Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 27

Alar Karis Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud Seminar Tallinn 26.02.2007 PowerPoint PPT Presentation


  • 94 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

   Eesti Maaülikooli kogemus strateegiliste valikute tegemisel. Alar Karis Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud Seminar Tallinn 26.02.2007. Eesti tuleviku seisukohalt on oluline üritada kasvõi hägustestki piirides ettevaatlikult kindlaks teha , mida ja kuidas globaalne

Download Presentation

Alar Karis Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud Seminar Tallinn 26.02.2007

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

   Eesti Maaülikooli kogemus strateegiliste valikute tegemisel

Alar Karis

Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud

Seminar

Tallinn 26.02.2007


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

Eesti tuleviku seisukohalt on oluline üritada kasvõi hägustestki

piirides ettevaatlikult kindlaks teha , mida ja kuidas globaalne

teaduse ja tehnoloogia areng maailmas mõjutab ning mida üks

või teine areng Eesti tingimustes tähendada või pakkuda võib.

Selline maailma arengutega kursis püsimine on üks oluline Eesti

teaduse funktsioone isegi juhul, kui me ühes või teises vald-

konnas uuringutest kiirelt majanduslikku kasu ei saa. Eestil on

võimalik ainult valida, kas globaalsete arengutega kaasa minna

või stagneeruda.

Allikas:Tiits, Kattel, Kalvet “Made in Estonia”


T kike ajalugu

Tükike ajalugu

  • 1848 Tartu Veterinaariakool

  • 1873 Tartu Veterinaariainstituut

  • 1919-1951 Tartu Ülikool

  • 1951 Eesti Põllumajanduse akadeemia

  • 1991 Eesti Põllumajandusülikool

  • 2005 Eesti Maaülikool


P hiteesid

Põhiteesid

  • Ülikooli arengu peamine eesmärk- kvaliteet igas tegevussuunas

  • Rahvusvahelistumine on ülikooli tegevustes kvaliteedi üks abinõudest

  • Rahvusvahelistumine ei ole asi iseeneses, vaid ülikooli kõigi põhitegevuste loomulik osa


Eesti maa likooli strateegilised valikud

Eesti Maaülikooli strateegilised valikud

  • Olukord enne tänast- ehk miks EMÜ tegi läbi raske struktuurireformi

  • Kus oleme täna

  • Mida peaksime arvestama homme


Em struktuurireform p hjused

EMÜ struktuurireformPõhjused

  • Pihustunud akadeemiline struktuur- 14 akadeemilist üksust, üle 90 juhataja (direktor, dekaan, allüksuse juht). Kriitilise massi puudumine. Vähene integratsioon struktuuriüksuste ja teadus- ning õppetöö vahel

  • Vastutuse hajumine, akadeemilise personali ülekoormatus administratiivtööga

  • Ülemäärane ja kehva kvaliteediga infrastruktuur

     Konkurentsivõime langus


M illine likooli mudel

Milline ülikooli mudel?

  • traditsiooniline – teaduskondlik ja “sisemiste seintega”

    või

  • “uut tüüpi”- võimalikult sisemiste seostega ja paindlik ülikool ?


Reformi peamised elemendid

Reformi peamised elemendid

  • Peaeesmärgid - kvaliteedi tõus, akadeemilise personali võimekuse kasv

    • Teaduse ja õpetamise suurem seostatus

    • Töörühmade võimekuse kasv nende suurendamise ja seotuse kaudu

    • Akadeemiliste liidrite staatuse ja vastutuse kasv

      • ametinõuete kasv

      • administratiivkoormuse vähendamine kesksete tugiteenuste parandamise teel

    • Õppetöö korralduse keskse koordineerimise ja korralduse tõus (ruumide ja aja kokkuhoid, ladusam korraldus, mugavam õppejõule ja üliõpilasele, info juhtimisotsusteks)

    • IT tõhusam kasutamine juhtimises

    • Plaanipärane infrastruktuuri arendamine

    • Ülikooli identiteedi määratlus - rolli väljakujundamine ja sellejärgne konsolideerumine


Reformi kronoloogia i

Reformi kronoloogia (I)

  • 2004 veebruar – muudatuste põhimõtete vastuvõtmine

  • 2004 mai – territoriaal-ruumiline arengukava

  • 2004 mai – otsus : organisatsioonilise struktuuri muutmine, akadeemilised struktuuriüksused ja nende tegevusvaldkonnad

  • 2004 oktoober-november – uute struktuuriüksuste põhikirjad, struktuuriüksuste direktorite valimine


Reformi kronoloogia ii

Reformi kronoloogia (II)

  • 2004 november – ülikooli nime muutmise otsus: Põllumajandusülikool → Maaülikool

  • 2005 jaanuar – uus organisatsiooniline struktuur

  • 2005 veebruar – akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad

  • 2005 1. poolaasta – tugistruktuuride ülesannete muudatused

  • 2005- õppekavade konsolideerimine

  • 2006- ruumikava sisuline käivitamine- esimene suurem õppehoone renoveerimine, linnaku arendamise tervikkava , spordihoone


Reformiga kaasnenud sisulised muudatused i

Reformiga kaasnenud sisulised muudatused (I)

  • Kvaliteet

    • Avalike ülikoolide kvaliteedilepe 2003

    • Akadeemilise personali ametinõuete kehtestamine 2004- sarnased nõuded teiste ülikoolidega

    • Doktoriõppe reform 2004-2005

      • Õppekavade konsolideerumine

      • Doktorikooli loomine

      • Doktorikomisjonid

    • Bakalaureuse- ja magistriõppe kavade sõelumine (ühtne õppekavade komisjon) -2005

  • Integratsioon

    • Esimene rahvusvaheline magistriõppe kava BIOLANDMAN 2004

    • Osalemine ülikoolidevahelistes doktorikoolides 2004

    • Sisuline osalemine ülikoolide koostöövõrgustikes (NOVA, BOVA koostöös doonorist partneriks)


Reformiga kaasnenud sisulised muudatused ii

Reformiga kaasnenud sisulised muudatused (II)

  • Territoriaal-ruumiline arengukava

    • Kvaliteetse õpi- ja töökeskkonna väljaarendamine

    • Koondumine Tähtvere linnakusse

    • Mittevajaliku kinnisvara müügist saadud raha kasutamine linnaku arendamiseks


Koondumine t htvere linnakusse

Koondumine Tähtvere linnakusse


Eesti maa likool t na

Eesti Maaülikool täna

Positsioon õppe- ning teadus- ja arendustegevuses

Õppetöö rahvusvahelistumise indikaatorid


Maa likooli akadeemiline struktuur ja fookusvaldkonnad

Maaülikooli akadeemiline struktuur ja fookusvaldkonnad


Eesti maa likooli li pilaste regionaalne jaotus maakonna 10 tuhande elaniku kohta

Eesti Maaülikooli üliõpilaste regionaalne jaotus maakonna 10 tuhande elaniku kohta

4,68

14,96

15,65

11,88

11,71

21,24

15,01

45,10

17,24

11,36

88,05

41,15

70,86

45,32

57,66


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

Välisüliõpilaste arv Eesti ülikoolides*

*Esitatud on ülikoolid, kus välisüliõpilasi on üle 10. Allikas: EHIS, EMÜ ÕIS


V lis li pilaste osa eesti likoolides koguarvust

Välisüliõpilaste osa Eesti ülikoolides (% koguarvust)

Allikas: EHIS, EMÜ ÕIS


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

Põhja- ja Baltimaade põllumajandusülikoolide (NOVA ja BOVA) koostöö 1996-2006


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

Eesti avalike ülikoolide teadustöö edukuse indikaator-teaduse riiklik baasfinantseerimine

50% ISI andmebaasides refereeritud artiklid

40% T&A lepingute maht

10% kaitstud doktoritööd


Kogemused

Kogemused

  • Muudatused on valulised

  • Selleks kulub palju aega

    • vajalik pikaajaline planeerimine

    • vajalik kollektiivi kaasatus

  • Tulemused avalduvad hiljem

  • Kontrollvarianti ei ole


Rahvusvahelistumine homme i

Rahvusvahelistumine homme (I)

  • EMÜ arengukavas ei ole eraldi strateegilise eesmärgina välja toodud. Rahvusvahelistumine on ülikooli kõigi põhitegevuste loomulik osa.

  • EMÜ arengukavast 2015:

    • 7.1. Teadmuspõhise Eesti kujundaja. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö.

    • 7.1.1. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised töörühmad.

    • 7.2. Kõrgelt hinnatud ülikoolihariduse andja. Rahvusvaheliselt avatud ülikool.

    • 7.2.1. Hea kvaliteediga ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavad.

    • 7.2.3. Konkurentsivõimeline järelkasv ja edukas doktorikool. (Ülikooli eesmärk on rahvusvaheline doktoriõpe ja õpingute korraldamine koostöös Euroopa ülikoolide doktorikoolidega.)

    • 7.2.5. Rahvusvaheliselt tunnustatud partner õppe- ja teadustöös.


Rahvusvahelistumine homme ii

Rahvusvahelistumine homme (II)

  • Sisuline rahvusvaheline suhtlus instituutide tasandil

  • Ülikooli keskne roll

    • institutsioonide vaheliste lepingute vormistamine

    • üldiste strateegiate, tegevuste ja regulatsioonide ettevalmistamine ja nende täitmise korraldamine ja jälgimine


Rahvusvahelistumine homme iii

Rahvusvahelistumine homme (III)

  • Arutlusteemana õppekorralduslik võimalus rahvusvahelistumise soodustamiseks - tsükliline õpe kursusesüsteemi raames?

    Nii ei pudeneks enamik sama aasta üliõpilasi laiali, säiliks oma kursuse identiteedi kujunemiseks vajalik suhtluskeskkond ja nn sotsiaalne turvalisus õppimise ajal ning sotsiaalne võrgustik edasiseks eluks.

    Rahvusvahelistumise soodustamiseks tsüklilise õppe eelised: välislektorite kasutamine õppetöö läbiviimisel ja  välisüliõpilaste osavõtmine õppetööst.   


Rahvusvahelistumine homme iv

Rahvusvahelistumine homme (IV)

  • Kuidas muuta ülikool välismaalastee atraktiivseks?

    • Ülikooli infrastruktuuri arendamine, konkurentsivõimeline palk välisõppejõududele- triviaalsed meetmed

    • Vähemarutatud teemad- mida ülikoolid ja linnad saavad teha?

      • Ülikool

        • tudengisõbralik õpi- ja õpiajaväline keskkond

        • Välisõppejõudu ja –üliõpilast toetav suhtumine

      • Tartu /Tallinn

        • tudengisõbralik linnakeskkond


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

Kutsumus ja kohustus

Akadeemilise kultuuri kandjana edendab maaülikool teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist

Tulevikupilt

Maaülikool on Eestis kõrgelt hinnatud rahvusvaheline õppeasutus ja teaduskeskus loodusvarade säästliku kasutamise ja maamajanduse valdkonnas


Alar karis rahvusvahelistumine k rgkooli strateegilised valikud seminar tallinn 26 02 2007

Tänan !

[email protected]


  • Login