Rar 2610 materjalitehnika programm
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 41

RAR 2610 MATERJALITEHNIKA PROGRAMM PowerPoint PPT Presentation


  • 139 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

RAR 2610 MATERJALITEHNIKA PROGRAMM. 4,0 AP 5,0 3 ,5 - 1 -0 ,5 ES Anda üldteadmisi metall- ja mittemetallmaterjalidest ja nendest toodete valmistamise tehnoloogiatest.  Eksamieeldused: Teadmiste kontroll:. Arvestatud laboratoorsed tööd jakodutööd 2 kontrolltööd: KT1 – Materjalid;

Download Presentation

RAR 2610 MATERJALITEHNIKA PROGRAMM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Rar 2610 materjalitehnika programm

RAR 2610 MATERJALITEHNIKAPROGRAMM

  • 4,0 AP 5,0 3,5-1-0,5ES

  • Anda üldteadmisi metall- ja mittemetallmaterjalidest ja nendest toodete valmistamise tehnoloogiatest


Petamiskorraldus

 Eksamieeldused:

Teadmiste kontroll:

Arvestatud laboratoorsed tööd jakodutööd

2 kontrolltööd:

KT1 – Materjalid;

KT2 - Materjalide tehnoloogia.

Õpetamiskorraldus


Petamiskorraldus1

Iseseisev töö:

Eksam:

Ettevalmistus laboratoorseteks töödeks.

Ettevalmistus kontrolltöödeks, kodutöödeks

2 kontrolltöö ja kodutöö põhjal

Õpetamiskorraldus


Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid:

  • mõlema osa keskmine  50%  vestlus (vajadusel)

  • ühe või mõlema osa keskmine < 50%  eksamitöö


Metoodilised abimaterjalid

Metoodilised abimaterjalid

  • P. Kulu. Materjaliõpetuse laboratoorsete tööde juhendid, TTÜ Kirjastus, 2007, 96 lk.

  • A. Laansoo, M. Saarna. Materjalitehnika. Tehnoloogiaprotsessid. Laboratoorsete ja kodutööde juhend, TTÜ Kirjastus, 2008, 93 lk.


P hi pikud

Põhiõpikud

  • P. Kulu. Metalliõpetus. TTÜ Kirjastus, 2005, 230 lk.

  • P. Kulu, J. Kübarsepp, L. Valdma, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. I Metalliõpetus ja metallurgia, TTÜ Kirjastus, 1998, 2000, 216 lk.

  • P. Kulu, J. Kübarsepp, A. Laansoo, J. Pirso, L. Valdma, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. II Metallide tehnoloogia, TTÜ Kirjastus, 2001, 380 lk.

  • J. Kübarsepp, F. Kommel, A. Laansoo, Metallide tehnoloogia. Juhendmaterjalid harjutustöödeks, TTÜ Kirjastus, 2001, 68 lk.


Laboratoorsete t de loetelu

Laboratoorsete tööde loetelu

  • Materjalide mehaanilised omadused

  • Metallide ja sulamite mikrostruktuurid

  • Metalli termotöötlemine

  • Metallide purustusenergiamääramine

  • Materjalide väsimustugevuse hindamine

  • Vedrude väsimustugevuse hindamine

  • Mikrokõvaduse määramine


Kodut d

Kodutööd

  • I kodutöö – Faasidiagramm, terase termotöötlus.

  • II kodutöö – Valu-, lõike- ja keevitustehnoloogia.


Metallide mehaanilised omadused

Metallide mehaanilised omadused

Loeng 1

01.02.2011


Metallide mehaanilised omadused1

Metallide mehaanilised omadused

  • Sissejuhatus materjalidesse

  • Tõmbeteimil ja löökpaindeteimil määratavad mehaanilised omadused.

  • Механические свойства, определяемые путём испытаний на растяжение и изгиб


Materjalide omaduste liigitus

Materjalide omaduste liigitus

  • Füüsikalised omadused:tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus, elastsus

  • Mehaanilised omadused:tugevus, plastsus, sitkus

  • Tehnoloogilised omadused: valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus,termotöödeldavusjt. (keemilised, majanduslikud, esteetilised)


Materjalide omaduste liigitus1

Materjalide omaduste liigitus

  • Tehnoloogilised omadused: valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus,termotöödeldavusjt. (keemilised, majanduslikud, esteetilised)


F sikalised omadused tihedus

Füüsikalised omadusedtihedus

  • Tihedus , kg/m3 (g/cm3)

  • Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:

  •  < 5000 kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid

  • 5000 <  < 10000 kg/m3 − keskmetallid ja -sulamid

  •  > 10000 kg/m3 − raskmetallid ja - sulamid


Mendelejevi tabel

Mendelejevi tabel

  • http://admhometable.ru/


F sikalised omadused sulamistemperatuur

Füüsikalised omadusedsulamistemperatuur

  • Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:

  • kergsulavad metallid ja sulamid - TS327oC(Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb

  • kesksulavad metallid ja sulamid – TS=327−1539 oC -Mn, Cu, Ni, Ag jt.

  • rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539 oC(Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W


Metallid sulamid

Metallid-sulamid

  • Pb, Sn, Sb-свинец, олово, сурьма

  • plii, tina , antimon

  • Mn, Cu, Ni, Ag- марганец, медь, никель, серебро

  • mangaan , vask , nikkel , hõbe

  • Ti, Cr, V, Mo, W- титан, хром, ванадий, молибден, вольфрам

  • Titaan, kroom,vanaadium, molübdeen, volfram


F sikalised omadused elastsus

Füüsikalised omadusedelastsus

  • normaalelastsusmoodul (Youngi moodul)

  • E = / 

  • Nihkeelastsusmoodul

  • G =  / 

  • Mahtelastsusmoodul

  • K = p / 


N ormaale lastsusmoodul

Normaalelastsusmoodul

  • E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral


N ormaale lastsusmoodul1

Normaalelastsusmoodul

E = / 

σ on mehaaniline pinge

ε on elastne deformatsioon


Nihkelastsusmoodul

Nihkelastsusmoodul

Nihkelastsusmooduliks nimetatakse

tugevusõpetusesvõrdetegurit,

mis iseloomustab materjali jäikust

ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.

Tähis G.


Nihkeelastsusmoodul

Nihkeelastsusmoodul

E normaalelastsusmoodul,

ν poissoni tegur

Metallidel


Nihkeelastsusmoodul1

Nihkeelastsusmoodul

G =  / 

tangentsiaalpinge

nihkenurk


F sikalised omadused juhtivus

Füüsikalised omadusedjuhtivus

  • elektritakistus , •mm2/m

  • elektrijuhtivus 1 /  , 1 /  •m

  • IACS – International Annealed Copper Standard

  • soojusjuhtivus , W / m•K

  • jt. (optilised, magnetilised


Mehaanilised omadused

Mehaanilised omadused

  • Kasutusala:

  • konstruktsioonide projekteerimisel,tehnoloogilisuse hindamisel,sisend-parameetritenajäikus-,tugevusarvutustes


Mehaanilised omadused1

Mehaanilised omadused

  • Kõigi materjaligruppide puhul ei ole keemilisekoostisega üheselt määratud.

  • Sõltuvad materjali töötlusrežiimist.

  • Komposiitmaterjalidel ka katsetamise suunast.

  • Polümeermaterjalide puhul koormamiskiirusest


Mehaanilised omadused2

Mehaanilised omadused

  • Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust,ebaühtlast temperatuuri vm.

  • Elastsus on materjali võime omandada omaesialgne kuju peale koormuse eemaldamist.


Mehaanilised omadused3

Mehaanilised omadused

  • Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatudväliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat(plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist


Mehaanilised omadused4

Mehaanilised omadused

  • Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastseledeformatsioonile

  • Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist


Mehaanilised omadused5

Mehaanilised omadused

  • Sitkuse vastupidine omadus on haprus.

  • Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist)eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsükliliselkoormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi.

  • Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist,dünaamilist ja kestustugevust.


Teimid

Teimid

  • Metalsete materjalide korral kasutatakse:

  • tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid),

  • surve- ja paindeteim (malm).

  • löökpaindeteim.


Teimid1

Teimid

  • Plastide korral kasutatakse:

  • tõmbeteimi,

  • läbipaindetemperatuuri teimi,

  • surveteimi,

  • roometeimi

  • löökpaindeteimi.


Tugevusn itajad

Tugevusnäitajad

  • (Tõmbe)tugevuspiir Rm;

  • Elastuspiir;

  • Voolavuspiir ReH, ReL;

  • Tinglik voolavuspiir Rp;

  • Paindetugevus;

  • Survetugevus.

  • Väsimustugevus.

  • Roometugevus.


F sikalised omadused k vadus

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Füüsikalised omadusedkõvadus(твёрдость)

  • Brinelli kõvadus

    HBW

  • Rockwelli kõvadus

    HRA, HRB, HRC

  • Vickersi kõvadus

    HV


Mehaanilised omadused tugevus 1

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Mehaanilised omadusedtugevus (прочность) (1)

  • tõmbetugevus (прочностьнарастяжение) Rm

  • voolavuspiir (tõmbel) (пределтекучести прирастяжении) ReH, ReL, Rp0.2

Pinge - deformatsioon

Jõud - pikenemine


Mehaanilised omadused tugevus 2

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Mehaanilised omadusedtugevus (прочность) (2)

  • survetugevus (пределпрочностиприсжатии) RCm

  • voolavuspiir (survel) (пределтекучести присжатии) RCp0.2

1- plastse materjali SD

2- hapra materjali SD ja TD

3- plastse materjali TD


Mehaanilised omadused tugevus 3

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Mehaanilised omadusedtugevus (прочность) (3)

  • väsimustugevus (усталостная прочность)sR,s-1

    Tsüklilisel koormamisel määratav omadus

pingetsükkel

murdepind

koormuse

asümmeetria

tegur

1- väsimuspurunemise ala

2- lõpp-purunemise ala


Mehaanilised omadused plastsus 1

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Mehaanilised omadusedplastsus (пластичность) (1)

  • katkevenivus A

  • (oтносительноеудлинение)


Mehaanilised omadused plastsus 2

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Mehaanilised omadusedplastsus(2)

  • katkeahenemine Z

    (oтносительное cужение)


Mehaanilised omadused sitkus

METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED

Mehaanilised omadusedsitkus (вязкость)

  • purustustöö (работаразрушения)KU või KV, J

  • külmhapruslävi (пределхладноломкости) TKHL, oC


  • Login