Kriminaalmenetluslikud reeglid ja võimalused
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 27

Kannatanu karistusõiguse valguses PowerPoint PPT Presentation


  • 189 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Kriminaalmenetluslikud reeglid ja võimalused inimkaubandusega seotud kannatanute ning tunnistajate eristamiseks ja toetamiseks. Kannatanu karistusõiguse valguses.

Download Presentation

Kannatanu karistusõiguse valguses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Kannatanu karistus iguse valguses

Kriminaalmenetluslikud reeglid ja võimalused inimkaubandusega seotud kannatanute ning tunnistajate eristamiseks ja toetamiseks

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

Kannatanu karistusõiguse valguses

  • Kriminaalmenetluses on kannatanu isik, kellele on vahetult kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemina hoolimata sellest, kas isik peab või ei pea end kannatanuks.

  • Menetluses eksisteerib kannatanu vaid inimkaubanduse ja inimkaubanduse toetamise asjades, kupeldamise ja prostitutsioonile kaasaaitamisel on tegemist tunnistajatega – siit erinevus ka ohvriabiseaduses väljendatuga.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Ohvriabi seaduse regulatsioon

Ohvriabi seaduse regulatsioon

  • § 3. Ohvriabiteenus

  • (1) Ohvriabiteenus käesoleva seaduse mõttes on avalik teenus, mille eesmärgiks on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.

  • (11) Inimkaubanduse ohver on isik, kelle suhtes toimepandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo tunnustel.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Ohver v ljaspool kriminaalmenetlust

Ohver väljaspool kriminaalmenetlust

(22) Inimkaubanduse ohvrile ettenähtud teenuseid on õigus saada isikul, kelle kohta on:1) Sotsiaalkindlustusametil tekkinud kahtlus, et selle isiku suhtes on karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuritegu toime pandud ja Sotsiaalkindlustusamet on esitanud uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks;

2) tema ise või mõni muu isik esitanud uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate, mille sisu on karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuritegu, ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema kohta esitanud Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise teate.[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu igused kriminaalmenetluses

Kannatanu õigused kriminaalmenetluses

  • Õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine

    Kannatanu võib esitada prokuratuurile kaebuse kui kriminaalmenetlus on jäetud alustamata KrMS § 199 lg-s 1 või 2 toodud alusel (nt puudub kriminaalmenetluse alus ehk kuriteoteates ei ole sedastatud kuriteo tunnuseid).

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

NB! Vastavalt KrMS § 198 lg 2 teavitab kuriteokaebuse esitamise korral uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral isikut, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, v.a

  • Kui seadusest tulenevalt tagatakse konfidentsiaalsus

  • Kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks

    Alustamata jätmine tuleb vaidlustada 10 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest (KrMS § 207 lg 3)

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

2. Õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu.

Tsiviilhagi tuleb esitada kohtueelse uurimise ajal, prokurör saadab tsiviilhagi üldmenetluse süüdistusaktiga koos kohtusse. NB! Prokurör ei saa ega pea tsiviilhagi täiendama ega seda lõppastmes ka kohtus tõendama. Kannatanu võib tsiviilhagejana toetuda menetluses kogutud

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

3. Õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest teatud tingimustel – osundatakse siiski kohustusele anda ütlusi

4. Esitada tõendeid

5. Esitada taotlusi

6. Tutvuda menetlustoimingu protokolliga, teha avaldusi

7. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega

8. Võtta osa kohtulikust arutamisest

9. Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda

10. Anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähendemiskeelu kohaldamist

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

Isiku subjektiivne õigus esineda kriminaalmenetluses kannatanuna ei tähenda seda, et tal oleks subjektiivne õigus nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu kohustused

Kannatanu kohustused

1. Kannatanu on kohustatud ilmuma menetleja kutsel – vastasel juhul võimalik trahvimine, sundtoomine ja tagaotsitavaks kuulutamine.

2. Kannatanu on kohustatud osalema menetlustoimingus ja alluma uurimisasutuse, kohtu ja prokuratuuri korraldustele – seondub esmajoones kannatanu kui tõendiallika rolliga

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu kohustused1

Kannatanu kohustused

3. Kannatanu peab andma tõeseid ütlusi – vastasel juhul tuleb alustada kriminaalasi valeütluste andmise kohta

4. Kannatanul lasub kohustus mitte avaldada kohtueelse menetluse andmeid prokuratuuri loata, vastaselt juhul võidakse teda trahvida eeluurimiskohtuniku poolt. Kahtlustatavaid ei trahvita!

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu igus esindajale

Kannatanu õigus esindajale

KrMS § 41 näeb ette kannatanu õiguse osaleda kriminaalmenetluses nii isiklikult kui ka esindaja kaudu. Selleks, et tagada kannatanu subjektiivsete õiguste kaitse prokuröri ja advokaadist kaitsjate vastu, tuleb kindlustada menetlusosalistele vajaliku õigusabi kättesaadavus

Kohtueelses menetluses otsustab õigusabi andmise menetlejakannatanu taotlusel. NB! Menetleja võib keelduda

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu igus esindajale1

Kannatanu õigus esindajale

  • Erinevalt kohtueelsest menetlusest on kohtumenetluses kohtul endal võimalus (ilma selleta, et kannatanu taotleks) määrata riigi õigusabi andmise omal algatusel, kui kannatanu olulised huvid võiksid jääda kaitseta.

  • Kohtu sellekohane määrus pole aluseks esindusõiguse tekkele (volitama peab siiski isik ise esindama), vaid vabastab õigusabi taotlemisest.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu t endiallikana kohtumenetluses

Kannatanu tõendiallikana kohtumenetluses

  • Üldmenetluses eeldatakse kannatanu isiklikku ja vahetut kohalviibimist enda ristküsitlemisel.

  • Kohtueelses menetluses antud ütlusi reeglina kasutada ei saa – võimalused piiratud järgnevalt:

  • Ütlused on deponeeritud (kui ristküsitlus võimalik)

  • Ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud kahju, need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata, et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus (kui ristküsitlus võimalik)

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

Kui ristküsitlus ei ole võimalik, võib kohtueelsel uurimisel deponeeritud ütlused vastu võtta järgnevatel tingimustel:

  • Tunnistaja (kannatanu) on surnud

  • Keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast

  • Ei ole võimeline andma ütlusi oma tervisliku seisundi tõttu

  • Asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha

  • Ei saa ilmuda kohtusse muu takistuse tõttu, mis on kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleks ebaproportsionaalselt suured

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Kannatanu karistus iguse valguses

Kui ütlused pole deponeeritud, võib erandina vastu võtta ütlused, kui on täidetud järgnevad tingimused:

  • Ütluste andmise asjaolud ja isik ise ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses

  • Kohtumenetluse pool on taotlenud vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks

  • Vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada vastuväiteid

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Anon mne tunnistaja

Anonüümne tunnistaja

  • Vastavalt KrMS § 67 võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel tulenevalt kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest muuta määrusega tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.

  • Anonüümsele tunnistajale antakse leppenimi

  • Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi, kasutades vajadusel häälemuutmisseadmeid

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Tunnistajakaitse kohaldamise tingimused

Tunnistajakaitse kohaldamise tingimused

  • kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht ning see isik on nõus tegema koostööd tunnistajakaitset teostava asutusega;

    - kannatanu suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht või kui kuriteos kahtlustatav või süüdistatav võib tema suhtes jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid ning kui kannatanu on nõus tegema koostööd tunnistajakaitse asutusega.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Tunnistajakaitse

Tunnistajakaitse

  • Tunnistajakaitsekohaldamisekestussõltub: 1) kaitstavaohustatuseastmest; 2) kaitselepingutingimustest ja nendejärgimisestkaitstavapoolt.

  • Tunnistajakaitse menetlus saab alguse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kirjalik põhjendatud taotlusest, millele lisatakse kaitstava kirjalik nõusolek. Seejärel hinnatakse tunnistaja kui tõendiallika väärtust (s.o kas tema poolt antavaid tõendeid ei saa koguda muul viisil).

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Tunnistajakaitse1

Tunnistajakaitse

  • Tunnistajakaitse taotluse menetluse käigus tuvastatakse ja hinnatakse:

    1) kas kaitstava antavad tõendid on kriminaalmenetluse seisukohast vajalikud ja kas neid ei ole võimalik asendada muude tõenditega;

    2) kas kaitstav on andnud tõeseid ütlusi ja kas ta on valmis seda tegema kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni;

    3) milline on kaitstava karistatus, milliseid kriminaal- ja tsiviilõiguslikke kohustusi ning piiranguid ta kannab;

    4) milline on kaitstava tervise seisund;

    5) millised õigusvastased mõjutused võivad kaitstavat ohustada;

    6) kas peale kaitstava on kaitseabinõusid tarvis rakendada tema perekonnaliikmete või lähedaste elu või tervise või vara suhtes;

    7) milliseid võimalikke kaitseabinõusid ning millise aja kestel tuleks kohaldada ja kas nende kohaldamiseks on olemas vajalikud ressursid;

    8) kas kaitseabinõude kohaldamisega võivad ohtu sattuda mõne teise isiku õigused ja seaduslikud huvid.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Tunnistajakaitse2

Tunnistajakaitse

Kaitselepingu sõlmimiseks loa andmise üle otsustamisel lähtutakse muuhulgas sellest: 1) kuivõrd reaalne on õigusvastaste mõjutuste oht, mis ähvardab kaitstavat seoses tema osalemisega kriminaalmenetluses; 2) kas ei ole muid, vähem ressursse nõudvaid võimalusi või kaitseabinõusid kaitstava turvalisuse tagamiseks; 3) kas kaitstava antud tõendid on vajalikud kriminaalmenetluse seisukohast ja kas nende olulisus on vastavuses kaitseabinõude kohaldamiseks kuluvate ressurssidega; 4) kas sellega ei kaasne olulist ohtu riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitsele.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Tunnistajakaitse3

Tunnistajakaitse

  • Kaitselepingu sõlmimiseks annab loa riigi peaprokurör või tema määratud prokurör viie päeva jooksul, arvates kaitsesobivuse kokkuvõtte ja kaitselepingu projekti esitamisest.

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Riigisaladuse ja salastatud v listeabe seadus

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

Nimetatud seaduse kohaselt on korrakaitse riigisaladuse alaliikideks muuhulgas:

  • Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

  • Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse struktuuriüksuse kasutuses olevat vara ja eelarve jaotust kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


Riigisaladuse ja salastatud v listeabe seadus1

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

  • tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise meetodeid ja taktikat käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

  • konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamist kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta kaitstava isiku julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 75 aastaks. Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


T iendavad v imalused tunnistajate ja kannatanute lekuulamiseks

Täiendavad võimalused tunnistajate ja kannatanute ülekuulamiseks

  • Kaugülekuulamine tehnilise lahenduse abil (kannatanu asub teises kohtumajas, saalis, riigis jne)

  • Telefonitsi ülekuulamine (ainult kui süüdistatav on nõus)

    Eelpooltoodut võib taotleda juhul KUI tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi ning kannatanu, tunnistaja kaitsmist silmas pidades

  • Samuti võib kasutada tunnistajat/kannatanut süüdistatava eest varjavat vaheseina (KrMS 287)

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


L petuseks

Lõpetuseks

Iga kannatanu või tunnistaja inimkaubanduse kriminaalasjades on ilmselgelt eripärane

Seetõttu vajalik koostöö ka MTÜ-de ja menetlejate vahel, et leida konkreetset isikut võimalikult säästev, kuid riigile tõendiallikat kindlustav lähenemine

Tänan tähelepanu eest!

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014


  • Login