõverkaelsus (tuharseisus)

    • X ja O jalgsus

    • Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse

    • Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu

    • Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket

    RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED


    R ht

    • II ÜLEKAAL

      • Nõgusselgsuse soodustaja

      • Nõrk lihastoonus

      • Soodustab lamppöia teket

    • III LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINEVÕI NÕRK

    • Erinevate kehapoolte asümmetria - skolioos

    • Esi- ja tagapoole erinev toonus - küfoos, lordoos

    • Nõrgad tuhara- ja kõhulihased - vaagna vale asend

    • Spordialade treeningutes ja koormuste valikul eriti tähtis jälgida antagonistide ja mõlema kehapoole võrdset arendamist!

    RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED


    R ht

    • IV HARJUMUSED

      • Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel

      • Raskuste kandmine ühel õlal, käes

      • Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja

        töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus )

    • V VALE JALATS JA LAI RIIETUS

    • Liiga kõrge konts - soodustab lordoosi

    • Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva

      kehahoidu

    RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED


    R ht

    • VI LUUSTUMISHÄIRED

    • Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada

      luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu

    • VII EMOTSIOONID

    • Halb tuju, pidev depressioon- küfoos

    • Liiga pikk- küfoos

    • Keha varjamine (neidudel) - küfoos

    RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED


    R ht

    MIDA TEHA, KUI OLED AVASTANUD RÜHIVEA?

    KINNITUSE SAAMISEKS PÖÖRDU ALATI SPETSIALISTI

    (FÜSIOTERAPEUT, ORTOPEED) POOLE!

    Kui on tegemist rühihäirega (korrigeerub lamades), annab parandada asendi õige korrigeerimisega, ravikehakultuuri ja võimlemisega.

    RÜHIVEAD


    R ht

    KORRIGEERIMINE

    • korrigeerimine algab alati venitusest!

      • Siruta end korralikult välja! (“kasva” kuklast pikemaks,

        tõmba pingesse tuharalihased, lase õlad vabaks)

      • Venita välja ülepinges olevad lihased

      • Anna koormus alatoonuses olevatele lihastele

      • Lõpeta kompleks üldvenitusega

        • VT. LISA – NÄIDISKOMPLEKSID

    RÜHIVEAD


    R ht

    NÄIDISHARJUTUSI

    SKOLIOOSI PUHUL

    • I ASENDI KORRIGEERIMINE SEINA ÄÄRES

    • Siruta end korralikult välja (“kasva” kuklast pikemaks,

    • tõmba pingesse tuharalihased, vabasta õlad )

    • Vastu seina peavad toetuma:

      • õlad

      • abaluud

      • tuharad

      • kannad

    õlad erineval kõrgusel

    taljekolmnurgad erinevad

    RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED:

    L.-a.: Seis seina vastas

    1.-2. Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, hinga sisse

    3.-4. Lasku taldadele, käed kõrvalt alla, hinga välja

    SKOLIOOS


    R ht

    II VENITUSHARJUTUSED ÜLEPINGES OLEVATELE LIHASTELE:

    1. L.-a.: Väike harkseis

    1.-2. Seistes selitsi seinaga tõusta rahulikult

    päkkadele,käed kõrvalt üles, hingata sisse.

    3.-6. Painuta kõveruse suunas, hingata kaasa.

    7.-8. Käed kõrvalt alla, hinga välja.

    SKOLIOOS


    R ht

    III JÕUHARJUTUSED ALATOONUSES LIHASTELE

    1. L.-a.: Toengpõlvitus.

    1.-3. Tõsta parem käsi üles, vasak jalg taha, püsi.

    4. L.-a.

    5.-8. Sama teise jalaga

    2. L.-a.: Külili skolioosipoolsel küljel, külje all padi.

    1.-2. Sisse hingates pealmine käsi kõrvalt üles.

    3.-4. Välja hingates käsi kõrvalt alla.

    SKOLIOOS


    R ht

    3. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi küünarvarrel

    1.-2. Suruda rindkere üles, hingata sisse.

    3.-4. L.-a. hingata välja.

    4. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi pea all

    1.-2. Jalgade tõstmine küljele.

    3.-4. L.-a.

    SKOLIOOS


    R ht

    5. L.-a.: Kõhuli, käed ülal

    1.-3. Tõsta parem käsi pingutades seljalihaseid.

    4. L.-a.

    5.-8. Sama teisega.

    6. L.-a.: Kõhuli. käed ülal

    1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale

    3. Püsi

    4. Lasku kõhuli, hinga välja

    5.-8. Tee analoogiline harjutus käte

    liikumisega üles.

    SKOLIOOS


    R ht

    7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel.

    Küljepainutused skolioosi suunas

    8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole)

    Ronides mööda pulki alla, küljepainutus

    9. L.-a.: Põlvitus

    1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus

    3. Hoie

    4. L.-a.

    SKOLIOOS


    R ht

    NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, JÄLGIDES RAHULIKKU HINGAMIST

    • SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE- JA SELJA-

      LIHASTE ARENDAMISELE

    • PAINUTUSED SOORITADA SKOLIOOSIKÕVERUSE

      SUUNAS ST. MITTE SÜVENDADAVAID SIRUTADA

      KÕVERUST.

    SKOLIOOS


    R ht

    • JÄLGIDA, ET:

    • KANNAKSID RASKUST JAOTUVALT MÕLEMALE

      ÕLALE

    • KONTROLLI RÜHTI SEISTES, ISTUDES, KÕNNIL!

    • MAGA SKOLIOOSIPOOLSEL KÜLJEL JA MITTE LIIGA

      KÕRGE PEAALUSEGA.

    • PÜÜA VÄLTIDA KÕIKI SKOLIOOSI PÕHJUSTANUD

      HALBU HARJUMUSI!

    SKOLIOOS


    R ht

    • SOOVITATAVAD SPORDIALAD:

      • RINNULIUJUMINE

      • SUUSATAMINE

      • VÕIMLEMINE

    EDU TAGAB JÄRJEPIDEV, IGAPÄEVANE TÖÖ ENESEGA!

    KASUTADA VÕIB KÕIKI KEHALISE KASVATUSE TUNNI ETTEVALMISTAVA OSA HARJUTUSI, PÖÖRATES ERITI TÄHELEPANU KERE- JA SELJALIHASTELE.

    HEAD HARJUTAMIST!

    SKOLIOOS


    R ht

    NÄIDISHARJUTUSILORDOOSIPUHUL

    • I ASENDI KORRIGEERIMINE

    • Lordoosi põhjustavad nõrgad tuhara- ja seljalihased

    • ja ülepinges reielihased ning nimme-niudelihas.

    • Seetõttu asendi korrektsiooniks pane üks käsi

    • ristluule, teine kõhule, suunaga näpud alla ja

    • tõmba pingesse tuharalihased - vaagna kalle paraneb!

    LORDOOS


    R ht

    • II VENITA ÜLEPINGES LIHASED

    • a) Reie eesmised lihased:

    • Seisus ühel jalal ,hoidega pöiast, tõmba põlve taha, vastaskäsi üles

    • b) Reie tagumised lihased:

    • Väikses käärseisus lasku ette painutusse, eesolev jalg kõverda põlvest.

    • c) Niude- nimmelihas:

    • Põlvitus ühel jalal, teine ees sirge.

    • Kanna´keharaskus ette, jälgi, et

    • eesoleva jala põlve nurk oleks nürinurk!

    LORDOOS


    R ht

    III TUHARA- JA KÕHULIHASTE JÕUHARJUTUSED

    1. L.-a.: Toengpõlvitus

    1.-3. Jala vibutused taha (NB! Selg paigal!)

    4. L.-a.

    5.-8. Sama teise jalaga

    2. L.-a.: Küünarvarstoenglamang, üks jalg kõverdatult taga

    1.-3. Jala vibutused taha üles

    4. L.-a.

    5.-8. Sama teisest jalast

    LORDOOS


    R ht

    3. L.-a.:Toengpõlvitus ühel jalal, teine taga

    1. Jala kõverdamine põlvest taha

    2.-3. Kaks vibutust taha üles.

    4. L.-a.

    5.-8. Sama teisest jalast

    4. L.-a.: Toengpölvitus ühel, teine kõverdatud taga

    1.-3. Talla vibutused lae suunas

    4. L.-a.

    5.-8.Sama teise jalaga

    Seljalihaste harjutusi on kergem teha toengpõlvituses (ei koorma väga alaselga) .

    NB! Selg hoia paigal ja soorita harjutused jõuga, mitte hooga!

    Selja ülekoormuse vältimiseks soorita harjutusi vahelduvalt mõlemale jalale.

    Hiljem võid kasutada raskusi toime suurendamiseks.

    LORDOOS


    R ht

    4. L.-a.: Selili, jalad kägardatud harkselt, tallad maas, käed kuklal.

    Rindkere tõstmine vibutusega. NB! Lõuaga lakke,

    ära tõmba pead rinnale!

    Analoogilist harjutust soorita

    tempomuutusega.

    5. L.-a.: Selili, jalad ristatult ees, käed puusade juures

    Tõsta tuharad maast pingutades

    kõhulihaseid, ära tõuka üles!

    LORDOOS


    R ht

    6. L.-a. Selili, käed kuklal ,jalad kägardatult taldadega maas

    Rindkere tõstmine pöördega, puudutades

    vastasküünarnukiga vastasjala põlve.

    7. L.-a.: Selili, käed kuklal, rindkere maast lahti; jalad põlvest kõverdatult ees

    Jalgade vahelduv kägardamine ja

    sirutamine samaaegse kerepöördega

    vastasküünarnukk vastu vastaspõlve.

    HARJUTUSKOMPLEKS LÕPETA ÜLDISE VENITUSEGA, ERITI PÖÖRA TÄHELEPANU NEILE LIHASTELE, MIS SAID KOORMUST!

    LORDOOS


    R ht

    HARJUTUSI VÕID VARIEERIDA TEMPOMUUTUSTEGA, HILJEM RASKUSTE LISAMISEGA.

    ERITI OLULINE ON TUGEVDADA KÕHU SIRGLIHASE ALUMIST POOLT, (JALGADE TÖÖGA) JA TUHARA-LIHASEID.

    VAAGNA ÕIGE ASENDI TAGAVAD TOONUSES TUHARA- JA KÕHULIHASED.

    MÕNUSAT HARJUTAMIST!

    LORDOOS


    R ht

    NÄIDISHARJUTUSI KÜFOOSI PUHUL

    • I RÜHI KONTROLL SEINA ÄÄRES.

    • Vastu seina peavad toetuma

      • kukal

      • abaluud, õlad

      • kannad

      • tuhara

    vale ja suurenenud kumerus rinnaosas

    ÕIGE

    4 sujuvat kõverust.

    KÜFOOS


    R ht

    RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED:

    L.-a. : Seis seina vastas

    1.-2. Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, sirutus

    3.-4. L.-a.

    L.-a. : Seis seina vastas

    1.-2. Laskumine kükki, seina toega

    3.-4. Tõus püsti

    KÜFOOS


    R ht

    • III KORRIGEERIVAD HARJUTUSED

    • 1. L.-a.: Harkseis

      • õlaringid taha

      • käteringid taha

      • õlgade taha viimine

    • II VENITA ÜLEPINGES OLEVAD LIHASED

    • rinnalihaste venitus: seisa nurka, tõsta käed õlgade kõrgusele

      kõrvale, hoia 30 sek.

    KÜFOOS


    R ht

    2. L.-a.: Harkseis, käed taga pihkseongus

    1.-2.Tõsta käed taha alla

    3.-4. L.-a.

    3. L.-a.: Harkseis, käed kõrval

    Käte vibutamine kõrvale

    KÜFOOS


    R ht

    IV TRAPETSLIHAST JA ROMBLIHAST TUGEVDAVAD HARJUTUSED

    1. L.-a.: Kõhuli, käed nurkselt kõrval

    1.-2. Rindkere tõstmine üles (ära tõsta pead!)

    3.-4. L.-a.

    2. L.-a.: Kõhuli, käed kuklal.

    1. Rindkere üles.

    2. Käte sirutamine üles

    3. Käed kuklale

    4. L.-a.

    KÜFOOS


    R ht

    3. L.-a.: Kõhuli, käed kõrval, jalad harkselt

    1.-2. Kerepööre paremale.

    3.-4. L.-a.

    5.-6. Kerepööre vasakule.

    7.-8. L.-a.

    4.L.-a.: Toengpõlvitus

    1.-3. Nurkse käe vibutused kõrvale

    4. L.-a.

    5.-8. Korrata teise käega

    KÜFOOS


    R ht

    5. L.-a.: Põlvitusiste, käed ülal (soovitav käes võimlemiskepp)

    1. Käte kõverdamine alla seljale

    2. Kerepööre

    3. Kerepööre otse

    4. L.-a.

    TUGEVAMAT TOIMET OMAVAD ANALOOGILISED HARJUTUSED JÕUSAALIS VÕI KÕHULILAMANGUS PINGIL.

    NB!

    KOORMUSED PEAVAD TÕUSMA JÄRK- JÄRGULT!

    KÕIGI HARJUTUSTE PUHUL JÄLGIDA SELJA ASENDIT, VÄLTIDA LIIGSET KOORMUST ALASELJALE JA NÕGUSSELGSUSE TEKET!

    KÜFOOS


    R ht

    V LÕPETUSEKS SOORITA VENITUSHARJUTUSTE SEERIA SELJALIHASTELE

    L.-a.: Toengpõlvitus

    “kassiküür”

    • L.-a.: Iste, käte ristihoie pöidade väliskülgedest

    • Tõmba turi üles

    NB!

    HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, SÜGAVA HINGAMISEGA, (PINGUTUSEL HINGA SUU KAUDU VÄLJA, LÕDVESTUSEL NINA KAUDU SISSE)

    SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE-JA ERITI SELJALIHASTE ARENDAMISELE ( NB! SUUREM TÄHELEPANU TRAPETSLIHASTELE JA ROMBLIHASELE)

    KÜFOOS


    R ht

    • JÄLGIDA:

      • RÜHTI ISTUMISEL, SEISMISEL, KÕNNIL!

      • ÕLAD TAHA JA ALLA!

      • NEGATIIVSETEST EMOTSIOONIDEST

        TINGITUD HALBA RÜHTI

      • HOIA IKKA PEA PÜSTI!

    • SOOVITATAVAD SPORDIALAD!

      • VÕIMLEMINE

      • UJUMINE

      • SUUSATAMINE

    KÜFOOS


    R ht

    ALADEL, KUS ON TEGEMIST ETTEPAINUTUSEGA (VÕRKPALL, KORVPALL) JÄLGI, ET SUNDASENDID EI KESTAKS KAUA!

    MÕNUSAT HARJUTAMIST!

    KÜFOOS


    R ht

    VÄLDI PÕHJUSEID, MIS TEKITASID RÜHIHÄIRE !

    KORRIGEERIMINE TOIMUB JÄRK-JÄRGULT, VÄHEHAAVAL. SOOVITUD TULEMUSE TAGAB JÄRJEKINDEL TÖÖ !

    KUI VEAD EI KORRIGEERU LAMADES, ON TÕENÄOLISELT TEGEMIST TÕSISEMA VEAGA (LUUSTUMISHÄIREGA) JA SIIS MÄÄRAB RAVI ARST!

    ENESEKONTROLL JA TEADLIK VÕIMLE-MINE EI TEE AGA KUNAGI OLUKORDA HULLEMAKS!


  • Login