Muudatused seadusandluses “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” määrused

1. Muudatused seadusandluses“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”määrused Hille Vooremäe

2. Vabariigi Valitsus kehtestab (1) • PGS § 15 lg 2 Põhikooli riiklik õppekavaVabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14 RTI, 11.02.2010, 6, 22 Jõustub 01.09.2010. Kooli õppekava kooskõlla viimine: 1., 4. , 7. kl 01.09.2011; 2., 5., 8. kl 01.09.2012; 3., 6., 9. kl 01.09.2013 Õpikeskkond 01.09.2013 Gümnaasiumi riiklik õppekavaVabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 13 RTI, 11.02.2010, 6, 21 Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine Vastu võetud haridusministri 24. 03. 1999. a määrusega nr 21, kehtib kuni 31.08.2011 * uus määrus oktoobris (lihtsustatud, toimetulek, hooldus)

3. Vabariigi Valitsus kehtestab (2) 2) PGS § 19 lg 3, Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded (§ 89 lg 3, 31.12.2010 enne SM) 3) PGS § 21 lg 6, Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kordVabariigi Valitsuse 19. augusti 2010. a määrus nr 116 RTI, 27.08.2010, 60, 405 (Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel) 4) PGS § 30 lg 6, § 31 lg 11 Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrus nr 113 RTI, 19.08.2010, 58, 391 5) PGS § 32 lg 2, Lõpueksamite andmekogu põhimääruse (kinnitab)

4. Vabariigi Valitsus kehtestab (3) 6) PGS § 42 lg 4, Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord «2010. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kordVastu võetud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a määrusega nr 23, jõust. 8.03.2010. a 7) PGS § 76, Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamineVabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrus nr 114 RTI, 19.08.2010, 58, 392 8) PGS § 82 lg 5, Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel (2011, § 92) 9) PGS§ 82 lg 6, Transporditoetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel(võib kehtestada) 10) PGS § 83 lg 7, Igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta(01.01.2011)

5. Vabariigi Valitsus ei kehtesta 1) Koolikohustuslike laste arvestamise kord Vabariigi Valitsuse 10. novembri 2000. a määrus nr 355 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 2) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2001. a määrus nr 330 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.01.2011

6. Haridus- ja teadusminister kehtestab (1) • PGS § 20 lg 3, Õpikutele, tööraamatutele, töövihikutele ja muule õppekirjandusele, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad nõudedHaridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 41 RTI, 13.08.2010, 56, 368 2) PGS § 23 lg 2; § 53 lg 3, Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40 RTI, 13.08.2010, 56, 367 3) PGS § 24 lg 7, Koolivaheajad 2010/2011. õppeaasta koolivaheajadHaridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrus nr 38 RTI, 13.08.2010, 56, 365

7. Haridus- ja teadusminister kehtestab (2) • PGS § 27 lg 4, Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra; PGS § 28 lg 4, Õpilase koolist väljaarvamise korra (vt seadusest aluseid, EHISe muudatusi!) Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrus nr 43 RTI, 27.08.2010, 60, 408

8. Haridus- ja teadusminister kehtestab (3) 5) PGS § 30 lg 2, Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra 6) PGS § 30 lg 4, Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks (30.09.2010) 7) PGS § 31 lg 2, Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra • PGS § 31 lg 4, Riigieksamite vormid ja aja hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks 9) PGS § 34 lg 3, Tasemetööde õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra ----- *Kord 5+7+9 +(9); ajad 6+8+(9)

9. Haridus- ja teadusminister kehtestab Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 17.09.2010 määrus nr 59 • Tasemetööde vormid, ajad – eelmise õa 25.05, 6. kl kolmanda õppeaine ja vormi 15.03, § 3 lg 2, lg 3), 2010/11 – 30.09, § 43 • Moodustab lõpueksameid ettevalmistavad komisjonid ja kinnitab nende töökorra käskkirjaga, § 13 lg 1 • Kinnitab töökorra riigieksamitööde hindamiseks, § 37 lg 1 • Moodustab riigieksamitööde hindamiskomisjonid, § 37 lg 4

10. Haridus- ja teadusminister kehtestab (4) 10) PGS § 31 lg 8, Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra(rakend 01.09.2013, § 89 lg 10) 11) PGS § 39 lg 3, Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 39 RTI, 13.08.2010, 56, 366 12) PGS§ 39 lg 4, Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra(võib kehtestada) 13) PGS § 41 lg 4, Kooliraamatukogude töökorralduse alused, Haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määrus nr 46 RTI, 27.08.2010, 60, 411

11. Haridus- ja teadusminister kehtestab (5) 14) PGS § 50 lg 4, Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord (muudetud) Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 50 RTI, 27.08.2010, 60, 418 15) PGS § 51 lg 4, Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra (31.12.2010, § 93 lg 7) 16) PGS § 52, Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra (01.01.2011)

12. Haridus- ja teadusminister kehtestab (6) 17) PGS § 57, Õpilase tunnustamise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrus nr 37 RTI, 13.08.2010, 56, 364 18) PGS § 59, Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2010. a määrus nr 42 RTI, 19.08.2010, 58, 399 19) PGS § 63 lg 10, Koolitusloa vorm Haridus- ja teadusministri 13. oktoobri 2004. a määrus nr 54 * RTI, 27.08.2010, 60, 410 20) PGS § 66 lg 2, Riigikooli põhimääruse

13. Haridus- ja teadusminister kehtestab (7) 21) PGS § 70 lg 3, Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord (muudetud) Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 52 RTI, 27.08.2010, 60, 420 22) PGS § 72 lg 3, Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 44 RTI, 27.08.2010, 60, 409 (muudetud) 23) PGS § 74 lg 2, Koolitöötajate miinimumkoosseis (muudatused?) 24) PGS §75 lg 3, Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded Haridus- ja teadusministri 26. augusti 2002. a määrus nr 65 RTI, 27.08.2010, 60, 410

14. Haridus- ja teadusminister kehtestab (8) 25) PGS § 75 lg 4, Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 02. oktoobri 2002. a määrus nr 69 *RTI, 27.08.2010, 60, 410 26) PGS § 77 lg 6, Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord (muudetud)Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 51 RTI, 27.08.2010, 60, 419 27) PGS § 79 lg 2, Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2009. a määrus nr 62 *RTI, 27.08.2010, 60, 410 28) PGS § 84 lg 4, Õppeasutustes riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikute kvalifikatsiooninõuded Haridus- ja teadusministri 09. augusti 2006. a määrus nr 24 *RTI, 27.08.2010, 60, 410

15. Haridus- ja teadusminister kehtestab (9) 29) PGS § 84 lg 2, Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord Haridus- ja teadusministri 30. märtsi 2010. a määrus nr 16 *RTI, 27.08.2010, 60, 410 30) Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad (“Haridusseadus”) Haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määrus nr 49 RTI, 27.08.2010, 60, 412 ------ * Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord * Riigikooli hoolekogu töökord

16. Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (1) 1) Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 30 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 2) Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise tingimuste ja korra kinnitamineHaridusministri 2. juuli 1999. a määrus nr 43 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 3) Individuaalse õppekava järgi õppimise kordHaridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrus nr 61 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010* ------------ *(RÕK, seadus)

17. Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (2) 4) Riigikooli nõukogu tegutsemise kord Haridusministri 16. aprilli 2001. a. määrus nr 12 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 5) Koolieelikute ettevalmistusrühmade töökorralduse aluste kinnitamine Haridusministri 25. juuni 1999. a määrusega nr 37 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 6) Pikapäevarühma töökorralduse alusedHaridusministri 2. juuni 2000. a määrus nr 15 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010* *Töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, PGS § 38 lg 2

18. Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (3) 7) Apellatsioonikomisjoni töökordHaridus- ja teadusministri 3. juuni 2003. a määrus nr 35 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 *ministri käskkiri * Munitsipaalkoolid, mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus on riiklikult toetatavad kohad, riiklikult toetatavate kohtade arv nendes koolides ning õpilaskodu kohatoetuse jaotus kooli pidajate lõikesHaridus- ja teadusministri 4. märtsi 2010. a määrusega nr 9 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.01.2011 (2011 - VV) ----- * Ministri määrusega koolid; VV määrusega toetuse jagamine

19. Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (4) 8) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamineHaridusministri 24. märtsi 1999. a määrus nr 21 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240– jõust. 1.09.2011 9) Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamineHaridusministri 15. detsembri 1999. a määrus nr 59 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011 10) Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamineHaridusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 33 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

20. Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (5) 11) Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 30. juuni 2004. a määrus nr 38 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011 12) Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamineHaridusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 34 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011 13) Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv erivajadustega õpilaste erikoolis ja sanatoorses koolisHaridusministri 12. augusti 2002. a määrus nr 64 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2011

21. Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (6) 14) Õpetaja lähtetoetuse väljamaksmiseks volitatud asutuse nimetamineHaridus- ja teadusministri 28. mai 2008. a määrus nr 30 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 15) Kooli hoolekogu tegutsemise kordHaridusministri 22. juuni 2000. a määrus nr 19 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.01.2011 16) Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2013

22. Sotsiaalminister kehtestab • PGS § 9 lg 3, Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja kordSotsiaalministri 12. augusti 2010. a määrus nr 49 RTI, 13.08.2010, 56, 369 2) PGS § 25 lg 7, Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele Vastu võetud sotsiaalministri 27.03.2001. a määrusega nr 36, jõustunud 1.08.2001. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13351102 3) PGS § 43 lg 1, Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohaleSotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 RTI, 18.08.2010, 57, 387

23. Sotsiaalminister ei kehtesta 1) Koolitervishoiu korraldamine Sotsiaalministri 24. augusti 1995. a määrus nr 51 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – jõust. 1.09.2010 2) Tervisekaitsenõuded koolidele Sotsiaalministri 29. augusti 2003. a määrus nr 109 Kehtetu – RT I 2010, 41, 240 – 1.01.2011

24. 1. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1 - § 8 § 1. Seaduse reguleerimisala § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid § 3. Üldhariduskooli alusväärtused § 4. Põhikooli ülesanne § 5. Gümnaasiumi ülesanne § 6. Õppe korraldamise põhimõtted § 7. Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus § 8. Isiku elukoha määramine

25. Isiku elukoht § 8. Isiku elukoha määramine Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asenduskodus, koolkodus ja noortekodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu, koolkodu või noortekodu aadress. *kuni 31.12.2010 rahvastikuregistrijärgne elukoht

26. Õppeasutuse vormid § 2 lg 3: Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on:1) põhikool;2) koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium;3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;4) gümnaasium;5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe;7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena;8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena, § 2 lg 3 põhimäärused muuta 31.12.2010

27. Kommentaar: ühtsed asutused • Põhikool ja gümnaasium võivad ka edaspidi tegutseda ühtse asutusena. Nendega on võimalik liita ka huvikool ning gümnaasiumiga kutseõppeasutus. • Ühtne asutus: gümnaasium + kutsekool, üldhariduskool + huvikool.

28. Põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus § 7. (2) Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. (3) Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. (4) Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul. - - - • Omavalitsused saavad moodustada ühiseid koole. • Teise omavalitsuse kooli saab määrata õpilase elukohajärgseks koolis siis, kui praegune omavalitsus selleks nõusoleku annab.

29. Kaasrahastamine PGS § 7 lg 8 Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (edaspidi õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

30. 2. Peatükk KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE § 9 - § 14 § 9. Koolikohustus § 10. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel § 11. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel § 12. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks § 13. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks § 14. Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest

31. Koolikohustuse täitmine (1) § 10. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel (1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. § 94. Üleminek elukohajärgse kooli määramise regulatsioonile (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavalitsus hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks. Kuni elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamiseni valla- või linnavalitsuse poolt kohaldatakse selles vallas või linnas enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 19 alusel kehtestatud õigusakte.

32. Koolikohustuse täitmine (2) (2) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks võrreldakse vähemalt üks kord õppeaastas, hiljemalt 10. septembril, Eesti rahvastikuregistri andmeid koolikohustuslike isikute kohta, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmetega. (3) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul. - - - Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kordHaridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrus nr 43 (2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks

33. Koolikohustuse täitmine (3) § 13. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas:1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub;2) korraldab võimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks;3) esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks. ------ § 94 lg (2) Käesoleva seaduse § 13 punktis 1 sätestatud ametikoha või struktuurüksuse määramise nõuet rakendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

34. 3. Peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS § 15 - § 54 1. JaguÕppekava § 15 - § 34 2. JaguKooli õppetegevuses osalemine § 35 - § 36 3. JaguÕpilase arengu toetamine koolis § 37 - § 45 4. JaguHaridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46 - § 54

35. 3. Peatükk Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe, § 22 (Põhimäärused muuta, enne oli päevane, õhtune ja kaugõpe) Õppeaasta, § 24 Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka, § 24 lg 3 Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva,§ 24 lg 4 Koolivaheajad, § 24 lg 7 (pidaja võib gümnaasiumis muuta) Liitklassid – 16 õpilast § 26 lg 4, rakendus § 89 lg 8

36. 3. Peatükk: hindamine PGS § 29 (4) Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras. Riiklik õppekava (PRÕK § 8. jagu § 19 - § 23) /Hindamine, kujundav hindamine, teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus, kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine, põhikooli lõpetamine/ Kooli õppekava Teavitamine kooli kodukorras

37. 3. Peatükk: hindamine - rakendus PGS § 29, PGS § 89 (8) Hindamise korraldus koolis viiakse käesoleva seaduse § 29 lõike 4 alusel riiklikes õppekavades sätestatud hindamise, § 29 lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldiste tingimuste ja korraga kooskõlla: 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks; 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 2012. aasta 1. septembriks; 3., 6. ja 9. klassi ning gümnaasiumi puhul hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks. Kuni käesolevas lõikes sätestatud tähtaegadeni võib kool hindamise korraldamisel lähtuda enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alustest, tingimustest ja korrast. ----- Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41

38. 3. Peatükk Õppekoormus, § 25 Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on 32, varem oli 34, § 25 lg 2 Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust, varem oli 72, § 25 lg 3 Õppetunni arvestuslik pikkus 45 min, § 24 lg 5 Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid, § 51 lg 1 (§ 93 lg 3, 01.09.2011) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe, § 52 (HEV õpilasele)

39. Kommentaar: põhikooli õpilase nädala õppekoormus Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega vähendatakse 9. klassi  nädala õppekoormust seniselt 34 tunnilt 32 tunnile. 1.09.2010 jõustuv põhikooli riiklik õppekava sätestab, et lisaks kohustuslikele ainetele määratakse kolmandas kooliastmes 6 nädalatunni kasutamine kooli õppekavas, mis teeb 9. klassi koormuseks kokku 34 tundi nädalas. PGSi § 89 lg 2 kohaselt viiakse riiklik õppekava uue seadusega kooskõlla hiljemalt 31.12.2010. Selleks kuupäevaks tehakse riiklikus õppekavas ka muudatused õppekoormuse osas ning valikainete tunde vähendatakse kolmandas kooliastmes kuuelt neljale. Algaval õppeaastal on koolidel kaks võimalust: kas vähendada juba nüüd valikainete mahtu ja rakendada seega väiksemat koormust või lähtuda kehtivast riiklikust õppekavast ja rakendada veel sellele õppeaastal kuni 34-tunnist õppekoormust. Igal juhul toimub õppekoormuse vähendamine valikainete arvel.                                       

40. Kommentaar: õppekorraldus • Lubatakse IBO ja EB alustel väljatöötatud õppekava rakendamine üldhariduskoolis. Munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal tasemel ka Eesti riiklike õppekavade alusel. Koolijuht ning haridus- ja teadusminister sõlmivad õppe rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtutingimused (PGS § 16). • Ka huvikoolis või teises üldhariduskoolis õppimist võidakse arvestada koolis õpetatava osana. Tingimuseks on, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Üksnes kool saab hinnata, kas huvikoolis läbitu on samal tasemel nende kooliga ning kuidas teises koolis saavutatut nende koolis hinnatakse PGS § 17 lg 4).

41. Kommentaar: õppekorraldus • Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul kohandatakse riikliku õppekava tingimusi nende seisukorrale vastavalt. Äärmuslikul juhul võib õpilase mõne õppeaine läbimisest vabastada. Selle meetme rakendamise eelduseks on maakondliku nõustamiskomisjoni soovitus ja vanema nõusolek (PGS § 49 lg 1). • Nüüdsest võib õppetunde läbi viia erinevates vormides. Nendeks on näiteks loengu, individuaaltunni, konsultatsiooni, e-õppe ja õppekäigu vormid. Tuleb silmas pidada, et tundide eesmärgiks on õppematerjali läbimine ning tund peab toimuma õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog (PGS § 24 lg 5).

42. Kommentaar: pidaja loob võimalused Kooli pidaja peab looma õpilastele võimalused saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi abi. Koolides ei pea kõik 3 spetsialisti palgal olema. Ministeeriumis ettevalmistatav kooli töötajate miinimumkoosseisu sätestav määrus võimaldab osta teenust sisse. Kasutada saab ka õppenõustamiskeskuste teenust. (PGS § 37 lg 2, rakendus § 91 lg 1, 01.09.2011)

43. Kommentaar: õppekorraldus Sätestatakse kooliraamatukogu määratlemise nõuded. Ka rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu ülesannet, juhul kui see asub kooliga samas hoones või piisavalt lähedal. Õppekirjanduse kogu peab jääma kooliraamatukogu hallata. See ei välista kooli- ja rahvaraamatukogu tegutsemist samades ruumides (PGS § 41).

44. Kommentaar: õppekorraldus • Põhikooli I ja II kooliastmel võib kooli soovil õpilase hindamisel kasutada ka sõnalist hinnangut. Taoliste hinnangute andmine määratletakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpuks tuleb sõnalised hinnangud, mis on aluseks järgmisse klassi üleviimisel, teisendada viiepallisüsteemi (PGS § 28 lg 3). • Koolides, mille õppekeel pole eesti keel, on eesti keele õpetamine kohustuslik alates 1. klassist. 2011/2012. õppeaastal peavad kõik siinsed Eesti õppekavale vastavad gümnaasiumid võimaldama õpilastele eestikeelset õpet 60% ulatuses õppemahust (PGS § 21).

45. Kommentaar: olulised muudatused PGSis:tugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks Uuendatakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse läbiviimist. Meede keskendub HEV õpilase kesksele õppele. Uues haridusliku erivajadusega lapse definitsioonis on esmakordselt erivajadusena välja toodud ka andekus. Kirjeldatud on, kuidas HEV lapsi arendada; vähendatud HEV laste rühmade koosseisu; lisaks keskendutakse individuaalselt õpilasega tegelemisele. On soovitatav luua HEV õpilastele mõeldud rühmad. Need võib koondada ka vastavate erivajadustega õpilaste kooliks. Direktor määrab pedagoogi, kelle juhendada HEV laste rühm jääb. Selleks ei pea looma uut ametikohta, aga kui koolis on rohkem HEV õpilasi, on see soovitatav. (Rühmade/klasside suurused § 51 lg 1, rakendus § 93)

46. Kommentaar: olulised muudatused PGSis:tugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks • Klassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ning kohandada õpet vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud  õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde (PGS § 37 lg 1). • Arenguvestlused (PGS § 37 lg 3) • Eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamine (PGS § 37 lg 2) • Väikeklassid/rühmad (PGS § 51) • Individuaalne õppekava (PGS § 18) ja individuaalne õpe (PGS § 52) • Lisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele (PGS § 54) • Õpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondades

47. Kommentaar: olulised muudatused PGSis: turvalisuse tagamine koolis • PGS § 44, 45 § 45 rakendub alates 01.09.2011 • Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. • Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor. • Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. • Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada jälgimisseadmeid. Kooli kodukorras kasutamise kord. • Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist. • Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja lahendamise kord. • Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.

48. Kommentaar: olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimused Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles; 2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam; 3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme gümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina (PGS § 31 lg 6).

49. Kommentaar: olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimused • Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist (§ 31 lg 3). • Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest (§ 31 lg 5).

50. 4. Peatükk ÕPILASED JA VANEMAD§ 55 - § 60 § 55. Õpilase ja vanema teavitamine (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel. § 56. Vanemate koosoleku kokkukutsumine § 57. Õpilase tunnustamine § 58. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes § 59. Õpilaspileti väljastamine § 60. Õpilaskond ja õpilasesindus