Perioodilisussüsteem

1. Perioodilisussüsteem 8. klass Koostas: Siivi Jõgi 2009

2. Mida täna õpime • kes avastas perioodilisusseaduse ja lõi perioodilisussüsteemi; • kuidas koostati perioodilisustabel; • milline on perioodilisustabeli ehitus; • kuidas on aatomi ehitus seotud keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis;

3. Keemiliste elementide aatomi ehituste uurimine Reastame keemilised elemendid nende aatomnubrite kasvu järgi: H He +1|1) +2|2) Li Be B C N O F Ne +3|2)1) +4|2)2) +5|2)3) +6|2)4) +7|2)5) +8|2)6) +9|2)7) +10|2)8) +2|2) +4|2)2) +6|2)4) +8|2)6) +10|2)8) +12|2)8)2) +14|2)8)4) +16|2)8)6) +18|2)8)8) H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar +1|1) +3|2)1) +5|2)3) +7|2)5) +9|2)7) +11|2)8)1) +13|2)8)3) +15|2)8)5) +17|2)8)7) Na Mg Al Si P S Cl Ar +11|2)8)1) +12|2)8)2) + 13|2)8)3) +14|2)8)4) +15|2)8)5) +16|2)8)6) +17|2)8)7) +18|2)8)8) Uurime elektronskeeme ja püüame leida seaduspära: Koostame nende elementide elektronskeemid: Paigutame ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid üksteise alla. Väliskihi elektronide arv kordub perioodiliselt mingi arvu elementide järel. Aatomnumbri ehk tuumalaengu kasvu järgi reastatud keemiliste elementide perioodilist kordumist nimetatakse perioodilisusseaduseks. Ka keemiliste elementide omadused korduvad.

4. Perioodilisusseadus Perioodilisusseaduse avastas 1869. aastal vene keemik Dmitri Mendelejev. Kliki pildil kui soovid tutvuda D. Mendelejevi elulooga Perioodilisusseadus: Keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust.

5. Perioodilisussüsteemi loomine • reastas elemendid nende aatommassi kasvu järjekorras; • pani tähele reastatud elementide omaduste perioodilist korduvust; • paigutas sarnaste omadustega elemendid tabelis kohakuti üksteise alla; • jättis tol ajal tundmatute elementide jaoks tabelisse tühjad kohad; D. Mendelejev ... Märkus: Kui need elemendid hiljem avastati, selgus, et nende omadused vastasid võrdlemisi täpselt Mendelejevi poolt tehtud ennustustele.

6. Perioodilisustabel A-rühma metall B-rühma metall mittemetall väärisgaas väärisgaasid leelismetallid halogeenid leelismuldmetallid Kliki “leelismetallide”, “leelismuldmetallide”, “halogeenide” ja “väärisgaaside” nimetustel, kui tahad neist rohkem teada.

7. Rühm Rühmad kulgevad tabelis ülevalt alla Rühmi on kahte liiki: A rühmad, B rühmad Rühmi tähistatakse rooma numbritega Rühmi on kokku 16: 8 A ja 8 B rühma Rühmas ülevalt alla liikudes iga järgneva elemendi aatomis: • aatomnumber ehk järjenumber suureneb • tuumalaeng suureneb • prootonite, neutronite ja elektronide arv suureneb • elektronkihtide arv suureneb 1 kihi võrra • aatomiraadius suureneb • väliskihi elektronide arv ei muutu

8. Periood Periood kulgeb vasakult paremale Perioodid liigitatakse: lühikesed perioodid pikad perioodid Perioode nummerdatakse ülevalt alla Perioode on kokku 7 Perioodis vasakult paremale liikudes iga järgneva elemendi aatomis: • aatomnumber ehk järjenumber suureneb • tuumalaeng suureneb • prootonite, neutronite ja elektronide arv suureneb • elektronkihtide arv ei muutu • aatomiraadius suureneb • väliskihi elektronide arv suureneb 1 võrra

9. Lahter Perioodilisustabelis on iga elemendi jaoks oma kindel lahter

10. Lahter tuumalaeng prootonite arv elektronide arv elemendi aatomnumber e järjenumber 12 Mg magneesium 24,31 elemendi tähis elemendi nimetus elemendi aatommass Tuleta meelde! Kliki siin massiarv = ühelisteni ümardatud aatommass neutronite arv = massiarv – prootonite arv

11. Aatomi ehituse seos elemendi asukohaga perioodilisustabelis I A VIII A 1 H +1|1) 2 He +2|2) 1. II A III A IV A V A VI A VII A 3 Li +3|2)1) 4 Be +4|2)2) 5 B +5|2)3) 6 C +6|2)4) 7 N +7|2)5) 8 O +8|2)6) 9 F +9|2)7) 10 Ne +10|2)8) 2. 11 Na +11|2)8)1) 12 Mg +12|2)8)2) 13 Al +13|2)8)3) 14 Si +14|2)8)4) 15 P +15|2)8)5) 16 S +16|2)8)6) 17 Cl +17|2)8)7) 18 Ne +18|2)8)8) 3. 19 K +19|2)8)8)1) 20 Ca +20|2)8)8)2) 4. perioodi number = elektronkihtide arv aatomis A rühmade elementide korral: rühma number = väliskihi elektronide arv aatomis B rühmade elementide aatomite väliskihil on enamasti 2 elektroni

12. Kordamisülesanne Paiguta kastidesse õiged mõisted. 5 2 perioodi number = 3 elektronkihtide arv periood 1 tuumalaeng 10 prootonite arv 11 elektronide arv 12 A-rühma number = 9 aatomnumber e järjenumber 12 Mg magneesium 24,31 elemendi tähis 7 8 elemendi nimetus 6 aatommass 13 väliskihi elektronide arv 4 rühm massiarv = ühelisteni ümardatud aatommass 14 neutronite arv = massiarv 15 16 - prootonite arv 17

13. Näiteülesanne 1 Iseloomustame alumiiniumi aatomi ehitust ja asetust perioodilisustabelis. tähis: Al tuumalaeng: +13 prootonite arv: 13 aatom- ehk järjenumber: 13 elektronide arv: 13 aatommass: 26,98 massiarv: 27 neutronite arv: 27 – 13 = 14 perioodi nr. kus Al asub: elektronkihte: 3 3 rühma nr. kus Al asub: väliskihil on elektrone: III A 3 elektronskeem: Al +13| 2) 8) 3)

14. Näiteülesanne 2 Iseloomustame boori aatomi ehitust ja asetust perioodilisustabelis. tähis: B tuumalaeng: +5 prootonite arv: 5 aatom- ehk järjenumber: 5 elektronide arv: 5 aatommass: 10,81 massiarv: 11 neutronite arv: 11 – 5 = 6 perioodi nr. kus B asub: elektronkihte: 2 2 rühma nr. kus B asub: väliskihil on elektrone: III A 3 elektronskeem: B +5| 2) 3)

15. Ülesanne iseseisvaks harjutamiseks 14 27 1 15 28 2 29 3 16 30 4 17 31 5 18 32 6 19 33 7 20 34 8 21 35 9 22 10 23 36 11 24 12 25 37 13 26 38

16. Kokkuvõte D.Mendelejev Perioodilisusseaduse avastas ................................ Perioodilisusseadus: omadused perioodilises Keemiliste elementide .................. on ..................... sõltuvuses nende aatomite ......................... tuumalaengust periood Perioodilisustabeli horisontaalrida on ................ rühm Perioodilisustabeli vertikaalrida on ............... lahter Perioodilisustabelis on iga elemendi jaoks oma kindel ............... elektronkihtide Perioodi number = ......................... arv aatomis. väliskihi A-rühmade korral rühma number = ............... elektronide arv aatomis aatomnumber tuumalaeng prootonitearv Järjenumber = ........................ = .........................= .......................... = ........................ elektronidearv