Ell j ri v igemast
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 32

ELL Jüri Võigemast PowerPoint PPT Presentation


  • 99 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORM Ecological Tax Reform Environmental Tax Reform Environmental Fiscal Reform Linnade ja valdade päevad 2006 KESKKONNASEMINAR 16. Veebruar 2006 . a kell 15.00. ELL Jüri Võigemast. Kuidas keskkonnateema kohalikke omavalitsusi puudutab?. KOV roll keskkonnavaldkonnas kasvab

Download Presentation

ELL Jüri Võigemast

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Ell j ri v igemast

ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORMEcological Tax ReformEnvironmental Tax ReformEnvironmental Fiscal ReformLinnade ja valdade päevad 2006KESKKONNASEMINAR16. Veebruar 2006. a kell 15.00

ELL

Jüri Võigemast


Kuidas keskkonnateema kohalikke omavalitsusi puudutab

Kuidas keskkonnateema kohalikke omavalitsusi puudutab?

  • KOV roll keskkonnavaldkonnas kasvab

  • KOV-le on seadusega ja seaduse alusel pandud kohustusi keskkonna valdkonnas

  • Lisandunud kohustused ei ole sünkroonis KOV tulubaasiga

  • EL ühinemislepinguga on Eesti võtnud tähtajalisi kohustusi

  • Kohustuste täitmine eeldab suuri investeeringuid

  • Elanikkonna probleemid seoses hindade tõusuga jäävad KOV-de amortiseerida

  • Jne …


Kohalike omavalitsuste huvi

Kohalike omavalitsuste huvi

  • Et keskkonnavaldkonna küsimused oleksid KOV-ga läbi räägitud

  • Et ülesannete lisandumisel või muutmisel oleks arvestatud ka kulude katmise võimalusega

  • Et EL liitumislepinguga võetud tähtajalised kohustused saaksid täidetud

  • Et suuremahuliste keskkonnainvesteeringute KOV omaosaluse katmise küsimused saaksid lahendatud

  • Et elanikkonna kulude kiire suurenemine oleks amortiseeritud

  • Jne …


Loogika k simused

Loogika küsimused

  • Ökoloogilise maksureformi lähtealused (teadmiseks 07.2005)

  • Keskkonnatasude seadus (dets 2005, jõustumine 01.01.2006)

  • Keskkonnastrateegia 2030 / töös

  • Riigi eelarvestrateegia 2007 – 2010 (2013) / töös


Kov ootus i

KOV OOTUSI

  • SELGUS SELLES, KAS JA KUS ON ÖMR VAJALIK RAKENDADA (etapiliselt läbi räägitud, kontseptsioon, strateegia, konsensusele jõudmine KOV-dega, kui avaliku sektori ühe poolega)

  • SELGUS EESMÄRKIDES(tõstmine iseenesest ei ole eesmärk)

  • SELGUS TERMINOLOOGIAS(maksud,tasud. Kui riik peab vajalikuks maksureformi, siis miks umbes 1 miljardilist mahtu käsitletakse erandlikult - tasudena)

  • SELGUS ÜMBERKORRALDUSTE MAHUS(eraldi KOV-e puudutav osa. Praegu selles selgust ei ole)

    • SELGUS ÜMBERKORRALDUSTE MÕJUS (Maastrichti konvergentsikriteeriumide täitmine)

  • SELGUS MAKSUDE ÜMBERSTRUKTUREERIMISE ALUSTES(KOV-dega ei ole läbi räägitud “ökoloogilise maksureformi lähtealused. 8.07.2005” , (kabinet on võtnud teadmiseks, kinnitatud ega heaks kiidetud ei ole, reform käib)

  • SELGUS MUDELI VALIKU PÕHIMÕTETES JA PÕHJENDUSTES(Eesti mudel vs Soome mudel, ühtset EL mudelit ei ole)


  • Kohalike omavalitsuste k simusi

    Kohalike omavalitsuste küsimusi

    • KAS ON PÕHJENDATUD KIIRUSTAMINE? (keskkonnatasude seaduse eelnõu, millega jõustataksekeskkonnatasude tõstmine menetletakse enne kui on olemas riigi pikaajaline keskkonnastrateegia – sellega kaldutakse kõrvale 2006. a eelarveläbirääkimiste vahe- ja lõpp-protokollist)

    • KASON PÕHJENDATUD JÄTKUV TSENTRALISEERIMINE, LAEKUMISTE PROPORTSIOONIDE MUUTMINE? (kogutavate tasude jaotumise muutmine riigieelarve kasuks - keskkonnatasude seaduse eelnõu)


    Mr ldp him tteid

    ÖMR ÜLDPÕHIMÕTTEID

    • ÖMR tulemusena:

    • *töötus peaks vähenema

    • *keskkonnaseisund peaks paranema

    • * majanduse konkurentsivõime peaks kasvama

    • *tootjad ja tarbijad peaksid saama teha paremaid ostu- ja investeerimisotsuseid (valikuvõimaluste säilimine)


    Eduka keskkonnapoliitika v ti

    Eduka keskkonnapoliitika võti

    • Eduka keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamise ja ühiskonna jätkusuutliku arengu võti on kõikide, nii regulatiivsete kui ka fiskaalmeetmete rakendamine üheaegselt: maksud ja loodusvarade kasutamise tasud peavad töötama paralleelselt muude keskkonnanõuetega nagu keskkonnaload, heitmete piirväärtused, kvaliteedistandardid, kasutuspiirangud, kasutusload jms.


    Kus on probleemid

    KUS ON PROBLEEMID?

    • Probleemid regulatiivsete meetmetega?

    • Probleemid fiskaalmeetmetega?

    • Probleemid kommunikatsiooniga?

    • Probleemid, mida kaudse maksukoormuse tõstmine toob kaasa kohalikele omavalitsustele?

    • Probleemid kaudse maksukoormuse tõusust suurele osale elanikkonnast?


    Ell j ri v igemast

    ÖMR põhimõtted pt 1.2 p 5Allikas: Rahandusministeeriumi veeb http://www.fin.ee/index.php?id=13008 (ÖMR lähtealused)

    5. Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust.


    N iteid keskkonnatasude m rade t usust 1993 2001 eek t

    Näiteid keskkonnatasude määrade tõusust 1993-2001 (EEK/t)


    Ell j ri v igemast

    Näiteid keskkonnatasude määrade tõusust EEK/t aastatel 2006-2009 7.detsembril.2005. a vastu võetud Keskkonnatasude seaduse põhjal

    Vee saastetasude mõnede komponentide osas


    P hjavee v tmine tartu linnas 1931 2004

    Põhjavee võtmine Tartu linnas 1931-2004


    Vee tarbimine kodumajapidamises liitrit inimese kohta p evas

    Vee tarbimine kodumajapidamises (liitrit/inimese kohta ööpäevas)


    Strateegia s stev eesti 21

    Strateegia Säästev Eesti 21

    • Loodusressursside kasutuselevõtuga kaasnevad eelnevalt koostatud:

      • põhjendatud ja

      • suurimat majanduslikku tulu tõotavad

      • optimaalse kasutamise skeemid


    Kas sihtotstarbelis t e maksude tasude kasutamisel v ib olla tagasil ke

    KAS SIHTOTSTARBELISTE MAKSUDE/TASUDE KASUTAMISEL VÕIB OLLA TAGASILÖÖKE?

    •  Määrates maksutulu ette ära, hindamata selle majanduslikku või keskkonnakaitselist põhjendatust, võib see põhjustada majandusliku ebaefektiivsuse.

      Soome põhimõtteid(Allikas: Raportti ekoloogisesta verouudistuksesta, 2004)

      Loodusvarade kasutust Soomes ei maksustata. Rahvamajanduse seisukohalt ei ole mõistlik välja arendada sellist maksusüsteemi. Heitmete maksustamiseks ei ole keskkonnapoliitilist vajadust. Eesmärgid saavutatakse haldusmeetmete rakendamisega. Keskkonnale kahjulike toodete maksustamise üle otsustatakse tootepõhise analüüsi põhjal.

      Olmejäätmekäitluse kulud kaetakse jäätmemaksust.


    Ell j ri v igemast

    Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud(Eurostat & European Commission DG Taxation and Customs Union)

    • Energiamaksud (Soome 1990, Rootsi ja Norra 1991, Taani ja Holland 1992, Saksamaa ja Itaalia 1999)

    • EL energiamaksude direktiiv 2003/96/EMÜ

    • Transpordimaksud

    • Kehtiv direktiiv 2003/96/EMÜ, võimalik miinimummäärade astmeline saavutamine. Eesti on taotlenud üleminekuperioodi.

    • Aktsiis pliivabale bensiinile

    • Aktsiis diiselkütusele

    • Saastamise ja loodusvara maksud

    • Ainus riik, kus maksusummad on väga kõrged ja seotud reaalselt mõõdetud heitmetega on Rootsi. Maksust laekunud tulud jagatakse aga saastavatele ettevõtetele tagasi nende energiatarbimise hulga alusel, st tööstus tervikuna seda maksu ei maksa.

    • Loodusvara maksud ei ole laialt levinud. Enamasti moodustavad need keskkonnamaksutuludest väga väikese osa.


    Keskkonnamaksude t bid mida el ja oecd liikmesriikides kasutatakse

    KESKKONNAMAKSUDE TÜÜBID, MIDA EL JA OECD LIIKMESRIIKIDES KASUTATAKSE

    • KULU KATVAD MAKSED (cost-covering charges) – näit veepuhastus, kasutaja maksab

    • ERGUTAVAD MAKSUD (incentive taxes) – kujundatud muutmaks tootjate ja tarbijate käitumist

    • FISKAALSED KESKKONNAMAKSUD (fiscal environmental taxes) – loodud riigieelarvele lisatulu tootmiseks


    Milline on rahanduslikult hea maks kas keskkonnamaks keskkonnatasu on hea maks

    MILLINE ON RAHANDUSLIKULT “HEA MAKS”? KAS KESKKONNAMAKS / KESKKONNATASU ON “HEA MAKS”?

    • HEA MAKS - Toob tulu efektiivselt, stabiilselt, lihtsalt

    • Keskkonnamaks ei vasta neile kriteeriumidele

    • Maksu keskkonnakaitselise efektiivsuse ja fiskaalefektiivsuse vahel on vastuolu

    • -Stimuleeriv maks – kõrge maksumäär

    • -Maks töötab – maksutulu väheneb

    • -Vajadus jälle maksumäära tõsta


    Keskkonnamaksude halduskulud

    KESKKONNAMAKSUDE HALDUSKULUD

    OECD keskkonnamaksude andmebaasis on 173 erinevat maksu ja 1750 maksubaasi

    • -maksuvabastuste ja maksusoodustuste arv on suur, keerukuseaste kõrge

    • -raskusi heitmete mõõtmise või hindamisega

      Taanis on halduskulud 1-2% maksutulust

      Norras on halduskulud madalad, kuna erandeid (maksuvabastusi) on vähe

      Belgias on halduskulud kõrged

      Eestis töötab keskkonnamaksude haldamisega

      50 - 100 inimest ministeeriumi maakondades asuvates teenistustes (+ konsultatsioonifirmad, + inimesed ettevõtetes + laboratooriumid + ministeeriumi keskaparaat)


    Komaksureformi rakendamise m jude leevendamise meetme id

    ÖKOMAKSUREFORMI RAKENDAMISE MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMEID

    ·Sotsiaalmaksude vähendamine võrdselt tööandjatel ja töövõtjatel (Saksamaa)

    ·Madalapalgalistele kõrgema energia ja toodete-teenuste hinna osaline kompenseerimine nende sotsiaalmakse vähendades

    · Tulumaksu määra vähendamine madalaimas tuluvahemikus olevatele inimestele (Taani ja Rootsi)

    ·Spetsiaalsete sotsiaalsete kompensatsioonimehhanismide kehtestamine nendele, kes ei tööta ja kellele sotsiaalmaksude või sissetulekutele soodustused ei rakendu (nt tudengid, pensionärid, töötud, lapsed)

    ·Vaeste elanikegruppide sissetuleku toetamine (Hollandis makstakse madalama sissetulekuga leibkondadele maksuaasta lõpus teatud osa elektriarvetest kinni)

    ·Spetsiaalsed toetusmehhanismid elumajade soojustamiseks ja energiaefektiivsuse tõstmiseks

    ·Paljudes riikides on suurendatud sotsiaaltoetuste summasid, et kompenseerida suurenenud kulutusi energiakasutusele


    N ide 7 detsembri 2005 a komaksureformi olmej tmekomponendi m just leibkonna kuludele

    Näide 7. detsembri 2005. a “ökomaksureformi” olmejäätmekomponendi mõjust leibkonna kuludele

    • Olmeprügi äraveo hinna tõus saastetasu tõstmise tõttu:

    • Tallinnas ~13%

    • Tartus ja Viljandis ~21%

    • Hiiumaal ~24%

    • Pärnus ~33%

    • Rakveres ~37%

    • Oluliselt tõuseb ka ehitus-lammutusprahi äraveo hind, kuna selle ladestushind võrdsustati olmejäätmete omaga

      Allikas: BNS 7 dets majandusuudis Cleanaway ja Ragn-sellsi info põhjal


    2006 a riigieelarve l bir kimiste 22 juuni 2005 vaheprotokoll

    2006. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE 22. JUUNI 2005 VAHEPROTOKOLL

    • 2. Jätkata läbirääkimisi:

    • 2.1 välisabi vahendite, sealhulgas Norra ja EMP tagastamatu finantsabi planeerimise ja kasutamise küsimustes;

    • 2.2 reformimata riigimaade osas omaniku kohustuste täitmise rahastamise küsimustes;

    • 2.3 saastetasude ja loodusressursi kasutuse tasude (edaspidi keskkonnatasude) jaotuse osas kohalike omavalitsuste eelarvete ja riigieelarve vahel.


    2006 a riigieelarve l bir kimiste 20 septembri 2005 l pp protokoll

    2006. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE 20. SEPTEMBRI 2005 LÕPP-PROTOKOLL

    • Kohalike omavalitsuste ettepanek:

    • 4. Mitte muuta saastetasude ja loodusressursi kasutuse tasude (edaspidi keskkonnatasude) jaotust kohalike omavalitsuste eelarvete ja riigieelarve vahel kohalike omavalitsuste eelarvete kahjuks.

    • Kokkulepe: Uue keskkonnastrateegia (aastani 2030) ning keskkonnategevuskava (aastateks 2007-2013) koostamisel arvestatakse kohalike omavalitsuste keskkonnaalaste kohustuste kaardistamise ning riiklike ja kohalike keskkonnaküsimuste lahendamise maksumuse hindamise vajadust.


    Kov lesanded keskkonna valdkonnas inventuur maksumuse hindamine

    KOV ülesanded keskkonna valdkonnas (inventuur, maksumuse hindamine)

    • KOKS-ga pandud ülesanded

    • Eriseadustega pandud ülesanded

    • Maksumus on hindamata

    • Ülesannete täitmine toimub suures osas projektipõhisel rahastamisel (ebakindlus, ajalisest nihkest toimuvad suured või ülisuured muudatused vahendite vajaduse osas, ettevalmistamisteenus ostetakse konsultantidelt, omavalitsusest ei sõltu otsustamise juures õieti midagi)

    • Tööjaotus riigi ja omavalitsuste vahel on ähmane

    • Vahendid tsentraliseeritakse ja tsentraliseeritult otsustatakse vahendite jagamise üle

    • Kohalikud omavalitsused ei saa võtta vastutust riigi poolt EL ees võetud kohustuste tähtaegse täitmise eest

    • Tulubaas ei ole ülesannete lisandumisega suurenenud

      -


    Ell j ri v igemast

    Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt 22.02.2005kinnitatud ettepanekud riigi eelarvestrateegia aastateks 2006-2009 küsimustes- keskkonnavaldkond

    • Ettepanekud:

    • 1. Tuua keskkonnakaitse- ja korralduse, looduskaitse, metsade säästliku kasutamise, keskkonnainfo kogumise, töötlemise ja teavitamise ning keskkonna järelevalve tegevusvaldkonna meetmete maksumuste raames välja Keskkonnaministeeriumi haldusalas riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud.

    • 2. Kajastada varasemalt rakendamata jäänud välisabi vahendite kasutamise mahud vastavate meetmete maksumuste järgnevate aastate mahtudes.


    El hinemislepinguga v etud t htajalis i kohustus i

    EL ühinemislepinguga võetud tähtajalisi kohustusi

    • Prügiladirektiiv (1999/31/EÜ) – üleminekuperiood kuni 16. juulini 2009 põlevkivituha uuendatud ladestamismenetluse väljatöötamiseks

    • Ei tohi ladestada jäätmeid nõuetele mittevastavates prügilates

    • Asulareovee direktiiv (91/27/EMÜ – üleminekuperiood 31. detsembrini 2010 kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks ja väljaehitamiseks

    • Põllumajandusliku nitraadireostuse direktiiv (91/676/EMÜ) nitraaditundlikel aladel sõnnikuhoidlad rajatud 2008. a lõpuks ja mujal 2010. a lõpuks)


    El hinemislepinguga v etud t htajalis i kohustus i1

    EL ühinemislepinguga võetud tähtajalisi kohustusi

    • Joogivee direktiiv (98/83/EMÜ) – üleminekuperiood 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide ja veepuhastussüsteemide renoveerimiseks ja väljaehitamiseks, et oleks tagatud nõuetele vastav joogivesi üle 50 elanikuga asulates

    • Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) – veemajanduskavad

    • Suurte põletusseadmete direktiiv (2001/80/EÜ – üleminekuperiood 31. Detsembrini 2010 (Ahtme), ja kuni 31. Detsembrini 2015 Narva ja kohtla-Järve elektrijaamade õhusaaste piirnormide täitmiseks SO2 ja tolmuosakeste osas


    Muid kiiret tegutsemist n udvaid kohustus i

    Muid kiiret tegutsemist nõudvaid kohustusi

    • Pakendidirektiiv (94762/EMÜ) – pakendite kogumise ja taaskasutamise süsteemide rakendamine

    • Linnudirektiivi (79/409/EMÜ) täitmine

    • Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) täitmine

    • Eestis 66 linnuala (1 236 808 ha)

    • Eestis 509 loodushoiuala (1 058 981 ha)

      * Natura võrgustiku alasid linnades üle 20


    Muid kiiret tegutsemist n udvaid kohustus i1

    Muid kiiret tegutsemist nõudvaid kohustusi

    • Müra direktiiv (2002/49/EÜ) - Müra sihttasemete saavutamine (Tallinn, Tartu, Narva, raudtee, lennuväli)


    El 6 keskkonnategevusprogrammi t itmine

    EL 6 keskkonnategevusprogrammi täitmine

    • Valmimas on 7 teemastrateegiat EL 6 keskkonnategevusprogrammi täitmiseks: (nende hulgas õhusaaste teemastrateegia + direktiivi eelnõu, jäätmetekke vältimise ja ringluse teemastrateegia + direktiivi eelnõu, mullakaitse teemastrateegia + raamdirektiiv info- ja seiresüsteemi loomiseks, linnakeskkonna teemastrateegia, säästva arengu strateegia, säästva pestitsiidikasutuse strateegia, merekeskkonna kaitse strateegia).

    • Omavalitsuste soov keskkonnaministeeriumile on, et uus praegu koostamisel olev keskkonnastrateegia aastani 2030 formaat oleks võimalikult vastav EL keskkonnaõigustiku elluviimise 6 tegevusprogrammi ja teemastrateegiate formaadile, et oleks selgus lisanduvates ülesannetes nii riigi kui ka KOV tasandil, EL ja Eesti prioriteetides ja elluviimise käigus KOV-le langevate ülesannete mahtudes ja täitmiseks ette nähtud vahendites. Orienteerumine ainult projektipõhisele tegevusele keskkonnavaldkonnas ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikke lahendusi pakkuv tegutsemisviis.


  • Login