M üra töökeskkonnas - valupunktid

1. Müra töökeskkonnas - valupunktid VII Töötervishoiupäeva konverents“Peatage müra!” 27.10.05 Uno Kiplok Tervishoiuamet

2. Ettevõtete realiseerimise netokäive trend I kvartal 1999 – II kvartal 2005 2004 aastal olid pooled (51,7%) tööst põhjustatud haigestumised tingitud mürast Ettevõtete realiseerimise netokäive

3. Kahjuks eelpool olevad teadmised viitavad heaolu defitsiidile s.t esineb suur arv mürast tingitud tervisehäired- Tervis on täielik sotsiaalne, vaimne ja kehaline heaolu (WHO 1948) • Puudub majandusedu kajastumine töötajate/rahva heaolus. • Majandusedu on heaolu saavutamise vahend, mitte olemise eesmärk.

4. Järgnevad 30 aastat peaks olukord olema parem, sest arengustrateegia dokumendis Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule) on üheks keskseks eesmärgiks heaolu kasv riigis Jätkusuutlikkust on strateegias määratletud kui kooskõlalist ja selgelt tajutavat ning mõõdetavat liikumist kõigi nelja eesmärgi suunas: • eesti kultuuriruumi säilitamine • heaolu kasv riigis • ühiskonna sidususe suurenemine • ökoloogilise tasakaalu hoidmine Allikas: Säästev Eesti 21; RT I 2005, 50, 396 Riigikogus heaks kiidetud 14.septembri 2005. a otsusega

5. Töötaja tervist ei saa parandada isoleeritult sotsiaalsetest, majanduslikest teguritest.

6. Müra – tähtis majanduslik küsimus • Töötajate tervisliku seisundi parandamine, töötraumade ja kutsehaiguste profülaktika ning ravi ei ole ainult puhtmeditsiiniline probleem, vaid ka tähtis majanduslik küsimus. Töötajate tervisliku seisundi edasine parandamine, haiguspäevade vähendamine on tähtis reserv toodangu suurendamisel ja tööviljakuse tõstmisel. Allikas: M.Kask, Inimese tervis ja heaolu, 1963. Professor Mihkel Kask 1903-1968

7. % osakaal neist töötajaist, kes saavad teatud aastate pärast kuulmiskahjustuse Müratase 5 aastat 10 aastat 15 aastat 20 aastat 25 aastat 30 aastat 35 aastat 40 aastat 80dB 0 0 0 0 0 0 0 0 85dB piirnorm 1 % 3 % 5 % 6 % 7 % 8 % 9 % 10 % 90dB 4 % 10 % 14 % 16 % 16 % 18 % 20 % 21 % 95dB 7 % 17 % 24 % 28 % 29 % 31 % 32 % 29 % 100dB 12 % 29 % 37 % 42 % 43 % 44 % 44 % 41 % 105dB 18 % 42 % 53 % 58 % 60 % 62 % 61 % 54 % 110dB 26 % 55 % 71 % 78 % 78 % 77 % 72 % 62 % 115dB 36 % 71 % 83 % 87 % 84 % 81 % 75 % 64 % Tabelist on näha, et töölistel, kes on viibinud kogu oma tööelu sellises töökeskkonnas, kus müratase on olnud 85 dB, tekib kuni 10 %-l töötajatest kuulmiskahjustus mürast.

8. Piirnorm mürale • Eestis kehtestatud müra 85 dB-ne piirnorm tagab kuulmise säilimise ainult ühelosal töötajaist (neist töötajaist, kes viibivad alla 85 dB helitugevusega töökeskkonnas). • Piirnorme on vaja selleks, et hoida ära pöördumatut kahju töötajate kuulmisele. • Müra, mida inimkõrv registreerib, tuleks hoida piirnormidest allapoole jääval tasemel !

9. Millegipärast müra piirnormide suhtes lokkab nonkonformism – normi purustamine on muudetud normiks

10. Mis liiki vahenditega probleemi lahendada?

11. TA+TV+TTTO Mida nad võiksid teha? Konfereerida s.t ühiselt nõu pidada KOMMUNIKATSIOON LAHENDUS Probleemiks e. konfliktiks on töökeskkonna müra

12. Kas muuta iga tööpäev suureks neljapäevaks? (lihavõtteeelse vaikse nädala kõige olulisem tähtpäev) Miks? Sest suurel neljapäeval olidmürarikkad tööd keelatud (näit. kurikaga pesukolkimine), et suvel poleks piksekahju. Tulemuseks võiks olla see, et igal ettevõttel/asutuselon oma efektiivne ja toimiv müraprogramm. Milline oleks sellise programmi eesmärk? Hoida ära ja vähendadamürast tingitud tervisehäireid. Milline võiks olla ühise nõupidamise tulemus?

13. Ettevõtte müraprogramm: MÜRALE EI ! tegevusjuhend koos praktiliste juhistega

14. Milline võiks olla müraprogrammi põhimeede?

15. 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta Alla 85dB 1 0 1 0 1 0 1 0 85-95 dB 2 1 1 0 1 0 1 0 95-105dB 4 2 1 1 1 1 1 1 Üle 105dB 4 4 2 2 1 1 1 1 Kõik need töötajad, kes töötavad mürarikkas keskkonnas, peaksid läbima kuulmise kontrolli enne tööle asumist ja ka tööl olles perioodiliselt. Tabel on soovituslik ja näitab, kui tihti peaks tegema kuulmise kontrolli mürarikkas töökeskkonnas töötajatele. Kontrolli eesmärk on diagnoosida mürast tekitatud kuulmiskahjustus ning säilitada kuulmine.

16. Kas on olemas vajadus, et haigekassa astuks lepingulisse suhtesse töötervishoiuarstiga?

17. Ajutise töövõimetuse hüvitiste võrdlus keskmise brutokuupalgaga

18. Töötervishoiuarstide vastuvõttude arv suureneb igal aastal Allikas: Sotsiaaalministeerium http://www.sm.ee/est/pages/goproweb0694

19. On toimunud töötervishoiuarstide kompetentsi formaalne tunnustamine - EL - Sotsiaalministeerium - Tervishoiuamet On toimunud ka töötervishoiuarstide kompetentsi sotsiaalne tunnustamine s.t. on toimunud tunnustamine ka sotsiaalsete ja majanduslike osapoolte poolt v.a haigekassa poolt Töötervishoiuarsti kompetentsi tunnustamine

20. 2004 aastal olid pooled (51,7%) tööst põhjustatud haigestumised tingitud mürast 51,7 % 33,1 % 1,2 % Allikas: Tervishoiuamet

21. Tööst põhjustatud haigestumiste vanuseline jaotumine, 2004 aastal Puudulik töötervishoiu-alane õpe kutseõppes ?! Allikas: Tervishoiuamet

22. Kes on väiksema konkurentsivõimega töötu? • Vastus:Väiksema konkurentsivõimega töötu on: • osaliselt töövõimetu isik • 16-24 aastane noor • …jne. Allikas: Tööturuamet

23. 2003. aasta juulis võttis Euroopa Nõukogu vastu uue Euroopa tööhõive strateegia (European Employment Strategy - EES). Uue EES-i alusel ning Euroopa Nõukogu soovitusi ja siseriiklikku situatsiooni arvesse võttes, pühenduvad liikmesriigid kolme üldeesmärgisaavutamisele: • täistööhõive, • tööelu kvaliteet, • töö produktiivsuse parandamine, • sotsiaalse kaasatus Allikas:Eesti tööhõive riiklik tegevuskava 2004

24. Lahendus- hariduse kohandamine • Säästva Eesti 21 hariduse kohandamise sihiks on Eestis pakutava hariduse ja selle korralduse kujundamine terviklikuks ja üheseltmõistetavaks süsteemiks, …. • kus toimub pidev õppekavaarendus, regulaarne tagasiside ja kvaliteedihindamine …. Allikas:Strateegia Säästev Eesti 21 ;RT I 2005, 50, 396

25. Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri otsusel on 2006 aastal teabekampaania, mis käsitleb noorte töötajate kaitset töökeskkonnas.

26. Tänan!