Download
1 / 13
140 likes | 327 Views
Õpi- ja käitumisraskustest kooliealistel lastel. 7. november 2012. Hariduslikud erivajadused.
E N D
Õpi- ja käitumisraskustest kooliealistel lastel 7. november 2012
Hariduslikud erivajadused • Sageli erinevad õppijad oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi ei saa rahuldada tavalises õpikeskkonnas harjumuspärasel viisil – selliselt avalduvaid erinevusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks (J. Kõrgesaar, TÜ 2002); • Hariduslikud erivajadused avalduvad nii õpiraskuste kui ka andekuse suunal.
Esinemissagedus • Kuni 15% kergemaid kõne-, emotsionaal-, käitumis- ja õpiraskusi (võimete põhjal rühmitamise puhul kuni 25% õpilastest) Lisaks – emotsionaalsest seisundist tulenevad õpiraskused. 2012 aastal 17% kõigist üldhariduskoolide õpilastest, neist 79% õpib üldhariduskooli tavaklassis; ( EHIS andmed 2012) • 5 - 6% andekaid õpilasi;
Õpiraskused • Õpiraskused on ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise või kõnega ja mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus-, ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas (J. Kõrgesaar, TÜ 2002) • Õpiraskused: • pole ravitavad meditsiinilises tähenduses • pole ületatavad lõplikult pedagoogilise sekkumisega • võivad esineda perekonniti • piirnevad kerge intellektipuudega
Õpiraskuste avaldumine • Õpiraskustega kaasnevad – tähelepanuvaegus, mäluprobleemid, mõtlemisraskused, raskused probleemide lahendamisel, mitmesugustest psüühika hälvetest ja häiretest tingitud käitumis- ja sotsialiseerumisraskused; • Õpiraskused kattuvad osaliselt lugemispuuetega (düsleksia), kirjutamispuuetega (düsgraafia) ja ATH – aktiivsus ja tähelepanuhäirega ( Eestis 7 -12%); • Eestis ei jõua rahuldavalt edasi kuni 25 –35% õpilastest, palju õpilasi langeb jätkuvalt välja põhikooli vanemast astmest; • Kuni 25% üldhariduskoolide õpilastest on lugemis- ja kirjutamisraskustega; • Õpiraskused avalduvad ka matemaatikas nt arvutamisvilumuste häiretena (düskalkuulia) ja väljenduvad ka hulgakujutluste nõrkuses, tehete valdamises, teksti mõistmises, ja analüüsi- sünteesivõimes; • Õpiraskused võivad esineda mistahes õppeaines.
Õpiraskuste põhjustest • Sünnipäraste ja keskkonnategurite koosmõju tagajärg (kesknärvisüsteemi puudulik areng); • Mahajäämus suulise ja kirjaliku kõne arengus – probleemid tekstide mõistmisel ja jutustamisel; • Puudulikult omandatud õpioskused algklassides - õpihuvi kadumine keskastmes; • Ebapiisavad põhioskused: kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, arvutamine – põhjustavad raskusi info mõistmisel ja edastamisel ja seeläbi alandavad elukvaliteeti; • Õpiraskuste tõttu võib välja kujuneda püsiv käitumishäire – laps hakkab koolist põhjuseta puuduma, valetama ja hulkuma.
Kuidas õpiraskust ära tunda? • Lugemine on aeglane; • Kirjas on sagedased vead; • Ettelugemine on vastumeelne; • Vähene sõnavara; • Päheõppimine on raske; • Tekstide koostamine on vaevarikas; • Matemaatikaülesannete lahendamine on raske; • Tähed ja numbrid lähevad segi; • Võõrkeelte õppimine on raske; • Riimide tajumine on raske; • Ühekordsest selgitusest ei saada aru; • Iseseisvate töödega ei saada hakkama; • Ajakavast on raske kinni pidada.
Käitumisraskused • Käitumine erineb meie poolt oodatavast nö tavalisest ja normaalsest – hälbiv käitumine, probleemne käitumine, käitumisraskused • Käitumishäired (RHK – 10) – esmased perekonnas avalduvad käitumishäired, tõrges - trotslik käitumine (diagn. kuni 9-10 elua.) • sotsialiseerumata käitumishäire (pikaajaline asotsiaalne või agressiivne käitumine koos suhete häirumisega eakaaslastega) • sotsialiseerunud käitumishäire (püsiv agressiivne käitumine, eakaaslastega suhtleb, võib olla ka liider) • käitumishäire depressiooniga (käitumishäire kombineerunud depressiivsusega)
Laste agressiivsus 1 • Kaudne agressiivsus – teistele liiga tegemine ignoreerimise ja sunni kaudu - nt ei räägita, ei võeta kampa, lepitakse omavahel kokku, et ei minda sünnipäevale, ehkki ollakse kutsutud jmt Sellega antakse edasi sõnum – sa pole meie jaoks piisavalt hea, sa ei meeldi meile. Ka väljapressimine – kui sa seda ei tee, siis ma sinu sõber ei ole; • Varjatud sotsiaalne agressioon – kuulujuttude rääkimine, sotsiaalsetes võrgustikes solvavate väljendite kasutamine, solvavate piltide ülespanemine, mobiiltelefonide kaudu kiusamine – eesmärgiks tekitada teiste inimeste poolt vaenulikku suhtumist ohvrisse;
Laste agressiivsus 2 • Vahetu agressiivne käitumine: • 1) verbaalne agressiivsus – mõnitamine, alandamine, sõimamine, teiste peale karjumine, solvavalt nimetamine, löömise või peksuga ähvardamine; • 2) füüsiline agressiivsus – löömine, peksmine, togimine, kas mingi esemega,(relvaga) või ilma
Soovitused lapsevanemale lapse õpiraskuste korral • Aidake lapsel aega planeerida – selgitades välja, mida ta peab tegema nädala jooksul, mida õppima igaks päevaks; Jälgige koos E-kooli! • Leidke õppimiseks mõlemale kõige sobivam aeg – pidage kokkulepetest kinni; • Lapsel peab olema kindel õppimiskoht – korras töölaud, välised segajad peavad olema kõrvaldatud; • Õpetage last täitma vaheldumisi kirjalikke ja suulisi ülesandeid, samuti vaheldumisi lihtsaid ja keerulisi ülesandeid; • Selgitage keerulisi mõisteid lapsele arusaadavalt, tooge elulisi näiteid; • Aidake jagada õpitav materjal väiksemateks osadeks, aidake eristada olulist, korrake õpitut mitu korda; • Laske lapsel lugeda õpitavat valjusti; • Sisendage enesele ja lapsele, et ta saab hakkama, olge positiivne; • Kuulake õpetaja soovitusi ja tehke koostööd kooli spetsialistidega! • Vajadusel pöörduge psühhiaatri või psühholoogi poole!
Soovitused lapsevanemale lapse käitumisraskuste korral • Lahendage probleeme koos lapsega arutledes – määratlege koos probleemi olemus, otsige erinevaid lahendusi, laske lapsel valida nende hulgast sobivaim, tehke koos tegutsemisplaan; • Õpetage lapsele sotsiaalseid oskusi – harjutage koos, näidake ette, aidake ellu rakendada (nt kehahoid, hääle valjus, vestlusoskus, sõprusoskused) • Õpetage lapsele enesekontrolli oskusi ja mitteagressiivseid käitumisviise; aidake lapsel analüüsida olukorda, mitte süüdistada teisi või ennast; • Loobuge oma liigselt negatiivsest hoiakust – tegemist on areneva lapsega, kes võib alati paremaks muutuda! • Pöörduge abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole – vahel on vajalik pidev kontakt. • Tehke koostööd kooli spetsialistidega!
