DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

1. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM TPL 2012 Koostanud Anneli Oidsalu

2. III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSEDPARTEID

3. PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Ühesuguse ilmavaatega inimeste ühendus on PARTEI, eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid).

4. IDEOLOOGIA Poliitiline ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne ehk tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles’s ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal.

5. VASAK- JA PAREMPOOLSUSE SÜND • Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui 1789. aasta oktoobris kolisid kuningas ning peagi ka parlament Versailles’st pealinna. • Et kuninga elupaigaks sai Tuileries’ loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. • Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries(hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus).

6. VASAK- JA PAREMPOOLSUSE SÜND • 1789. a arutati Versailles’s, milline roll jääb konstitutsioonilise monarhiaga riigis kuningale. • Parlamendi esimehe lauast • vasakule jäid need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis; • paremal võtsid istet riigipeale (kuningale) tugevama võimu (nt vetoõiguse) andmise ihalejad. • Suuri poliitilisi erinevusi veel polnudki, sest sooviti vaid üht – et kuningriik saaks võimalikult kiiresti konstitutsiooni. Ometi tundus juba siis, et rahva enamuse tahtega arvestavavad poliitikud kogunesid eesistuja lauast vasakule ning jõukamate huvisid kaitsvad poliitikud istusid pigem paremale.

7. PAREMPOOLSED • ManègedesTuileries’svõtsid parlamendi esimehe lauast paremal istet saadikud, kes soovisid valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi. • Parempoolsed väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua). • Kõik tootmisvahendid ja maa tuleb anda erakätesse – see tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. • Parempoolsed väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid ka seda, et iga kodanik peab ise oma heaolu eest seisma.

8. VASAKPOOLSED • Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada ja väitsid, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. • Nad lootsid, et valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. • Ka meie päevil võitlevad vasakpoolsed poliitikud nõrgemate kodanike heaolu eest, muretsevad hariduse ja arstiabi kättesaadavuse pärast jms. • Vasakpoolsetel on tänapäeval igal maal oma nimi: sotsialistid, sotsiaaldemokraadid, vasakparteilased, leiboristid jm. • Vasakpoolse ideoloogia kandjad taotlevad hariduse ja arstiabi kättesaadavust kõigile, sotsiaalset tuge töökaotuse puhul ning peavad end humanismi valvuriks ühiskonnas.

9. TSENTRISM • Ratsutamissaali kahe tiiva vahele jäi nn SOO (LE MARAIS), kus istusid need, kes olid mõnes küsimuses nõus parempoolsetega ja mõnes muus küsimuses vasakpoolsetega. • Siit ka mõiste poliitiline tsenter ehk tsentristlik ideoloogia.

10. PAREMÄÄRMUSLASED • Mõlemas tiivas leidus ka äärmuslasi, keda hakati kutsuma ULTRAdeks (ultra on ladina keeles ‘ülim’, ‘äärmine). • Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. • Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal MarineLe Pen [löpen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele! Teisisõnu: ta taotleb kõigi muulaste päritolumaale tagasisaatmist.

11. VASAKÄÄRMUSLASED • Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. • Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles ‘ühine’). • Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased. Kui sotsialistid püüavad kapitalismi puudusi leevendada, soovivad kommunistid kapitalismi täielikku hävingut ja uue ühiskondliku korra – kommunismi võidukäiku. • Hetkel on maailmas alles vaid kaks ultravasakpoolset (kommunistlikku) riiki – Kuuba ja Põhja-Korea.

12. MÕISTED VI • PARTEI – • erakond • IDEOLOOGIA – • ideed, vaated • TSENTRISM – • vasak‑ ja parempoolsusevahelejäävvaadetesüsteem • ULTRA – • äärmuslane

13. PARLAMENDIERAKONNAD

14. PARLAMENDIERAKONNAD • Selleks, et üks või teine Eesti erakond saaks oma esinduse Riigikokku, peab see erakond saama parlamendivalimistel vähemalt 5% häältest. • Viimastel parlamendivalimistel pääses meie Riigikokku 4 poliitilist parteid.

15. Eesti Reformierakond • parempoolne partei • jõukama elanikkonna (kapitalistide) partei • Andrus Ansip

16. Eesti Keskerakond • tsentristlik partei • esindab enda sõnul keskklassi, lihtsaid töötegijaid ja vähekindlustatud inimesi • võimul Tallinnas • Edgar Savisaar

17. Isamaa ja Res Publica Liit • kahe erakonna liit • põhirahvuse huve esindav parempoolne erakond (Mart Laari ja Tunne Kelami jt mõttekaaslased) • noorte poliitikute parempoolne erakond (Juhan Parts, Urmas Reinsalu jt mõttekaaslased) • Urmas Reinsalu

18. Sotsiaaldemokraatlik erakond • sotsiaalset õiglust taotlev vasakpoolne partei • Sven Mikser

19. KOALITSIOON • Eestis ei ole ühtegi nii populaarset erakonda, et see võiks peale parlamendivalimisi moodustada valitsuse üksi. • Tavaliselt teeb president ettepaneku moodustada valitsus erakonnale, kellel on uues Riigikogu koosseisus kõige rohkem kohti. • Seejärel tuleb sellel erakonnal hakata otsima liitlasi, et moodustada üheskoos piisava parlamenditoetusega valitsus – koalitsioonivalitsus.

20. TEISED ERAKONNAD • Eestis on veel erakondi: • Erakond Eestimaa Rohelised • Vene Erakond Eestis • Eesti Vasakpartei • Konstitutsioonierakond jt) • Need erakonnad ei suutnud saavutada valimistel esindatust Riigikogus.

21. MÕISTED VII KOALITSIOON – riikidevõiparteidevaheline (ajutine) liitühisteeesmärkidesaavutamiseks. VETOÕIGUS – õigus vetot (keeldu) peale panna; VETO – riigipeakeeld seadustkinnitada, vormistadavõiväljakuulutada

22. KORDAMINE IX • Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? • 1789. a , kui Prantsuse parlament Versailles’s konstitutsiooni üle vaidles, paiknesid ühesuguste vaadetega saadikud saalis koos – jäädes parlamendi esimehe lauast kas vasakule või paremale. • Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? • Ei. Suuri poliitilisi erinevusi veel polnudki, kuid juba siis tundus, et rahva enamuse tahtega arvestavavad poliitikud kogunesid eesistuja lauast vasakule ning jõukamate huvisid kaitsvad poliitikud istusid pigem paremale.

23. KORDAMINE X • Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? • 1789. a oktoobris, pärast seda, kui Prantsuse parlament Pariisi kolis, hakkasid vasak- ja parempoolsete vaated üha rohkem erineva • Milles see erinevus seisnes? • Parempoolsed eelistasid pigem rikkama elanikkonna huve, vasakpoolsed taotlesid võrdust. • Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? • Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada?

24. KORDAMINE XI • Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? • Keskerakond peab end tsentristlikuks • Kes on Eestis KESKERAKONNA (tsentristide) juht? • Edgar Savisaar • Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? • Äärmuslane, äärmuslike vaadetega inimene

25. KORDAMINE XII • Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? • Sotsialistid on mõõdukad vasakpoolsed, kommunistid aga ultravasakpoolsed (soovivad kapitalismi täielikku hävingut ). • Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? • Kuuba ja Põhja-Korea • Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist? • Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige • Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? • Reformierakondlasi. Nende vapiloom on orav.

26. KORDAMINE XIII • Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? • Reformierakond ja IRL • Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? • Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid • Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. • Ilmselt mitte, sest praegu pole ühelgi erakonnal riigikogus enamust, st üle 51 saadiku. • Kas meie praegune valitsuse on parempoolne, vasakpoolne või tsentristlik? • Parempoolne

27. Allikad • Lauri Leesi õppematerjal “Demokraatia ja totalitaarne režiim” (http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid) • „Eesti keele seletav sõnaraamat“ http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%BCrann&F=M • http://www.google.ee