Alkohol ja tervis

1. Alkohol ja tervis Kristel Ojala 24.01.2007

2. Alkohol • Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest ning uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam • Alkohol on legaalne meelemürk; sisaldab etanooli, mis mõjutab meie kesknärvisüsteemi • Kanged (viin, viski, tequila), lahjad (vein, kangemad õlled) ja vähese alkoholisisaldusega joogid (long drink, siider, õlu)

3. Alkoholi mõju Alkoholi tarbimine väikestes kogustes: • kõne muutub segaseks • mõttekäigud ei allu kontrollile • koordinatsioon on häiritud Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad veel: • Oksendamine • Tasakaaluhäired • Kaob ohutunne

4. Alkohol võib luua väga hea enesetunde – lõõgastunud, enesekindla … aga võib põhjustada ka vastupidist – iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust • Müüt: alkohol kui meeleoluparandaja? tegelikult on ta depressiivsust põhjustav aine ja võib juhtuda, et õhtu lõpuks valad pigem pisaraid, kui naerad

5. Alkoholi pideval tarbimisel tolerantsus kasvab ning tekib füüsiline ja psüühiline sõltuvus. • Keskmine surmav annus on 4-6 ‰ (promilli).

6. Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi (mõju pikkus sõltub tarbitud kogusest, tarbimise kiirusest, joogi kangusest ning ka sellest, kas enne joomist on söödud või ei)

7. Alkoholi põlemisaeg organismis • Sõltub kehakaalust ja inimese soost • oluline roll on vanusel

8. Alkoholi mõju organismile • Keha suurus on määravaks teguriks, millest sõltub alkoholi mõju organismile - suurema kaaluga inimene talub rohkem alkoholi mõju kui väikese kehakaaluga inimene • Maks lagundab alkoholi keemiliselt • Uimastav efekt ilmneb siis, kui alkohol jõuab ajusse ning maks enam ei saa seda lagundada • Alkohol imendub verre osaliselt läbi maksa ning osaliselt läbi peensoole.

9. Alkoholi mõju organismile Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: • Nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine • Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu • Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus.

10. Alkoholi mõju tervisele pikemas perspektiivis… • Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga • Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole • Põhjustab maopõletikke ja verejookse • Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused • Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad) • Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel.

11. … • Alkohol mõjutab tüdrukute viljakust ning ka poiste impotentsust • Kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism • Akuutne alkoholimürgistus põhjustab hingeldust ning ulatuslikke südame-vereringe talitluse muutusi • Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. • Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu.

12. Fakte… • Alkoholi tõttu sureb näiteks Eestis 2000 inimest aastas, üle maailma kokku aastas miljoneid • Alkoholi on proovinud Eestis ligi 60% 10-13-aastastest • 55% 14-15-aastastest on end juba vähemalt korra purju joonud. • Regulaarseid alkoholi tarvitajaid on 14-15-aastaste hulgas 52%

13. Müüte alkoholi kohta… • Kui inimene joob või tarvitab muid uimasteid, teeb ta sellega kahju ainult iseendale. Fakt: Igal alkoholi tarvitaval inimesel on ema, vanaisa, õde, tädi, parim sõber, tüdruk- või poiss-sõber, kes temast hoolivad. Iga alkoholiprobleemidega inimene mõjutab oma tegevusega nelja teist inimest. • Suur osa alkohoolikuid on asotsiaalid. Fakt: Vähem kui 3% alkoholiprobleemidega inimestest on asotsiaalid. Alkoholism mõjutab kõigis vanusegruppides ning igasuguse sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesi. • Uimastid on suurem probleem kui alkohol. Fakt: Alkohol tapab 6 korda sama palju inimesi kui kokaiin, heroiin ja kõik teised ebaseaduslikud uimastid kokku. Alkohol on noorte seas probleem number 1.

14. Kasutatud allikad • Ganeri, A. 2003. Uimastid. Tallinn: Egmont Estonia, 176. • Otter, M.1997. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 135. • Shapiro, S. 1992. Alkohol ja teised uimastid. Tallinn: Avatud Eesti Fond, 88. • Viru, A., Volver, A. 2004. Alkohol: kuidas säästa end tulevikuks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 190. • Wahl, D. M., Eik, E. 1998. Narko. Tallinn: Avita, 52. • Vere alkoholisisaldus. http://www.lll.ee/nouanne/alkohol.htm • Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/est/pages/news0801 • Rahvatervise valdkonnas alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. www.sm.ee/.../$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud%20probleemid.doc • Neimann, R. Müüdid on visad kaduma. http://www.hot.ee/kainus/doc/ReneNeimann_Myydid_on_visad.htm

15. Küsimused • Mis on alkoholi surmavaks annuseks? • 1-3 ‰ • 3-5 ‰ • 4-6 ‰ (X) • Alkohol on aine, mis tekitab … • Selget meelt • Depressiivsust (X) • Söögiisu • Alkohol imendub vereringesse … • 1-2 tunniga • 5-10 sekundiga • 5-10 minutiga (X)

16. Küsimused • Kui paljudel kujuneb välja maksatsirroos? • 1 % • 5 % • 8 % (X) • Väide: 55 kg naise maks põletab alkoholi kiiremini kui 80 kg mehe maks. • Õige • Vale (X)