Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 30

Turvalisus ja riskikäitumine ( 10 tundi) PowerPoint PPT Presentation


  • 125 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Turvalisus ja riskikäitumine ( 10 tundi). *Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. . *Kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid. *Selgitab, miks on liikluseeskiri kohustuslik kõigile ning kirjeldab, kuidas seda järgida. F: loeng, selgitus

Download Presentation

Turvalisus ja riskikäitumine ( 10 tundi)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

Turvalisus ja riskikäitumine (10 tundi)


Turvaline ning ohutu k itumine koolis kodus ja ues

*Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues.

*Kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid.

*Selgitab, miks on liikluseeskiri kohustuslik kõigile ning kirjeldab, kuidas seda järgida.

  • F: loeng, selgitus

  • K: diskussioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, video ja film, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö

  • I: individuaalne töö, esitlus

  • Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus

  • L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • *Eristab ning analüüsib põhilisi olukordi koolis, kodus ja koduümbruses, kus sekkumise kõrval saab neid ka ära hoida, ning teab, kuidas abi kutsuda.

  • *Rakendab liikluseeskirja praktiliselt õpisituatsioonis.


Alex sandri 10 aastane lugu

Alex Sandri (10 aastane) lugu

Tunnid olid just lõppenud, kui märkasin, et olin päeviku muusikaklassi unustanud. Päevik käes, kiirustasin garderoobi. Teiselt korruselt alla jõudmiseks kasutasin trepiastmete asemel käsipuud. Ja siis see juhtuski. Esialgu oli terav valu, katsudes tundsin, et üsna suur pind on reide tunginud. Kodus näitasin seda kohta isale ja ta proovis pindu kätte saada. See oli võimatu, tuli minna traumapunkti. Autos oli paha istuda, pidin ühe külje peale toetama. Jalg valutas. Arsti juures tehti tuimestus ja lõigati pind välja. See oli umbes 5 cm pikk. Lisaks oli veel hulk väiksemaid, mida ma ei tundnudki.


Ige k itumisega saab nnetusi v ltida

Õige käitumisega saab õnnetusi vältida.

  • Kõik on kogenud elu jooksul mõnd õnnetust.

  • Enamused on kerged, vaid ehmatus.

  • On ka raskeid õnnetusi kus kaotatakse elu.

  • Läbi kergema õnnetuse muutub inimene ettevaatlikumaks

  • Õnnetus õpetab ohuolukorras käitumist

    K:Meenuta Alex Sandri lugu. Mida oleks ta pidanud tegema, et õnnetust ära hoida?


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Paljud õnnetused on ette ennustatavad ja seetõttu on neid võimalik vältida.

  • Õige käitumisega saab ära hoida tulekahjusid ja liiklusavariisid

  • Selleks, et ohuolukordades õigesti käituda läheb vaja teadmisi.


Tulekahjust teata telefonil 112

Tulekahjust teata telefonil 112

Tulekahju vältimiseks tuleb järgida tuleohutusnõudeid

  • Ära jäta küdevat ahju/ pliiti/ kaminat järelvalveta

  • Jälgi, et kütmise ajal oleks siiber avatud, liiga vara suletud siibri tõttu satub ruumi ving, mis on väga ohtlik

  • Lõkke tegemisel tuleb leida ohutu koht ja lõkke ümber tuleb kaevata ohutusriba. Tee lõket selleks mõeldud lõkkeplatsil. Meie metsad on väga tuleohtlikud (põuase kevadel, suvel). Siis ei tohi metsas lõket teha.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

Keelatud on kulu põletamine. See on ohtlik nii taimedele kui loomadele kui ka hoonetele ja inimestele.


Tulekahjude tekkep hjused

Tulekahjude tekkepõhjused

  • hooletus lahtise tulega ümberkäimisel

  • laste mängimine tulega

  • lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine

  • lõkkest lendavad sädemed

  • kulu põletamine

  • katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine

  • katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine

  • tahtlik süütamine

  • isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine)

  • klaasikillud, sest need võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise

  • äike

  • suitsetamine

    (http://www.rescue.ee/19668)


Tule nnetusi p hjustavad

Tuleõnnetusi põhjustavad:

  • vananenud või korrast ära elektrijuhtmed

  • elektrilised kodumasinad

    Korras peavad olema elektrikilbi kaitsmed, siis need ei lase juhtmetel üle kuumeneda ja lülitavad voolu automaatselt välja.

    Vajalik on jälgida, et kodumasinad oleksid töökorras.


Elektriseadme s ttimisel

Elektriseadme süttimisel

  • tõmmata elektriseade koheselt seinakontaktist välja.

  • lülitada elektrikilbi kaitsmed välja lülitada

    Tähelepanu!!!

    Kuitegemist on elektriseadmega, siis on veekasutamineeluohtlik.

  • Elektrilisi masinaid tohib parandada vaid asjatundlik inimene.


Elektriseadmest v ib saada elektril gi

Elektriseadmest võib saada elektrilöögi

  • See võib olla eluohtlik

  • Ohtlikud on mahalangenud elektriliinid- leides sellise õnnetuses ära lähene juhtmetele vaid teavita päästeteenistust


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

Ohud

  • Suits – tulekahju puhul inimese vaenlane nr 1. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmeid gaase. Harilikult on need süttimisohtlikud ning aitavad kaasa tule arengule. Kõige levinumaks põlemisgaasiks on vingugaas. See hakkab põlemisel eralduma siis, kui ruumis on hapniku hulk väike. Suurema osa tulekahjul hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingumürgitus. Kuigi inimene võib jääda tulle ja ära põleda, selgitab ekspertiis tavaliselt välja, et inimene on surnud vingumürgitusse juba enne tulega otsest kokkupuutumist. Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, siis ei saa inimene selle olemasolust ruumis aru ning võib lihtsalt une pealt surra. Tavaliselt eraldub vingugaas tulekahju ajal koos teiste gaasidega, mis annavad inimesele õigel ajal ohust märku.

  • Leegid ja temperatuur – Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavu. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Ehituskonstruktsioonid – Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks. Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise kokkukukkumise. Ohtlikuks muutuvad ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki kerge välismõjutuse abil kokku ja võivad tihti osutuda ohtlikuks läheduses olevatele inimestele. Tulekahju käigus võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud lõikehaavade tekitajad.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Muud ohud - Tulekahjudel võivad väga suureks ohuks kujuneda ruumides asuvad ohtlikud ained, näiteks gaasiballoonid, lõhkeained, kütused ja muud kemikaalid. Kui puudub vastav informatsioon, siis ei ole võimalik end piisavalt kaitsta ja õigeks tegutsemiseks valmis olla. Alati võib juhtuda, et toimuvad plahvatused või ootamatud tulekahju levimised, mis seavad ohtu inimeste elud.  

  • TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL

  • Tulekahjud arenevad minutitega. Parimaks kaitseks tulekahju vastu on tule käitumise tundmine, tuleohu teadvustamine enesele ning ennetavate abinõude tarvituselevõtmine.

  • ENNE TULEKAHJU

  • Paigalda tubadesse suitsuandurid. Kontrolli nende töökorras olekut iga kuu ja vaheta patareid kord aastas (patareide tühjenemisest annab märku ebatavaline heli).


Tulekahju ajal

TULEKAHJU AJAL

  • Kui oled avastanud tulekahju, siis tegutse järgmiselt:

  • helista 112 ja teata tulekahjust häirekeskusele;

  • informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi;

  • kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni süsteem, mille töölepanekuks on tarvis vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha;

  • aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda! Selle punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi;

  • kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alusta võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist;

  • kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis mine kohe nende juurde ja räägi, mida sa sellest tulekahjust tead (kas keegi on hoones sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist).

  • Häirekeskus (112)


H irekeskusesse helistamisel tuleb edastada j rgmist infot ning vastata k simustele

Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele:

Mis on juhtunud?

  • Kui helistad häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on juhtunud. Seejärel saab häirekeskuse dispetšer ennast häälestada vastavale lainele ning süveneda kiiremini probleemi. Kui sinu esimeses lausest ei ilmne, miks sa helistasid ja dispetšer peab ise hakkama seda pärima, siis kulub sellele lisaaega. Tulekahju korral on tähtis, et häirekeskus saaks informatsiooni selle kohta, mis põleb. Kas tules on mõni hoone või sõiduk või kulu või prügi jne. Kui tegemist on hoonega, siis on oluline, millisel korrusel toimub põlemine, kas paistab ainult suitsu või on ka tuld, kui suureks on tuli arenenud.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Kus õnnetus on juhtunud?

  • Alati tuleb võimalikult täpselt öelda õnnetuse aadress. Teatavas mõttes on see kõige tähtsam info, mida abi kutsumisel on vaja öelda. Kui õnnetuse liik, olemus ja asukoht on teada, jõuab sündmuspaika õige vajalik abi. Õnnetuspaiga reedab harilikult suits.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Kas keegi on saanud kannatada?

  • Õnnetuskohtadele saadetakse sõltuvalt õnnetuse liigist ja suurusest erinevaid abijõude, kuid nende hulgas ei pruugi alati olla kiirabi. Kiirabi väljasaatmine otsustatakse selle järgi, kas keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul loetakse reaalseks ohuks olukorrad, mille puhul on kindlalt teada või on kahtlus, et põlengust haaratud piirkonnas viibib inimene. Kui helistaja oskab sündmust korrektselt hinnata, siis on kõige tähtsam – inimelu kaitse – maksimaalselt tagatud.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid?

  • Lisaohtudeks on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jne. Neid võib sageli leiduda igasugustes kõrvalhoonetes, garaažides, pööningutel jne.


Turvalisus ja riskik itumine 10 tundi

  • Mis on teataja nimi ja kontakttelefon?

  • Kuigi häirekeskuste tehnika võimaldab enamiku telefoninumbritest koheselt selgeks teha, on siiski vajalik ka selle üleküsimine, sest mõningates olukordades ei ole hiljem võimalik samalt numbrilt kedagi kätte saada. Numbri olemasolu on tarvis selleks, et oleks võimalik vajadusel tagasi helistada ja küsida lisainfot. Sageli ei leia abijõud õiget õnnetuskohta kohe üles ja on tarvis seda täpsustada.


Koolis

Koolis

  • Kogu klass peab püsima koos ning ilma õpetaja loata ei tohi klassiruumist väljuda! (Kui oled põlevas ruumis, siis tuleb sealt viivitamatult väljuda!)

  • Kui koolimaja koridorid on täitunud suitsuga, siis on turvalisem jääda klassi ning ennast seal kaitsta!

  • Klassis olles tuleb hoida klassiuks suletuna (mitte lukus). Klassi aknad tuleb teha lahti ja kõik peavad minema akende lähedusse, sest siis teid märgatakse ning te olete värske õhu käes. Loomulikult ei tohi akent lahti teha, kui suits tuleb akendest sisse.

  • Kui uksepragudest tuleb suitsu, siis tuleb praod võimalusel riietega kinni toppida. Kui klassiruumis on vett, siis kasta need riided eelnevalt märjaks.

  • Kui siiski läheb olukord klassis selliseks, et seal ei ole võimalik olla, siis tuleb õpetaja korraldusel kõigil koos tegutseda. Läbi suitsuse ruumi liikudes on tarvis katta suu ja nina võimalusel märja riidega.

  • Koolimajast väljumisel peab õpetaja võtma kaasa ka klassipäeviku, mille alusel saab pärast täpselt kontrollida, kas kõik on hoonest välja saanud.

  • Peale koolimajast väljumist peavad kõik klassid koos püsima ning vastavalt päästetöötajate või koolidirektori korraldusele liikuma ettenähtud kohta.


Inimeste p stmise p hireegel on ra kunagi riski oma eluga

Inimestepäästmisepõhireegel on – ÄRA KUNAGI RISKI OMA ELUGA!

  • Kui tulekahjul süttivad kellegi riided, ei tohi ta mingil juhul joosta, sest see õhutab tuld suuremaks. Heida pikali, et tuli ei põletaks nägu ning ei süütaks juukseid. Leegid tuleb summutada põlevatele riietele teki, vaiba või muu riide heitmisega, võimalusel ka veega. Kui ei ole kannatanule midagi peale visata, siis võib leeke summutada ka maas rullimisega, kuid see tekitab rohkem põletushaavu

  • Kui oled tulekahju ajal põlevas hoones, siis proovi sellest kiiresti väljuda

  • Suitsuga täidetud ruumi ukse avamisel tuleb olla ettevaatlik, sest värske õhu juurdevool võib leeke plahvatuslikult suurendada

  • Kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära mitte mingil juhul peitu poe, vaid proovi endast igal võimalikul juhul märku anda, sest see on ainus variant, et päästjad näeksid ja kuuleksid, kus sa oled. Märguande edastamiseks mine akende lähedale ja näita ennast


Ikesetormid k itumisjuhised tormi korral

ÄikesetormidKäitumisjuhised tormi korral

  • TORMI AJAL

  • Ruumides:

  • Veendu, et lahtised ja lenduvad esemed (aiamööbel, telgid jne) on turvalises kohas või tugevalt kinnitatud. Vii kergemad esemed siseruumidesse.

  • Sule korralikult kõik uksed, aknad ja luugid.

  • Kuula kohalikku raadiojaama (patareitoitega), et olla kursis kõige uuema informatsiooniga tormi kohta.

  • Ära kasuta elektrilisi majapidamisriistu või tavatelefone, kuna välk võib levida mööda juhtmeid ja kaableid (võimalusel eemalda seadmed vooluringist).

  • Eemalda antennikaabel televiisorist.

  • Väldi vannitoa ja kraanide kasutamist, kuna metalltorud ja vesi juhivad hästi elektrit.


V ljaspool ruume

Väljaspool ruume:

  • Püüa varjuda autosse või hoonesse.

  • Lagedal väljal, kus puudub võimalus varjuda, ole kükakil, suru põlved kokku, pane pea põlvede vahele ning võta kätega ümber jalgade kinni (sellisel juhul välk suure tõenäosusega inimest ei taba).

  • Ära heida pikali (välk võib maasse löömisel tekitada pinge pea ja jalgade vahel – tuhandeid volte).

  • Hoidu kogunemistest väljakul, tänaval või õues (rahvahulga tabamise tõenäosus on suurem kui üksiku inimese puhul).

  • Ära varju puude alla, metallist mastide ja aedade lähedale, sest siin võib välk tabada kergemini kui lagedal väljal.

  • Mägedes või kõrgetel kaljudel olles püüa võimalikult ruttu alla tasandikule tulla.

  • Äikese korral ära hoia käes vikatit, labidat, kirvest, reha või muud metallist tööriista, kuna raud tõmbab välku väga hästi külge.

  • Hoia eemale veekogudest (välk tabab sagedamini tiikide ja kaevude läheduses olevaid objekte).


S idukis

Sõidukis:

  • Maanteel sõites veendu sõidu ohutuses (ettevaatust murduvate puude ja okstega ning muude takistustega, mis võivad sattuda teele või kukkuda  sõiduvahendile ).  

  • Vali nähtavusele ja ilmastikutingimustele vastav sõidukiirus. Tugevate vihma- või rahehoogude ja tormi korral peata auto teeserval ning lülita sisse liiklusvahendi ohutuled.

  • Väldi sõitmist üleujutatud teelõikudel.

  • Trombiohu korral

  • Kui võimalik, tuleks peituda keldrisse või hoonesse, võimalikult kaugele välisseintest ja akendest.

  • Kui olete lagedal alal, hinnake keeristormi liikumise suunda ja jookske keerise eest kõrvale. Natuke maad trombist eemal võib valitseda täielik tuulevaikus. Ohutu trombi läheduses siiski ei ole. Keeristorm võib äkki suunda muuta, ohtlikud on ka keerisest välja lendavad esemed.

  • Kui aga lagedal maastikul trombi teelt kõrvale põigata ei õnnestu, leidke enda tarvis kraav või madalam koht, heitke kõhuli või põlvitage, suruge pea rinnale ning katke kätega, hoidke maa ligi. Kui saate, haarake kinni väikesest puust või põõsast.


Sa oled esimene kes m rkab tulekahju

Sa oled esimene, kes märkab tulekahju.

  • Kuidas toimid? Pane kirja tegutsemise järjekord.

  • -

  • -

  • -

  • -

  • -

  • -


Kodus

Kodus:

Luuletus tulekahjust hoidumiseks /õpetussõnade jagamiseks / olukorra kirjelduseks


Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

  • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse õpik

  • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik

  • http://www.rescue.ee/


  • Login