1 / 20

Hardo Pajula

Mõraneva Himeerika. … võimalik mõju Eesti majanduslikule käekäigule. Hardo Pajula. Tere tulemast Himeerikasse!.

wiley
Download Presentation

Hardo Pajula

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mõraneva Himeerika … võimalik mõju Eesti majanduslikule käekäigule Hardo Pajula

  2. Tere tulemast Himeerikasse! “Tere tulemast imepärasele kaksikmaale “Himeerika” – Hiina pluss Ameerika – mille arvele langeb veidi rohkem kui kümnendik planeedi maismaast, veerand rahvastikust, kolmandik kogutoodangust ning rohkem kui pool viimase kaheksa aasta maailma majanduskasvust! See paistis tükk aega taevas sõlmitud abieluna. Ida-himeeriklased säästsid. Lääne-himeeriklased kulutasid. Hiina import hoi-dis all USA inflatsiooni. Hiina säästud hoidsid all USA int-ressimäärad. Hiina töölised hoidsid alla USA palgakulud. Kõige selle tulemusena oli tähelepanuväärselt odav laenu võtta ja tähelepanuväärselt kasumlik ettevõtet juhtida. Tä-nu Himeerikale langesid üleilmsed reaalintressid […] enam kui kolmandiku alla nende viimase viieteist aasta keskmist taset. Tänu Himeerikale tõusid USA ettevõtete kasumid 2006. a. sama võrra kõrgemale nende keskmi-sest osakaalust SKT-s.” Niall Ferguson “Sada aastat tagasi, esimesel üleilmastu-misajastul, arvasid in-vestorid, et maailma finantskeskuse (Inglis-maa) ja Kontinentaal-Euroopa kõige kiire-mini arenevama riigi (Saksamaa) vahel oli samasugune sümbi-ootiline suhe.” Allikas: Niall Ferguson, The Ascent of Money: A Financial History of the World (Allen Lane, 2008), p. 335-36. Hardo Pajula

  3. Sõjaaja rahastusreeglid Erinevate riikide eelarvepoliitiliste meetmete suurused “Kriisi algusest 2007. aasta augustis raken-datud meetmed sar-nanevad kõige enam maailmasõjade ajal kasutatutega.” Niall Fergusson Järgmiste aastate jooksul kavatsevad 11 riiki (G7 + nn BRIC) majanduse elavdamiseks kulutada ühtekokku 1,4- 2 triljonit dollarit. Allikas: “Big Government Fights Back”, Economist, 29.1.09 http://www.economist.com/finance/displaystory.cfm?story_id=13035552 Hardo Pajula

  4. Kolm võimalikku võlausaldajat • Riigilaenude puhul on põhimõtteliselt kolm võimalust. Valitsus võib oma vekslid müüa: • enda keskpangale, kes trükib riigikassa laenuvekslite vastu uut raha. See on kahtlemata kõige lihtsam tee, kuid rahapakkumise suurenemine viib peaaegu alati inflatsioonini. • oma kodanikele. Eeliseks on see, et välditakse inflatsiooni ja jaotatakse kulutused erinevate põlvkon- dade vahel. Puuduseks on see, et sõjakulutused tõrjuvad erasektori laenuturult välja ning hiljem tuleb suur osa rahva rikkusest maksumaksjatelt kanda võlausaldajatele. • välismaalastele. Kui võlapaberid on nomineeritud riigi enda valuutas, säilib valitsusel võimalus oma võla- koormat valuutakursi nõrgendamise kaudu vähen- dada. See tee on aga avatud vaid üksikutele riikidele ja ka neile üksnes ajutiselt. Tsaari-Vene riigilae-nu obligatsioon aas-tast 1908 “Sõjarahandus pole raketiteadus. Sõjad on tavaliselt liiga kulu-kad, et neid üksnes maksudega katta … Seetõttu rahastatakse neid osalt maksude ja osalt laenudega.” Niall Ferguson Hardo Pajula

  5. Jaapani “kadunud aastakümme” G7 riikide valitsussektori võlgnevused Ajavahemikus 1993-2002 kasvas Jaapani majandus keskmiselt 0,9% ja tarbijahinnad 0,1% aastas. 2002. aastal oli Jaapani nominaalne SKT vaid 3% suurem kui 1992. aastal, mis teeb keskmiseks nominaal-kasvuks vaid 0,3% aastas. Aastatel 1982-92 oli vastav näitaja olnud 5,9%. Nn “kadunud aastakümne” jooksul kasvas Jaapani valitsussektori võlgnevus 68%-lt (1991) 152%-ni SKT-st (2001). Suur osa valitsuse võlapaberitest müüdi siseriikli-kult, millele aitas kaasa väga kõrge säästmismäär. 1980-ndatel ulatus see 32%-ni SKT-st. USA-s on viimase 10 aasta keskmine olnud 15%. Allikas: IMF, World Economic Outlook Database Hardo Pajula

  6. Konkurents nappiva kapitali pärast tiheneb Kapitalivood tärkavatele turgudele Luo Ping Hiina Pangandusjärelve Komisjon “Me vihkame teid. Kui te toote turule 1-2 tril-jonit uut võlga, on selge, et dollar nõrge-neb. Niisiis me vihka-me teid, kuid meil pole midagi parata.” 2009. aastal kukuvad tärkavatele turgudele suunduvad kapitalivood 195 miljardi dollarini (2007. aasta 940 miljardilt dollarilt). Kommertspankade panus kukub samal ajal 470 miljardi dollari võrra. Allikas: Institute of International Finance, Capital Flows to Emerging Market Economies, 27 January 2009. Hardo Pajula

  7. Ida-Euroopa kannatab kõige enam Kapitalivood Ida-Euroopasse Riia 13.1.09 “Lätlased on tavaliselt väga vaiksed, kuid ini-mesed ilmseltvaata-vad ringi, mis toimub mujal, teistes Euroopa riikides – näiteks Kreekas – ja mõtle-vad: ‘Miks meie nii rahulikud oleme?’” Inese Allika Läti Välisministeeriu-mi pressiesindaja Ida-Euroopa saab 2009. aastal rahvusvaheliselt kapitali-turult 340 miljardit dollarit vähem kui kaks aastat tagasi. Pangalaene tuleb 245 miljardit dollarit vähem. Allikas: Institute of International Finance, Capital Flows to Emerging Market Economies, 27 January 2009. Hardo Pajula

  8. Meie maanurga ülemerestumine Läänemerd ümbritseb 9 riiki, mille rahvaarv küünib 47 kokku miljonini (Venemaa, Poola ja Saksamaa puhul on arvestatud üksnes mereäärsete haldusük-sustega) ja kogutoodang 1,2 triljoni dollarini. Mõlema näitaja osas on Läänemere regioon võrdne Lõuna-Koreaga. Ühine Hansa vaimust kantud kultuuri- ja ajalooline pärand teeb sellest regioonist koos kõrvuti asetseva rikkuse ja suhtelise vaesusega ilmselt ühe maailma kõige arenguvõimeli-sema piirkonna. Hardo Pajula

  9. Aprill näitab optimismi võrseid Rootsi maksumaksja Ka tarbijate usaldusin-deks kasvas kuues rii-gis, Lätis koguni 9,9 protsendipügalat. Tar-bijate kindlustunne alanes kolmes riigis: Rootsis, Saksamaal ja Leedus. Rootsis lan-ges indeks 4,6 prot-sendipunkti, mis on viimase seitsme kuu halvim näitaja. Läänemere riikide kindlustunde indeksid Esimest korda pärast 2008. algust tõusis kindlustunde indeks korraga 7 Läänemere riigis. 2008. viimases kvartalis langesid kõik usaldusindeksid neli kuud järjest kõikides riikides korraga. Allikas: Eurostat Hardo Pajula

  10. Fikseeritud kurss kergitab intresse Läänemere riikide kolmekuulised rahaturuintressid Stefan Ingves Balti riikide keskpankur Riksbank on alates detsembrist alandanud intressimäära 3,75-lt 0,5%-ni. Viimasel aas-tal on Rootsi kroon odavnenud euro suh-tes 16% ja dollari suh-tes 39%. Valuutakursi hoidmine ei ole odav lõbu. Viimase aasta jooksul on Läti lati kolmekuulise rahaturuintressi vahe Rootsi krooniga kasvanud 290-lt 913 baaspunktini. Allikas: Eurostat Hardo Pajula

  11. Majanduslangus puudutab kõiki Aprillis ilmnunud Eas-tern Economic Out-look’is kärpis SEB võr-reldes veebruari Nordic Outlook’i prognooside-ga veelgi Baltikumi nii-gi nukraid kasvuvälja-vaateid. Eesti 2009. a. kasvuprognoos kukkus –10%-lt –12%-ni ja Läti oma –9,5%-lt samuti –12%-ni. Läänemere riikide majanduskasv SEB prognooside kohaselt ei pääse sel aastal majandus-langusest ükski regiooni riik. Kõige suuremat kukkumist nähakse ette Eestis ja Lätis, kuid Leedu võimet ebameel-divalt üllatada ei tohiks samuti alahinnata. Allikas: IMF, SEB. Hardo Pajula

  12. Eesti majandus vastupandamatus gravitatsiooniväljas Toodang ja sissetulek Valuutakurss Tööturg Kapitalikonto Inflatsioon Konkurentsivõime David Hume “Vesi, kus see ka ei voolaks, saavutab kõik-jal alati sama nivoo. Küsige mõnelt loodus-teadlaselt selle põhjust; ta vastab, et kui veeta-set ühes anumas tõsta, avaldab vastupandama-tu gravitatsioon talle peagi langetavat mõju.” Maksebilanss Rahapakkumine Intressimäärad Hardo Pajula

  13. Õhupall omandab endised mõõtmed Eesti maksebilansi finantskonto Deflateeruv õhupall Käimasoleva kohane-mise kiirusest annab tunnistus jooksevkonto puudujäägi väga kiire vähenemine. Kui veel 2007. aasta esimeses kvartalis ulatus puudu-jääk 23,9%-ni SKT-st, siis möödunud aasta viimases kvartalis oli see langenud 5,5%-ni. 2008. aastal tuli Eestisse ligikaudu 2,1 miljardit eurot, mida on 0,6 miljardit eurot vähem kui aasta tagasi ja 0,5 miljardit vähem kui kaks aastat tagasi. Allikas: Eesti Pank Hardo Pajula

  14. Rahamass tõmbub kiiresti koomale Välisreservide, raha ja laenude kasvutempod M2 kasvutempo on langenud 2006. aasta jaanuari 45,7%-lt selle märtsi 3,2%-le. Laenu-kasv on pidurdunud veelgi järsemalt: 2007. a. juuli 48,2%-lt märtsi 3,6%-ni. Viimase 12 kuu jooksul on Eesti välisreservid kasvanud keskmiselt 16% aastas. Aasta tagasi oli kasvutempo ligi 7 protsendipunkti kõrgem. Sel aastal mõõdetakse juurde-kasvu parimal juhul tõenäoliselt ühekohalise arvuga. Allikas: Eesti Pank Hardo Pajula

  15. Riskimarginaal laieneb Eesti pankade väljastatud laenude keskmised intressimäärad Kroonilaenude intressi-määra järsu tõusu otsene mõju ettevõtete ja eraisikute rahast-miskuludele on siiski suhteliselt väike, sest detsembriks oli krooni-laenude osakaal lange-nud alla 15% koguport-fellist (veel 2007. a. lõpus oli see üle 20%). Möödunud aasta märtsis tõusis krooni- ja eurolaenude intressivahe peaaegu 2000 baaspunktini, mis on konkurentsitult kõrgeim tase pärast 1997-98. aasta kriisikest. Allikas: Eesti Pank Hardo Pajula

  16. Kokkutõmbumist juhivad investeeringud SKT kasv ja olulisemate nõudlus-kategooriate kasvupanused Neljandas kvartalis jõu-dis majanduslangus ka põhivarainvesteeringu-tesse, mille panus SKT kasvu kukkus –8,2%-ni (veel kaks aastat tagasi oli see number +8,5%). Ka eratarbimine vähe-nes märgatavalt, selle negatiivne kasvupanus ulatus –5,5%-ni (2006. a. neljandas kvartalis oli see olnud +6,4%). Möödunud aastal toetas majandustegevust üksnes eksport, mille kasvupanus SKT-sse tõusis neljandas kvartalis kahe aasta taguselt –8,8%-lt +7,6%-ni, ja vähesel määral ka valitsussektor. Allikas: Statistikaamet Hardo Pajula

  17. Töötus kasvab hüppeliselt Hõive- ja palgakasv ning töötuse määr Ajavahemikul 2005:I-2007:II loodi Eesti ma-janduses ühtekokku 68 tuhat uut töökohta. Praeguseks on neist 10 tuhat juba kadunud ja järgmise aasta jooksul kaob ilmselt veel vähemasti 30-40 tuhat töökohta. Säära-sed arengud pidurda-vad jällegi palgakasvu, mis pöörab suure tõenäosusega sel aas-tal negatiivseks. Neljandas kvartalis hüppas töötuse määr tagasi oma 2005. aasta tasemete juurde. Ühtekokku lisandus neljandas kvartalis 10 tuhat uut töötut. Terve aastaga tuli juurde 25 tuhat töötut. Allikas: Statistikaamet Hardo Pajula

  18. Inflatsioon alaneb jõudsalt Inflatsioonimäär ja selle olulisemad osised Kõige olulisemal mää-ral on inflatsiooni pidur-danud kütuse- ja toidu-hindade liikumised. Transpordikomponendi panus SKT kasvu lan-ges märtsis –1,6%-ni (juuli 2,3%-lt). Toidu-hindade panus on lan-genud mai 4,1%-lt märtsi 0,0%-ni. Ka eluasemekuludest tin-gitud hinnasurve on oluliselt leevenenud. Inflatsioon on viimase aasta jooksul langenud 8,9 protsendipunkti ja praeguseks jõudnud tasemele, kus ta oli enne Eesti astumist Euroopa Liitu 2004. aastal. Allikas: Statistikaamet Hardo Pajula

  19. Eksport läheb järjest raskemalt Ekspordi ja impordi kasvumäärad, kaubandusbilanss ja reaalkurss Kui aasta esimesel poolel hoidis eksporti üleval mineraalsete kü-tuste, metallitoodete ja mitmesuguste sead-mete väljavedu, siis viimases kvartalis ta-bas peaaegu ühesugu-ne langus kõiki oluli-semaid alljaotusi. Selle aasta veebruaris kahanes Eesti väliskaubanduse puudujääk 70 miljoni euroni – nii madal pole kauban-dusdefitsiit olnud alates 2005. a. algusest, veel 2007. aprillis ulatus see üle 350 miljoni euro. Allikas: Statistikaamet, Eesti Pank Hardo Pajula

  20. Päris lõpetuseks “See maailm kuulub optimistidele, mitte seepärast, et neil on alati õigus, vaid seepärast, et nad on elusõbralikud. Nad on elusõbralikud isegi siis, kui nad eksivad ─ ja see on saavutuste, vigadest õppimise, paremaksmuutumise ja edu tee. Haritud ja lahtiste silmadega optimistidest on tolku; pessimistidele jääb ainult õõnes lohutus, et neil on õigus.” David Landes David Landes on USA juhtivaid majandus-ajaloolasi. Tema sule-st on ilmunud raamat Rikkus ja rahvaste vaesus. Hardo Pajula

More Related