Kahe maailma vastasseis

1. Kahe maailma vastasseis Kriisid ja sõjad 1960. aastatel

2. Berliini kriis 1961 - Berliini müür • 1961.a. aprillis kohtus HruštšovViinis USA presidendiga J.F. Kennedyga ning nõudis taas Lääne-Berliini staatuse muutmist vabalinnaks ning USA, Prantsuse ja Briti vägede väljaviimist. • 1961.a. 13. augustil püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri püüdes nõnda takistada idasakslaste massilist põgenemist vabasse maailma. Berliini müürist sai külma sõja sümbol, mis püsis kuni 9. nov.-ni 1989, mil see lammutati. Kuni müüri langemiseni hukkus seda ületada püüdes 28 in.

3. Kuuba e. Kariibi kriis 1962 • 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batistareziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castroreziim. • 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA • Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. • USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. • Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel. • 26. oktoobril saatis HruštšovKennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. • Kariibi kriisitulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima.

4. Indo-Hiina sõda 1946-1954 • 1945.a. sept. algul kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas HoChiMinh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. • 1946.a. dets. alustatisõjategevustVietnami DemokraatlikuVabariigivastu. Prantsusmaasaatissinna oma väe ja okupeerismaa lõunaosa. • Ho Chi Minhivalitsusläksülepartisanisõjataktikaleja haarasidinitsiatiivikommunistid. • Hiina ja NSVL toetus Vietnami kommunistidele. • PrantslasednõustusidLõuna-Vietnamiriigiloomisega. Nadüritasid 1954.a-ni sundidaPõhja-Vietnami alistuma, kuidvietnamlasedviisidläbiedukasõjaliseoperatsiooni, mille tulemuselpiiratiPrantsuseväedümber ja sunnitikapituleeruma. • Dien-bien-phu lahing 1954, mille prantslasedkaotama • 1954.a. kevadelGenfis konverents, kuslepitikokkuVietnamipooleksjagaminemööda 17. paraleeli. • 1956.a. pidid toimuma valimised ja riik ühendatama, riikide liitmine lükati tagasi.

5. Vietnami sõda • 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks1955a-st Vietnami Vabariik. • Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. • 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. • 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. • Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks.

6. Vietnami sõda 1964-1973 • USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria,mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. • USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. • Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. • Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodža. • USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident 1964.a. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks

7. Vietnami sõda 1964 -1973 • 1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri. • Sõja iseloom: • Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). • Kasutati napalmi, keemiarelva. • Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine. • Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. • Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust.

8. Vietnami sõja tulemused, tagajärjed • 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõjajätkamistpõhiliseltVietnamisõjaväejõududega. • 1973.a. jaanuarissõlmitiPariisisrahuleping VastavaltkokkuleppelepididameeriklasedLõuna-Vietnamist 60 päevajooksullahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks. Kodusõda aga jätkus. 1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami RahvuslikVabastusrinnepealetungiSaigonileningvarsti oli koguLõuna-Vietnamkommunistidevõimu all. 1976.a. ühendatiriigipõhja- ja lõunaosaVietnamiSotsialistlikuksVabariigiks. • Vietnamisõjakaotused: USA – 58 000 surnut, 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam – 900 000 surnut, 2 miljonithaavatutLõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut. • KaotatudsõdatõiUSAsningkoguläänemaailmaskaasasügavahingelise kriisi, midanimetatakseVietnamisündroomiks.

9. Pildikesi Vietnami sõjast

10. Praha kevad 1968 • Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. • 1968. jaan.-s tagandas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri Novotny. • 1968.aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekigavälja ulatuslike reformide kava. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. • Erinevalt Ungarist Prahas ülestõusu ei toimunud, kuid ikkagi viisid NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist Tšehhoslovakkiasse oma väed.

11. Praha kevad. Brežnevi doktriin • Praha tänavatele ilmusid vene tankid ja jõuga suruti Praha kevad maha. Mässuline Tšehhoslovakkia kom. partei juhtkond tagandati ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Uueks parteiliidriks sai G. Husak. • Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus st, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevidoktriiniks.