1 / 13

3.4. Absoluutselt elastne ja mitteelastne põrge.

3.4. Absoluutselt elastne ja mitteelastne põrge. Põrge on vähemalt kahe keha vastastikmõju, mille tulemusel muutuvad kehade liikumisolekud mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutselt elastne põrge: Δ Q=0 (põrked mikroosakeste vahel) Põrge üldjuhul: Δ Q≠0 (Põrked makromaailmas ja megamaailmas)

Download Presentation

3.4. Absoluutselt elastne ja mitteelastne põrge.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 3.4. Absoluutselt elastne ja mitteelastne põrge. Põrge on vähemalt kahe keha vastastikmõju, mille tulemusel muutuvad kehade liikumisolekud mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutselt elastne põrge: ΔQ=0 (põrked mikroosakeste vahel) Põrge üldjuhul: ΔQ≠0 (Põrked makromaailmas ja megamaailmas) Absoluutselt mitteelastne põrge: ΔQ≠0 ja kehade liikumiskiirus on ühesugune kas enne põrget või pärast põrget. (plahvatus) Absoluutselt elastne põrge Olgu kaks keha, mida vaatame endaga seotud taustsüsteemis Millised on kehade kiirused põrast põrget? YFR0020 3. loeng

  2. Impulsi jäävuse seadus ja energia jäävuse seadus Ainult kaks võrrandit!!! Seega saab leida ainult kaks suurust ja ülejäänud peavad olema antud. Seega üldkujul pole mõtete lahendada. Näide: piljard m1=m2=m, v1, v2=0 YFR0020 3. loeng

  3. Vektorite liitmine Phytagoras’e teoreem Alati pärast põrget kuulid täisnurga all. Piljardisaalis üldiselt teadaolev fakt. YFR0020 3. loeng

  4. Absoluutselt mitteelastne põrge. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Pärast põrget Enne põrget Loomulikult kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. YFR0020 3. loeng

  5. M enne m m pärast Tähtis näide absoluutselt elastse põrke kohta. Keha põrge seinaga. Milline on seinale antud impulss? x Impulsi jäävus Seinale antud impulss on kahekordne põrkuva keha esialgne impulss YFR0020 3. loeng

  6. 3.5. Töö ja võimsus. Jõu mõjumisel muutub keha kiirus st. ta kiirendub ja deformeerub st. muudab kuju. Jõu mõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse töö mõistet. Muutumatu jõu korral. Kui 0<<900 , siis A>0 Kui =900 ,siis A=0 Kui 900<<1800 , siis A<0 Kui jõud on muutuv, siis integraal. YFR0020 3. loeng

  7. Võimsus Praktikas on tähtis küsimus. Kui kiiresti tehakse tööd? Kõik tahavad olla esimesed. Võimsus on töö tegemise kiirus. Keskmine võimsus Hetkvõimsus Ehk teisiti. YFR0020 3. loeng

  8. 3.6. Konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud. Tähtis jõudude liigitamise viis. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud- töö on null. Dissipatiivne jõud- töö on nullist erinev. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. L 2 1 YFR0020 3. loeng

  9. Vaatame üht väljaeraldatud lõiku 1-2. Läbime selle lõigu 1→2 ja tagasi 2←1. Leiame jõu töö. Niiviisi imiteerime kinnist trajektoori lõpmata väikesel lõigul. Kinnise trajektoori ja valitud lõigu ühine tunnus on, et nihe on 0. Võime kogu trajektoori jaotada lõikudeks ja toimida samamoodi. Kogu töö on null sõltumata trajektoori kujust ruumis. Konservatiivsed jõud on: gravitatsioonijõud, elektrostaatilised jõud. YFR0020 3. loeng

  10. Dissipatiivsed jõud. Siin on ainsaks esindajaks takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on seega muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis ei jälgi keha liikumist. YFR0020 3. loeng

  11. hõõrdejõud Välishõõrdumine ja sisehõõrdumine Liugehõõrdumine veerehõõrdumine Kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine Määrdevedelik või erijuhul ka gaas YFR0020 3. loeng

  12. Kuivhõõrdumisel: Fh -hõõrdejõud, μ- hõõrdetegur, Fn- Normaaljõud pinnale, mis liugub, i- liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja milledele mõjub Fn. ( auto sidur, greifer printeri paberi etteande mehhanismis) NB! Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna omadustest YFR0020 3. loeng

  13. Fh Mootoriga kruvikeeraja Fh0 v -Fh0 Liugehõõrdejõud on liuguvate pindade suhtelise kiiruse funktsioon. Fh0- seisuhõõrdejõud Igasugune takistusjõud on kiiruse funktsioon. Mida suurema kiirusega autoga liigud seda suurem on takistusjõud ja seda rohkem kütust kulub sama teepikkuse läbimiseks. YFR0020 3. loeng

More Related