1 / 36

Töötervishoid- ja tööohutus Keskkonnaohutus

Töötervishoid- ja tööohutus Keskkonnaohutus. Autokutseõppe Liit 23.-24.11.2012 Ene Pukk Amserv Auto AS Töökeskkonnaspetsialist ene.pukk@amserv.ee. Peamised õigusaktid Tööohutuse- ja töötervishoiu seadus / 26 rakendusakti Jäätmeseadus / 20 rakendusakti + KOV õigusaktid

trapper
Download Presentation

Töötervishoid- ja tööohutus Keskkonnaohutus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Töötervishoid- ja tööohutusKeskkonnaohutus Autokutseõppe Liit 23.-24.11.2012 Ene Pukk Amserv Auto AS Töökeskkonnaspetsialist ene.pukk@amserv.ee

  2. Peamised õigusaktid Tööohutuse- ja töötervishoiu seadus / 26 rakendusakti Jäätmeseadus / 20 rakendusakti + KOV õigusaktid Välisõhu kaitse seadus / 8 rakendusakti Keskkonnatasude seadus / 2 rakendusakti Kemikaaliseadus / 2 rakendusakti Pakendiseadus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus / 1 rakendusakt Säästva arengu seadus Tuleohutuse seadus / 6 rakendusakti Veeseadus / 1 rakendusakt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrused Töö-, tervise- ja keskkonnaohutus sõidukite hoolduse- ja remondivaldkonnas

  3. Annab ülevaate • Töökeskkonnast • Töövahenditest • Töötingimustest Hinnatakse eraldi iga tööruum ja töökoht Küsitletakse töötajaid Hinnatakse riskid töötaja tervisele ja ohutusele Rakendatakse abinõud suure riskiga ohutegurite ohjamiseks Riskianalüüs on kohustuslik. Tulemused vormistatakse alati kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat Riskianalüüs

  4. Müra Üle 80 dB(A) müras kanda kuulmiskaitsevahendit Müra foon remondisaalis 73 dB(A) • Suruõhulöökmutrikeeraja 94 • Suruõhukuivatus 114 • Survepesur 109 • Vibratsioon • Õhuniiskus, optimaalne 40–60 % • Madal kabinettides (23-27%), optimaalne remondisaalides • Temperatuur, ventilatsioon, tuuletõmme • Optimaalne remondisaalis 19 ⁰- 23⁰C • Tuuletõmbus tõstuste üheaegsel avamisel • Valgustus 500 lux Füüsikalised ohutegurid

  5. Kuulmiskahjustus tekib mürast üle 85 dB(A). • Ajutine kuulmisläve tõus (nõrgim heli, mida inimene kuuleb) tekib pärast lühiajalist müras viibimist ja taastub. Näiteks töölt tulles olnud autoraadio helitugevus tundub hommikul liiga valjuna. • Püsiv kuulmisläve tõus kujuneb 4-10 aastaga või ka ühekordse väga tugeva müra mõjul. Ei taastu. • Pidevas müras viibimine põhjustab • Vaimset pinget • Väsimust • Kontsentratsioonihäireid • Peavalu Kasuta kuulmiskaitsevahendit

  6. Sundasendid • Raskuste käsitsi teisaldamine • Korduvad sarnased käeliigutused • Ebasobivad kõrgused (töölaud, töötool) • Ebasobivad nägemistingimused kuvariga töötamisel • Muud ergonoomiaga vastuolus olevad tegurid Ergonoomiat eiravas töökeskkonnas muutub inimese käitumine • Kohandumine, mõtteviisi muutus • Tekivad inimlikud eksimused • Valitakse teadlikult vale käitumisviis • Tagajärg - õnnetus Füsioloogilised ohutegurid

  7. Alaseljavaevused • Kaela- ja õlajäsemete vaevused • Käte kangus, kihelus, tundetus • Luu- ja lihaskonna vaevused • Peavalu • Traumad Kasuta keha õigesti ja säästlikult Võimle terveks

  8. Ühekülgne, monotoonne töö • Kiirustamine • Pikk tööpäev • Töö üksi, suhtlemisvaegus • Tööprotsessi sõltuvus teistest • Tähelepanu pingelisus • “rasked kliendid” • Töötajate omavahelised pinged • Puudulikud tööjuhendid • Isikliku elu mured jne Psühholoogilised ohutegurid

  9. Viirused • Bakterid • Parasiidid • Seened (hallitus) Kokkupuute tõenäosus suurem autopesijal Bioloogilised ohutegurid

  10. Tervisekahjustuse risk Tule- ja plahvatusohtlikkus Keskkonna reostamise oht Suurõnnetuse risk Kemikaaliohutuse tagamine • Määratud vastutav isik • Kõik kasutatavad kemikaalid on registris • Kõigil kemikaalidel on ajakohane ohutuskaart • Ohutuskaardid on igale kemikaali kasutajale hõlpsasti kättesaadavad • Ruumid on sobivad kemikaalide käitlemiseks • Utiliseeritakse nõuetekohaselt • Nõutavate lubade olemasolu kontroll (jäätmekäitlus, õhusaaste jms) • Töötervishoiu- ja tööohutusealase järelevalve korraldus Keemilised ohutegurid

  11. Õli – sage kokkupuude nahaga võib tekitada nahaallergiat • Akud – väävelhape söövitab • Värvid, lakid, lahustid – sissehingamisel, nahaga sagedasel kokkupuutel võivad tekkida allergilised reaktsioonid, toksiinid kahjustavad maksa; • Bensiin – plahvatusoht, nahaga kokkupuutel imenduvad toksiinid verre Järgi ohutuskaardi juhiseid. Sage kätepesu, kaitsekindad, kaitsekreemid, kaitseprillid ja hingamiskaitsevahendid

  12. Tervisekontrolli alla kuuluvad kõik töötajad, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töölaad (kuvariga töö), mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi. • Viiakse läbi töö ajal ja tööandja kulul. • Vähemalt kord kolme aasta jooksul või töötervishoiuarsti poolt ettenähtud sagedusega. Tööle asumisel esimese kuu jooksul. Töötajate tervisekontroll

  13. Kasuta isikukaitsevahendeid

  14. Erinevaid kemikaale 100 + Toksilised Ohtlikud • Kemikaali ohtlikkuse tervisele ja keskkonnale määravad: - kemikaali olemuslikud omadused (oht) - kokkupuude (annus, kestvus, sagedus, viis) • Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul: - vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga - kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda – õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi Kemikaaliohutus

  15. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. • Ohutuskaardil on kemikaalidele omistatud ohutunnused ja riski- ning ohutuslaused. • Riskilaused (R-laused) kirjeldavad kemikaali poolt tekitatavat kahju; • Ohutuslaused (S-laused) annavad töötervishoiu, tuleohutuse, ventilatsiooni, kaitsevahendite kasutamise (ühiskaitse- ja isikukaitsevahendid) ning jäätmekäitluse juhised. • Ohutunnused on tootjapakendil esitatud piltsümbolitena. • Ohutuskaardil esitatud teave on aluseks ettevõttesisese kemikaalikäitluse korraldamiseks – tervise ja keskkonnaohu ennetamiseks ja vältimiseks, riskide vähendamiseks ning jäätmekäitluseks. Kemikaaliga käib kaasas ohutuskaart

  16. Igal pudelil on nimetus

  17. Juua?

  18. Bensiiniproovi pudel (mitteametlik proov)

  19. Vähendada lõppladestamiseks üleantavate jäätmete hulka ning koguda jäätmeid sorteeritult, hoides sellega kokku jäätmekäitluskulusid. • Tagada tava- ja ohtlike jäätmete eraldi kogumine, sorteerida ja lahus koguda jäätmed, mida on võimalik taas- ja korduvkasutada ning tagastada jäätmed võimaluse korral tootjale/turustajale. • Korraldada arvestust jäätmekäitluse üle. • Tagada jäätmealaste õigusaktide nõuete täitmine. Jäätmekäitlus

  20. Jäätmete sorteerimine nende tekkekohas

  21. Ohtlike jäätmete hoidmisel tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. Ohtlike jäätmeid hoitakse kaanega suletavas konteineris, mis on kaitstud ilmastikumõju eest ning ei lase läbi vedelikke. • Kasutatud patareide ja akude hoidmise mahuti on kinnine mahuti:kus patareid või akud on kaitstud ilmastikumõju eest; • mis ei lase läbi vedelikke; • on happekindel • kolmandad isikud ei saa mahutisse pandud patareisid või akusid ilma abivahendeid kasutamata või mahutit purustamata välja võtta. Akud kasti, lukk ette

  22. Tööõnnetused

  23. Meisli ja haamriga töötamisel ilma kaitseprillidetaMetallitükk haamri küljest lendas silmaÜhe silma nägemise kaotus 80 %Jaanuar 2001 Raske silmatrauma, tagajärjeks püsiv tervisekahjustus

  24. Väikese sõrme 1.lüli mõra

  25. Töötaja teostas sõiduautole Toyota Auris 30 tuh km korralise hoolduse töid. Tööde hulka kuulub pidurite puhastamine, milleks kasutatakse spetsiaalset puhastusvahendit uuesti täidetavas Refill-pudelis, milles on surveainena õhk. Pudeli taastäitmiseks puhastusvedelikuga hakkas töötaja pudelit avama, kuid pudel ei olnud suruõhust täitsa tühi. Korgi lahtikeeramisel paiskas suruõhk korgi pealt ja see lendas töötajale vastu nägu, tabades ka paremat silma. 2010 Silma põrutus

  26. Tavapärase autoremonditöö käigus oli töötajal vaja keerata kinni õõtshoova kinnituspoldid. Töövahendina kasutas selleks pikka jõusaba, selle otsas padrun nr. 22 Vigastuse põhjustas käelihase ülekoormamine. 2011 Parema käe peopesa lihase venitus

  27. Töötaja tegi hommikul tavalisi autoplekksepa töid, sh. keevitustöid ja käiamistöid. Tööde ajal kasutas kaitseprille ja kindaid. Tööde tegemise ajal ei tundnud töötaja, et midagi oleks silma sattunud. Kuid töötaja mäletab, et hiljem tal korra nägu sügeles ja tõmbas kindaga üle silmapiirkonna. Hiljem hakkas silm sügelema, seejärel vett jooksma ja punetama. Töötaja sõnul võis kinda küljes olla prahti ja metallipuru, mis sattus silma. Silmakliinikusse pöördus töötaja järgmise päeva õhtul, kuid seal paluti tulla hommikul, mil silmaarst eemaldas silmast 2 väikest metallikiudu. Sel päeval oli töötaja kodus, järgmisel päeval tööl tagasi, silm on korras. 2011 Silma sügamine – metallipuru silma

  28. Kukkumine – vasaku käe kodarluu murd Töötaja tööülesandeks oli sõiduki hooldustööd ja silla reguleerimine. Sillastendi tõstuk asetseb maast pisut kõrgemal (ca 30-40 cm) ning töö käigus on vaja keerata sõiduki rooli. Roolini ulatumiseks tuleb astuda tõstuki servale ja sealt maha, mahaastumine toimub selg või külg ees. Sillastendi kõrval asub rehvide balansseerimise pink ning keegi oli pannud rehvid maha sillastendi töökoha alale, vaatamata sellele, et töökoht on selgelt tähistatud kollase joonega ja kõigile töötajatele on teada, et töökoha piiridest tuleb kinni pidada. Töötaja ei märganud selja taha pandud rehve, komistas, kaotas tasakaalu ja kukkus. Kukkumise järel oli käsi valus, esmaabi korras pandud jahutav mähis ja elastiksidemega ranne fikseeritud. Töötaja jätkas tööd, arvates valu põhjuseks põrutuse ja arsti juurde ei soovinud minna. Valu tõttu pöördus järgmisel päeval ja tuvastati vigastus. 2012

  29. Igaühel oma töömaa

  30. Tervist ja puhast keskkonda!

  31. Taaskasuta

  32. § 1363. Jäätmete taaskasutamise sihtarvud Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011] § 1364. Jäätmetekke vältimise programmi vastuvõtmine Jäätmetekke vältimise programm kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega hiljemalt 2013. aasta 12. detsembriks.[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011] Jäätmeseadus (jõustus 01.05.2004)

  33. Aitäh!

More Related