Tartu, 24.märts 2011 Valdo Vaker, AS Eesti Gaas

1. Surugaasi tankimisetehnoloogiad Tartu, 24.märts 2011 Valdo Vaker, AS Eesti Gaas

2. Regulatsioonid

3. Antud regulatsioon kehtib maagaasi tanklatele ja nende paigaldise osadele, mis tarbivad maagaasi avalikust maagaasi võrgust, komprimeerivad selle ning väljastavad surugaasi (CNG = Compressed Natural Gas) autokütusena transpordivahendi survemahutisse vastava sisepõlemis-mootori käitamiseks. Normeeritud tankimise rõhk on 200 bar temperatuuril +15O C

4. Kiire tankimise ehk avaliku tankla kontseptsioon (fast fill) • Kasutaja seisukohalt on kiire surugaasi tankimine ajaliselt ja mugavuselt võrdväärne vedelkütuse tankimisega. • prEN 13638 defineerib: fast fill = filling operation which is comparable in duration to that of liquid fuel • Tehnilises mõttes tähendab tankimist tankla koosseisu kuuluvast surugaasi mahutist ilma kompressori vajaduseta.

5. Kiire tankimise tehnoloogia

6. Kompressorjaam

7. Gaasikuivati – Molekulaarfilter Gaasivõrgust sisenev maagaas, mille niiskustase peaks olema väiksem 50mg/Nm3 kuivatatakse tasemele alla 5 mg/Nm3

8. Paisupaagid

9. Kompressor

10. Surugaasi salvesti Surugaasi salvestis hoitakse kompressori poolt toodetud autokütust - surugaasi. Surugaasi salvesti koosneb suurest hulgast üksikutest mahutitest, mis suurema efektiivse mahtuvuse saamiseks jaotatakse kolme gruppi

11. Tankur

12. Aeglase tankimise kontseptsioon (slow fill) • aeglane tankimine tähendab seda, et sõidukisse ei tangita mitte varem ettevalmistatud surugaasi tankla salvestist, vaid kompressor hakkab surugaasi tootma sellest hetkest alates, kui sõiduk tankuriga ühendatakse. • aeglase tankimise tehnoloogiat rakendatakse transpordiettevõtete kinnistes tanklates, kus üksikule sõidukile tangitud gaasikoguse mõõtmine ei ole oluline ning sõidukite töörežiim võimaldab kestvamat parkimist ja tankimist ettenähtud territooriumil. Näiteks öine tankimine. • Aeglase tankimise tehnoloogia esitab kõrgeid nõudeid elektri- ja gaasivarustusele (suured nominaalvõimsused)

13. Illustratsioonid tankimisseadmetest, mida kasutatakse “slow fill” tanklates Üldjuhul tankimisrõhu temperatuurikorrektsiooni ei kasutata. Sellest tulenevalt: • muudetakse sõltuvalt aastaajast käsitsi kompressorite väljundrõhu seadistust või • fikseeritud tankimisrõhu korral kasutatakse suveperioodil sõidukite surugaasi mahuteid ebaefektiivselt

14. Euroopa Komisjoni ja Saksamaa Energiaagentuuri poolt avaldatud uuringutes kasutatakse autokütuse kvaliteedi ja kasutuspotentsiaali võrdlemisel kahte kriteeriumi:1. Erinevate autokütuste kasutamisega kaasnev kasvuhoonegaaside emissioon.2. Kütuste kasutamise efektiivsus, mis väljendab energiakulu teatud vahemaa (näiteks 100 km) läbimiseks.

15. Autokütuste kasutamisega kaasnev kasvuhoonegaaside emissioon. Kasvuhoonegaaside segu emissioon esitatakse CO2 ekvivalendina. Kasvuhoonegaase tekib kütuse elutsükli (tootmine, turustamine, tarbimine) kõigis osades. Tarbimise faasi ehk kütuse mootoris põlemist tähistatakse lühendiga TTW (Tank-To-Wheels). WTW (Well-To-Wheels) tähistab kütuse kogu elutsüklit alates tootmisest kuni mootoris põlemiseni.

16. Autokütuste kasutamise efektiivsus väljendab energiakulu teatud vahemaa (näiteks 100 km) läbimiseks. • Joonisel on toodud energiakulu erinevate autokütuste kasutamisel 100 kilomeetri läbimiseks WTW meetodil. • Märkimisväärne on asjaolu, et kõigi fossiilsete kütuste puhul on energiakulu praktiliselt võrdne.

17. Autokütuste kasutuspotentsiaal Emissiooni ja efektiivsuse diagrammide võrdlus: • Fossiilsete kütuste osas on kõige perspektiivsem maagaas, sest energiakulu on teiste kütustega võrdne, kuid emissioon on märgavalt väiksem. • Perspektiivseks tuleb pidada maagaasi ja biometaani segu (80/20) Kuigi puhta biometaani emissioon on teistest kütustest mäekõrguselt parim, tuleb arvestada teadaolevat tõsiasja, et tänane biogaasi puhastamise ja vääristamise tehnoloogia on veel üsna kallis.

18. Tänan !