1 / 21

kinnisvara korrashoid ja ettevõtte strateegia

kinnisvara korrashoid ja ettevõtte strateegia. Roode Liias TTÜ professor Tartu, 24.november 2006. kulud töökohale aastas (ilma IT ja kommunikatsioonita; Holland). ei pea olema kinnisvaraomanik, et pidevalt mõelda kinnisvarast, sellega seotud kuludest ning kinnisvara mõjust ettevõtlusele

urban
Download Presentation

kinnisvara korrashoid ja ettevõtte strateegia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. kinnisvara korrashoid ja ettevõtte strateegia Roode Liias TTÜ professor Tartu, 24.november 2006

  2. kulud töökohale aastas (ilma IT ja kommunikatsioonita; Holland)

  3. ei pea olema kinnisvaraomanik, et pidevalt mõelda kinnisvarast, sellega seotud kuludest ning kinnisvara mõjust ettevõtlusele • laiemalt – iga organisatsiooni arengule

  4. ka siis, kui kinnisvara ei kuulu ettevõtjale, peab ettevõtja tegema otsuseid, mis on seotud kinnisvaraga • asukoha valik ettevõtte tegevuseks • kasutatavate ruumide kvaliteedi määratlus • korrashoiuteenuste tellimine • ettevõtjad-omanikud peavad lisaks veel haldama kogu oma omandi-portfelli

  5. kinnisvara ülalpidamis- ja korrashoiukulud on iga ettevõtja ja asutuse eelarves kajastatud – kas seda näha tahetakse või mitte: • iga ürituse korraldamisel lahendatakse esmalt ruumide küsimus • kasutaja formuleerib oma vajadused – otsustab! • kasutaja tasub kinnisvara kasutamise eest • (üldjuhul) igakuise arve nägemine ruumide kasutamise eest paneb mõtlema kinnisvarast, selle kohast ja rollist ühiskonnas, igapäevaelus ja ettevõtluses

  6. Holland: kulud ühele töökohale 2005.a. 800 700 600 500 euro 400 300 200 100 0 p9 p4 p16 p13 p1 p10 p12 p6 p3 p2 p17 p7 p8 p15 p5 p11 kinnistud koristuskulude jaotumine Source: FKG Project. 2005. Centrum Facility Management, Netherlands

  7. koristamiskulude ja -kvaliteedi suhe (2003) 20% = € 8,-- M2 Source: Meetmethodiek Kwaliteit van Facilitaire Activiteiten 2004. CFM Netherlands and Cap Gemini

  8. iga organisatsioon koostab oma arengukava lootuses, et kavandatu ka teostuks • kinnisvara-teema on iga organisatsiooni juhtkonna poolt tehtavate otsuste hulgas • läbi kinnisvara on võimalik kõige enam mõjutada iga organisatsiooni kulusid • ettevõtluses on konkurentsi eelis alati seotud kuludega; kes suudab... • ...kulutada vähem kinnisvarale, see võidab • ...ratsionaalsemalt kasutada kinnisvara, see võidab

  9. strateegiline suund ettevõtluses: • vähendada kulutusi; vähendada kinnisvara-kulusid • koos sellega väheneb ‘kinnisvarajuhi’ võim! • aastaid (kümneid) tagasi oli loomulik – turuvõimu saavutamiseks on vaja kinnisvara, on vaja rohkem kinnisvara! • ruumide suurus ja tooli seljatoe kõrgus on (ülem)võimu tunnused • kui eesmärk on ikkagi vähendada kulusid! • kuidas seda teha, et tulemus oleks mõistlik • kulude vähendamisega ei tohi kaasneda olude halvenemine

  10. Tootearenduskõver kavand arendus tootmine mandumine

  11. esimesel etapil pole kinnisvara olemasolu vajalik • kavandatakse töökohtadel; põhiressurss on töötaja • toote arendamiseks vajame pindu/ruume • eduka arenduse lootuses ei tohi ennast pimesi siduda pikaajaliste mittepaindlike kohustustega (omand, hoonestusõigus) • kui hangitakse kallihinnaline sisseseade, siis peab kinnisvara kasutamine olema tagatud seade eluea lõpuni • kui naabruses on toote turustamise seisukohast turistidele atraktiivne kinnistu, siis tuleb seda siiski ära kasutada • edaspidi pole vaja täiendavaid investeeringuid kinnisvarasse • põhitähelepanu olemasoleva vara ratsionaalsele kasutamisele • mõistusega reageerida ebaedu algusele

  12. suures ettevõttes on pidev oht, et kasumiga toodete arvelt kustutatakse teiste toodetega seotud kinnisvarakulud • samas oleks võimalik kasutada kinnisvara alt vabanevaid vahendeid uute innovaatiliste ideede arendamiseks

  13. ettevõte peab olema piisavalt suur selleks, et hoida üleval oma kinnisvarateenuste allüksust • tagada vajalik maht ja kvaliteet • kui püstitatud eesmärke ei saavutata, peab põhiettevõtlus maksma kinni liigsed tugistruktuuri kulud alternatiiv • iga ettevõte on võimeline rentima välja endale liigset pinda ja/või korraldada teiste firmade kasutusse antavat kinnisvara korrashoidu • kvaliteetset ja paindlikku korrashoiuteenust pakub turg • ruumide rentimine atraktiivsele ettevõttele suurendab oma käivet

  14. vertikaalne integratsioon ettevõtluses

  15. tekib võimalus saavutada edu kinnisvara abil, kasutades kinnisvara ettevõtte strateegilisel juhtimisel • omandi eelis ilmneb renditasude tõusul ja sobilike pindade defitsiidi puhul • rentijad on küll paindlikud valikul, samas sõltuvuses omanike hinnapoliitikast • vertikaalse integratsiooni eelis on suurem mõjujõud turul • sobiliku kinnisvara omamine on vajalik • kindlate toormevõimaluste olemasolu • kontrollitava jaotusvõrgu olemasolu • vertikaalse integratsiooniga luuakse endale kaitsestrateegiat • luuakse olukord, kus konkurent peab turule tulemiseks tegema juba suuremaid kulusid • raske on juba hankida kinnisvara sobilikku asukohta • võimalus on alati üürida konkurendilt, kuid millise hinnaga? • ettevõtluse arendamiseks on vaja kohta sobilikku asukohta!

  16. kinnisvara omamine – eriti kui tegemist on eriotstarbelise varaga – on oluliseks takistuseks mobiilseks ‘toimetamiseks’ turul • tuleb jääda senisesse raamistikku – asukohta koos kaasnevate kuludega • puudub paindlikkus, et saada kätte raha ning investeerida enam tulusamasse ärisse • vertikaalne integratsioon eeldab suuri investeeringuid kinnisvarasse • investeering kinnisvarasse seob ressursid ja ei anna kiiret tulu • investeering põhiettevõtlusesse on suurema tuluga • eduka müügi korraldamiseks on vaja esmajoones ruume/pindu

  17. ettevõte, kus on oma kinnisvara-teenust pakkuv osakond, on täielikult sõltuv selle osakonna teenuste kvaliteedist • erapooletu konsultatsiooni kasutamine on piiratud • pikaajaliste kinnisvara kasutuslepingute olemasolul, on vaid teoreetiline võimalus otsida uusi pindu • mida enam on turul kinnisvara (pindu!) pakkuvaid ettevõtjaid, seda paindlikumaks muutub turg ettevõtjale-kasutajale • alati on ettevõtlusesse peidetud riskid • võimsus ja vajadus ei pruugi olla vastavuses • kinnisvara on enam kui tootmisvõimsust • turg ootab enamat kui ettevõtja suudab pakkuda • kinnisvara omand suurendab kulusid põhivarale • suured kulud põhivarasse (kinnisvara) muudab ettevõtte tegevuse vähem paindlikumaks • alternatiivne tegevus toob kaasa käibe- ja muutuvkulude suurenemise • raske on vähendada sellist põhivara kui kinnisvaraturg on mandumas

  18. järeldused • majandusõpetused ei arvesta kinnisvara erilise rolliga • rahaliselt taandatakse see põhivarale • kinnisvara loob alati erilised kohustused • edu eeldus on strateegilise nägemuse olemasolu • kinnisvara on erineva tähendusega toote elutsüklite jooksul • kui ettevõtte operatiivtegevus pole edukas (kinnisvara korrashoid ei suuda seda edu tagada), siis pole ka kasumit, mida uuesti reinvesteerida

  19. kinnisvara mõjutab iga ettevõtet ja iga ettevõtlusvaldkonda • soov aidata üht tegevust võib teisele kaasa tuua pärssimise • ettevõtte arengukava peab olema arengu eelduste mudeliks • ei tohi kirjeldada mitte aritmeetilist keskmist vaid arengut tagavat tasakaalu: • kinnisvara koht ettevõtluses • firma kinnisvara-strateegia loomine • ettevõtte strateegia loomine koos kinnisvaraga

  20. kui arengukavas eemaldutakse kinnisvarast, jõutakse reaalsuseni, et arengukava elluviimist takistab kinnisvara puudumine • kinnisvara-tehingud on kulukad, aeganõudvad ja neid ei saa tagasi võtta – need peavad olema seotud pikaajaliste eesmärkidega • ettevõtete juhid, kes ei taha tegeleda kinnisvaraga, saavad lõpuks ikkagi aru, et suur osa põhitegevuse vahendeid läheb kinnisvarale

  21. tänan tähelepanu eest roode@staff.ttu.ee r.liias@anet.ee

More Related