Õendusinformaatika Nursing Informatics

1. ÕendusinformaatikaNursing Informatics

2. Õenduse edusammud • Õed tõestavad oma tegevusega, et sellel on tähendus. • Õed esitavad endale küsimusi oma tegevuse kohta ja põhjendavad seda. • Õed teevad uurimistööd. • Õed kasutavad infotehnoloogiat.

3. Informatsioon õenduspraktikas • Õendust puudutavate otsustuste tegemine põhineb informatsioonil: • Patsiendihoolduses tugineb informatsioon kogutud andmetele; • Käsitsi dokumenteeritud paberihulk suureneb väga kiiresti ja takistab vajaliku info kiiret leidmist.

4. Õendusinformaatika olemus • Õendusinformaatika on arvutiteaduse (riistvara), informaatikateaduse (tarkvara) ja õendusteaduse (teooria) integratsioon. * Arvuti abil muudetakse õendusandmed informatsiooniks ja teadmisteks.

5. Õendusinformaatika olulisus • Annab vastuse küsimusele, mida õed teevad? • Peegeldab õendustegevust. • Loob vajaliku infrastruktuuri õenduses.

6. Infotehnoloogia jõudis õendusesse XX sajandi viimasel veerandil ja ajendas välja töötama ühtset õenduskeelt

7. Miks vajatakse ühtset õenduskeelt?

8. Keele definitsioon * Keel on tunnuste, kokkulepete ja reeglite kogum informatsiooni edastamiseks. • Ühtne õenduskeel on loodud õendustegevuse kirjeldamiseks ja selles valdkonnas suhtelmiseks. • Ühtse õenduskeele loomine on järjepidev protsess.

9. Varane õenduskeel (andmetena) • 6 keskkonnatingimust – (Nightingale) • 14 vajadust – (Henderson) • 6 universaalset eneshooldusdefitsiiti – (Orem) • 21 õendusprobleemi – (Abdellah)

10. Erinevad keelt puudutavad märksõnad õenduses: • Sõnavara – teatud ainevaldkonna sõnad/terminid; • Klassifikatsioon – rühmiti korrastatud sõnavara; • Taksonoomia – eri liikide ja tasanditega klassifikatsioon; loetelu järgneb!

11. Nomenklatuur – kombineeritud sõnavara (näiteks teljed klassifikatsioonis); • Terminoloogia – mõistetel põhinev sõnavara.

12. Ühtne õenduskeel on vajalik õendustegevuse dokumenteerimiseks.Õenduse dokumeerimine aitab muuta õendustegevust nähtavaks.

13. Mida tuleb teha? • Muuta dokumenteerimine jutustavast, vabast tekstist rohkem struktureerituks. • Arendada klassifikatsioone, mis võtavad kiiresti kokku olulise sisu. • Rakendada klassifikatsioone tarkvara kaudu praktikasse. • Töötada välja uusi õendussüsteeme.

14. Õendusterminoloogia eesmärgid: • õenduse olemuse sügavam mõistmine; • turvalisuse tagamine; • kvaliteedi parandamine; • tulemuste mõõtmine; • hoolduse maksumuse määratlemine.

15. Miks vajatakse kodeeritud terminoloogiat? Kodeeritud terminoloogia on vajalik, et: - parandada dokumenteerimist ja hoolduse juhtimist ning koordineerimist; • välja töötada praktilise tegevuse standarditud protokolle; - analüüsida patsientidele osutatavaid teenuseid sügavuti.

16. Üldtunnustatud õendusklassifikatsioonid • CCC – Community Care Classification • Kogukonna hoolduse klassifikatsioon (Saba1992) • NANDA – North-American Nursing Diagnoses Association – Põhja-Ameerika õendusdiagnooside Ühing (Gordon 1982) • NIC – Nursing Interventions Classification –Õendussekkumiste klassfikatsioon (McCloskey 2000)

17. – * * NOC – Nursing Outcomes Classification Õendustulemuste klassifikatsioon (Johnston jt 2000) • Omaha System for Community Health – Omaha süsteem kogukonnatervise dokumenteerimiseks (Martin jt 1992) • PNDS – Perioperative Nursing Data Set – Perioperatiivne õendusandmete kogum (Beyea 2002) • ICNP – International Classification of Nursing Practice – Rahvusvaheline õendustegevusteklassifikatsioon