1 / 28

Metsandusliku ühistegevuse võimalused ja vajadused tänapäeva Eestis

Metsandusliku ühistegevuse võimalused ja vajadused tänapäeva Eestis. Toomas Lemming Ambla Metsaühistu juhatuse esimees Tartu, 15.03.2011. EESTI METSAÜHINGUTE LIIT 15.03.1930.a. 15.märts metsandusliku ühistegevuse päev. METSANDUSLIKU ÜHISTEGEVUSE EESKUJUD.

tuyet
Download Presentation

Metsandusliku ühistegevuse võimalused ja vajadused tänapäeva Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Metsandusliku ühistegevuse võimalused ja vajadused tänapäeva Eestis Toomas Lemming Ambla Metsaühistu juhatuse esimees Tartu, 15.03.2011

  2. EESTI METSAÜHINGUTE LIIT15.03.1930.a. 15.märts metsanduslikuühistegevusepäev

  3. METSANDUSLIKU ÜHISTEGEVUSE EESKUJUD Eesti Wabariigi ajal - Soome Taasiseseisvunud Eestis - Eesti Wabariigi aegne kogemus ja Soome eeskuju

  4. MTKSoome Põllumajandustootjate, Metsaomanike ja Maaettevõtjate Keskliit 1950.a. metsahooldusühistute seadus Alguses igas vallas metsahooldusühistu Kolme tasandiline üleriigiline ühtne struktuur MTK (metsaomanike majandus-poliitiline keskorganisatsioon) Metsahooldusühistute maakonnaliit Metsahooldusühistu

  5. MTKSoome Põllumajandustootjate, Metsaomanike ja Maaettevõtjate Keskliit 1990.a. 366 metsahooldusühistut 2000.a. 212 metsahooldusühistut 2001.a. 206 metsahooldusühistut 2011.a. 109 metsahooldusühistut 2001.a. 14 metsaomanike maakonnaliitu 2011.a. 6 regionaalset metsaomanike liitu

  6. Eesti riigimetsandus Eesti taasiseseisvumise algusaastad (Riigimetsi oli ca 1,2 milj. ha) Riigimetsasüsteem (ühtne üleriigiline) 187 metskonda 443 jaoskonda 1654 vahtkonda Töötas 2469 metsaspetsialisti!!! 1993.a. 15 metsaametit 2011.a. 17 metskonda

  7. Metsandusliku ühistegevuse taastamine Eestis 24.04.1992.a. – Eesti Talumetsa Liit 14.10.1994.a. – Eesti Erametsaliit (15 metsaühistut ja liitu + 89 üksikliiget) 1999.a. oli murranguline (ühistu asemel selts) 2003.a. 22 metsaomanike organisatsiooni 2009.a. 39 metsaomanike organisatsiooni 2011.a. 45 metsaomanike organisatsiooni (ca 3500 liiget, ca 200 000 ha metsa)

  8. Majanduslik ühistegevuse loomine Eesti erametsanduses 1995 AS Eramets – 1999 AS Metsaomanik (Tegevjuht Enn Kiilaspea) 1999- ? OÜ Erametsakeskuse Metsamajandus (Tegevjuht Kalle Põld) 2002-2006 Erametsa Majandamise Ühistu TÜ (Tegevjuht Toomas Krevald) 2008 Metsa Hoiu-Laenuühistu (Tegevjuht Sven Köster) 2009 KÜ Eramets (Tegevjuht Indrek Palm

  9. Piirkondlikud erametsaomanike organisatsioonid Eestis Liikmeskond – füüsilisest ja eraõiguslikud juriidilisest isikust metsaomanikud (ka üksikud mittemetsaomanikud) 45 organisatsiooni, neist 15 seltsi 13 ühistut 12 ühingut 3 nime, mis on kaudselt seotud metsaga

  10. Piirkondlikud erametsaomanike organisatsioonid Eestis Ühingud: Metsaühing – 3 Erametsaühing – 3 Metsaomanike ühing – 1 Erametsaomanike ühing – 1 Peremetsaomanike ühing – 1 Metsakasvatajate ühing – 1 Metsanduse arendamise ühing – 1 Jahi- ja Metsaühing – 1 Seltsid on peamiselt Metsaseltsid

  11. Metsaseadus Metsaühistu käesoleva seaduse tähenduses on mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.

  12. Eesti Erametsaliidu põhikiri Eesti Erametsaliit jätkab Eesti Talumetsa Liidu poolt alustatud tegevust, olles Eesti peremetsaomanikke ühendavaks ja esindavaks organisatsiooniks. Tegevuse eesmärgiks on moodustada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsaressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks. Oma eesmärkide saavutamiseks EEML esindab oma liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

  13. Eestis on: • Umbes 70 000 erametsaomanikust on organiseerunud 3500 (5%) • Umbes 700 000 ha korraldatud erametsa (metsaomanike organisatsioonide liikmeil 200 000 ha ehk 28 %) • 45 erametsaomanike organisatsiooni • 16 maakondlikku tugiisikut • 15 kõneisikut • 18 majanduskoostöö kontaktisikut • 66 metsandusvaldkonna konsulenti

  14. Riiklik toetamine 2010 makstud (eur) 2011 eelarve (eur) Erametsaomanike nõustamine – 383 470 Erametsaomanike koolitamine - 63 912 Metsaühistu toetus – 271 625 Piirkondliku tugiisiku toetus – 319 558 • Erametsaomanike nõustamine – 302 273 • Erametsaomanike koolitamine – 45 823 • Metsaühistu toetus – 221 997 • Piirkondliku tugiisiku toetus – 279 654

  15. Arengukavad Eesti erametsanduse arengukava 2006-2009 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 (MAK 2020)

  16. MAK 2020Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivilbaseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu

  17. MAK 2020 Erametsanduse edendamine • Metsaühistulise tegevuse hoogustamiseks makstakse siseriiklikke toetusi vaid metsaühistusse kuuluvale erametsaomanikule. • Tugisüsteemi väljaarendamise faasis tuleb järk-järgult liikuda süsteemi omafinantseerimisesuurendamise ning riigipoolse toetuse vähendamise poole. • Suurendada metsaühistute võimekust avalike teenuste osutaja ja turule toojana. • Tulemusnäitajatel baseeruva ühistulise puidumüügi süsteemi väljaarendamine ja rakendamine.

  18. Ühistegevuse võimalused • Potentsiaalsete liikmete suur hulk. • Tulundustegevuse intensiivistamine. • Süsteemse metsaomanike omaabiorganisatsioonide struktuuri väljaehitamise riiklik toetamine. • Riiklike funktsioonide ülevõtmine • Avalike teenuste pakkumine. • Maaelu valdkondade ühistegevuse toetamine.

  19. Metsandusliku ühistegevuse võimalused, mis tuleb luua • Süsteemse metsandusliku ühistegevuse üleriigilise struktuuri ülesehitamiseks muuta Metsaseaduses metsaühistu definitsiooni. • Seadustada lisaks üldisele mõistele, erametsandus, ka mõisted peremetsandus ja firmametsandus, peremetsaomanik ja firmametsaomanik. • Koostada ühismetsaseadus.

  20. Metsaühistu definitsioonÜhistegevust saavad teha ühiste huvidega isikud. Metsaühistuon käesoleva seaduse tähenduses ühe või mitme omavalitsuse piires tegutsev mittetulundusühing, mille põhikirjakohane tegevus on metsaomanike nõustamine, koolituse ja ühistegevuse organiseerimine, metsaomanikele metsa majandamise teenuste osutamine ning mille liikmeteks on füüsilisest isikust metsaomanikud ehk peremetsaomanikud, kes omavad metsaühistu tegevuspiirkonnas metsamaad.

  21. Pere- ja firmametsa võrdlus Peremets Firmamets Tekkispõliste talumetsamaadekokkuostuteel. Firmametsaomanikud ei ole järjepidevuse kandjad, vaid on alustanud alles taasiseseisvunud Eestis. Eesmärk – äririski võtmi-segaoma äriplaani realiseerimine, max tulu. Huvi– Äriline. Mets on kaugel asuva firma majanduskeskkond. • Taastekkis koos Eesti taasiseseisvumisega ja põliste talumaade tagastamisega. • Peremetsaomanikud on talu- ehk peremetsanduse ning Eesti põliskultuuri järjepidevuse kandjad. • Eesmärk – omaesivanematemaaomandisäilitaminekoos seal asuvakultuuripärandiga. • Huvi– Eluline!!!Mets on talupere elukeskkond.

  22. Ühistegevuse vajadused I • Info ja koolitus – üle 95 % peremetsa-omanikest ei oma metsanduslikke teadmisi. • Keskmine peremetsaomand on u 8 ha. • Teenuste osutamine (raieõiguse ja puidu ühismüügi ning metsakasvatustööde korraldamine, toetuste vahendamine jne.) • Huvide ja õiguste eest seismine, esindamine. • Peremetsanduse arendamine (maakonna tasandil riiklik struktuur puudub).

  23. Ühistegevuse vajadused II • Tänini on organiseerunud ainult aktiivsed metsaomanikud (5 % peremetsaomanikest). • Parem müügihind – suurem tulu. • Maaelu jätkusuutlikkuse tagamine (maal on kõige arvukam inimrühma peremetsa-omanikud). • Säästva metsanduse edendamine (peremetsandus on kõige säästvam metsandus) ja metsade sertifitseerimine.

  24. ÜHISMETS I Ühismets luuakse eraomandi baasil ja omandivormis on nii osaühingu kui ühistu jooni. Ühismetsa osanik osaleb looduses oma metsaga ja omandisuhetes oma osakutega. Tegemist on eraomandi ühistegeliku majandamisega, mis võimaldab metsaressurssi paremini kasutusele võtta. Ühismetsa eesmärgiks on metsa kestev ja säästev metsamajanduslik kasutamine ühismetsa osanike hüveks.

  25. ÜHISMETS II Ühismetsi on mitmes Euroopa riigis (Soomes, Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal, jne.) ja ka Mehhikos. Mehhikos on üle 8000 ühismetsa. Soomes moodustati esimesed ühismetsad juba XIX sajandi lõpul. Suurem ühismetsade areng toimus peale Jätkusõda(Karjala äraandmine) ja enne Euroopa Liiduga liitumist ning käesoleval ajal! Aastatel 2004-2009 moodustati Soomes 35 ühismetsa, 2010 aastal sündis veel 30 uut ühismetsa. Soomes on kokku 166 ühismetsa, 500 000 ha metsa.

  26. KOKKUVÕTTEKS • Seadustada tegelik metsaühistu definitsioon. • Seadustada metsaomanike mõisted – riigi-, firma- ja peremetsaomanik. (Koostöö ei ole ühistegevus) • Koostada ühismetsa seadus. • Peatada riigireservis olevate metsamaade avaliku enampakkumisega müük, et neid põliseid talumetsamaid saaks müüa peremetsaomanikele ühismetsade moodustamiseks. • Mitte riigistada ja anda RMK-le majandada 100 000 ha põliseid talumetsamaid, vaid müüa need peremetsaomanikele ühismetsade moodustamiseks. • Minna üle metsandusliku ühistegevuse projektipõhiselt toetamiselt püsivale finantseerimiselt. • Teha uuring „Eesti metsaomandi ja metsaomanike struktuuri analüüs.”

  27. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas – ”riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.”Metsandusliku ühistegevusega aitavad peremetsaomanikud seda ülesannet täita.

  28. Edukat metsanduslikku ühistegevust!Tänan tähelepanu eest!

More Related