Tallinna Rahvuspargi asutamise problemaatika

1. Tallinna Rahvuspargi asutamise problemaatika Tallinna Keskkonnaamet Tiina Vilberg 01.03.2006 ELL Büroos

3. Linna Rahvuspargi asutamise ettepaneku ajalugu • 2004 aprill pöördusid Pirita linnaosa asumite elanike ühendused Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse poole Linna Rahvuspargi asutamise ettepanekuga • Tallinna Linnavalitsus on pidanud Tallinna Rahvuspargi moodustamist realiseerimise vääriliseks. Idee realiseerimine annab positiivse tõuke linnas meeldivama elukeskkonna loomisele, aitab kaasa linna eripära ja looduse säilitamisele ja tutvustamisele ja haakub Tallinna Linnapea Rohelise Pealinna algatusega • 7.veebruaril 2006 toimusid Tallinna Botaanikaaias rahvuspargi asutamise mõttetalgud, kus otsustati moodustada töörühm rahvuspargi piiride, kaitse- ja kasutamisrežiimide ning juriidiliste aluste ja põhimõtete väljatöötamiseks • Tallinna Linnavalitsuse 15.02.06 korraldusega nr 321-k moodustati komisjon eelnevate küsimuste lahendamiseks

4. Hetke võimalused Tallinna Rahvuspargi asutamiseks • Linna rahvuspargi ülesanne peaks olema mingi suure ja ühtse kõrge kultuuri- loodus- ja puhkeväärtusega linna kultuurmaastiku väärtuste säilitamine ja arendamine ning seal ei tohiks kehtestada nii ranget kaitserežiimi, kui traditsioonilistel kaitsealadel • Asutamine peaks toimuma Looduskaitseseadusega (LKS) reguleeritud alustel • LKS §26 mõistes on Rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi mõte LKS-s on mingi Eesti piirkonnale laiemas mõttes iseloomuliku maastiku, looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks ja tutvustamiseks kusjuures need piirkonnad/rahvuspargid on määratletud juba seaduses. • Teha ettepanek keskkonnaministeeriumile muuta/täiendadaLKS § 26 või 28 riikliku kaitse all oleva maastikukaitseala eritüübiga Linna Rahvuspark

5. Moodustada Tallinna Rahvuspark LKS § 43 tuginedes kohalikul tasandil kaitse alla võtmisega: §43 Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse looduskaitseseaduse §-s 31 (piiranguvöönd) sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada • LKS § 4 lõige 7: KOV tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud (riiklikul tasandil) kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal • Seega on hetkel võimalik Tallinna Rahvuspargi moodustamine eelvaliku alal vaid selles osas, mis ei ole riikliku kaitse all. Samas aga LKS § 13 lõige 2 kohaselt on riigil õigus KOV kaitseala omakorda riikliku kaitse alla võtta ja sel juhul jäävad mõlemad kaitseala režiimid kehtima

6. Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud seisukohad • Tallinna Rahvuspargi moodustamise ettepanekus märgitud eesmärgid sobivad kehtiva LKS 7. peatükis toodud kohaliku kaitse rakendamise eesmärkidega • Keskkonnaministeerium on huvitatud ettepanekus esitatud alal riikliku kaitse aluste kaitsealade käsitlemisest edaspidi samadel seaduslikel alustel kuni seni • Samas näeb keskkonnaministeerium meeleldi võimalikku tulevast Tallinna Rahvusparki kui kohalikku kaitseala kõiki neid objekte hõlmamas ja ühendamas

7. Kokkuvõtteks • Linna Rahvuspargi asutamise võimaluste juriidiliste aluste väljatöötamisel tuleks läheneda üldiselt üksikule • Tallinn ei pruugi olla ainuke Eesti linn, kellel oleks eeldused ja soov oma territooriumil Rahvuspark moodustada • Seetõttu oleks vajalik LKS-s anda selle kohane regulatsioon