Loeng 2 Tööjõu tootlikkus Tööaja korraldus Koostas: Riina Rohelaan, 2014

1. Loeng 2 Tööjõu tootlikkus Tööaja korraldus Koostas: Riina Rohelaan, 2014

2. Loengu teemad • Tööjõu tootlikkus • Tööaja korraldus • Tööaja vormid

3. Organisatsiooni tootlikkus VÄLJUND (müügitulu, tooteid tunnis jms) TOOTLIKKUS= SISEND (kogukulud, tööjõukulud, tunnitasu jms) Näide organisatsiooni tootlikkuse arvestamisest:

4. Perioodi tootlikkus Tunnitootlikkus näitab, mitu tooteühikut valmistati perioodis Perioodil valmistatud tooteühikute arv TUNNITOOTLIKKUS= Perioodi tootlikkus (tundides) Sageli kasutatakse tootlikkuse arvestamisel toote valmistamiseks kuluva aja norme, näiteks õmblustööstuses: Talvejope valmistamine 80-140 minutit Päevasärgi valmistamine 30-40 minutit Püksid 10-30 minutit

5. Tööjõu tootlikkus Tööjõutootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti töötaja kohta Müügitulu perioodil TÖÖJÕU TOOTLIKKUS= Töötajate keskmine arv perioodil Näide: keskmine tööjõu tootlikkus aastas Töötlev tööstus 83 Elektrienergia ja gaasi tootmine 327 Ehitus 65 Hulgi- ja jaekaubandus 196 Majutus ja toitlustus 26

6. Tööjõukulude tootlikkus Tööjõukulude tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti 1 euro tööjõukulu kohta Müügitulu perioodil TÖÖJÕUKULUDE TOOTLIKKUS= Tööjõukulud perioodil Näide: keskmine tööjõukulude tootlikkus aastas Töötlev tööstus 7 Elektrienergia ja gaasi tootmine 18 Ehitus 6 Hulgi- ja jaekaubandus 18 Majutus ja toitlustus 4

7. Inimkapitali tootlikkus (HCROI) Inimkapitali tootlikkus näitab, kui palju kasumit saadi 1 euro tööjõukulu kohta Müügitulu – (kogukulud-tööjõukulud) HCROI = Tööjõukulud Näide: keskmine inimkapitali tootlikkus aastas Töötlev tööstus 1,4 Elektrienergia ja gaasi tootmine 2,6 Ehitus 1,0 Hulgi- ja jaekaubandus 1,4 Majutus ja toitlustus 0,9

8. Peamised tootlikkuse tõstmise võimalused töökorralduses • Olemasoleva tööjõu tõhusam rakendamine töö ümberkorraldamise kaudu (suurem hulk tööd tehakse ära väiksem arvu inimestega) • Tõhusamate töövõtete kasutamine • Töömaa vähendamine • Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine • Tootmise kaasajastamine, sh automatiseerimine ja väiksema hulga tööjõu kasutamine • IT jms uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis vajab vähem tööjõudu (nt riigipiiril inimestega mehitatud passikontrolli asendamine elektrooniliste seadmetega, virtuaalse piirivalvuri kasutamine)

9. Mõõdikud organisatsiooni tööjõu tootlikkuse analüüsimisel • Müügitulu (käive) ja selle muutus ajas • Puhaskasum ja selle muutus ajas • Puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) ja selle muutus ajas • Müügitulu töötaja kohta • Puhaskasum töötaja kohta ja selle muutus ajas • Tööjõukulu osakaal kogukuludest ja selle muutus ajas • Tööjõukulude tootlikkus (müügitulu/tööjõukulud) • Inimkapitali tootlikkus (HCROI) • Töötajate pühendumuse ja rahulolu näitajad

10. Tööaja korraldus Eestis (2013 näitel) * Tööpäev on 3 tunni võrra lühem

11. Keskmine tööpäevade arv kuus – 21,25 • Keskmine töötundide arv kuus - 169,5 Tööajanorm • Tööajanorm määratakse enamus riikides nädala alusel: • Nt Eestis, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal, • Poolas, Rumeenias, Sloveenias 40 tundi nädalas ehk 8 tundi • päevas; • Prantsusmaal 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas.

12. Tööaja korraldus Eestis 2014? * Tööpäev on 3 tunni võrra lühem

13. Tööaja korralduse erinõuded • Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi) • Tööpäevasisesed vaheajad (puhkepausid ja nende kestus sõltuvalt töö iseloomust) • Tööpäevadevahelised puhkeajad (kahe tööpäeva vaheline minimaalne vaba aeg vähemalt 11-12 tundi) • Iganädalane puhkeaeg (nädalas olevad järjestikused puhkepäevad ehk 2 päeva või 36 tundi) • Ületunnitöö piirang • Öötöö piirang • Valveaeg • Puhkus ja selle liigid (põhipuhkus, vanemapuhkused)

14. Tööaja arvestuse liigitus • Päevaviisiline arvestus – töötaja töötab 5-päevase töönädalaga talle kehtestatud ööpäevase tööaja piires, nt E-R 8 tundi päevas kell 9.00-17.30 (lõunavaheaeg 30 minutit ei arvestata tööaja sisse). • Nädalaviisiline arvestus – töötaja tööaja arvestus toimub nädalase tööaja (40 tundi) piires. Nt E-N 8 tundi ja 15 min päevas (8.00-16.45, lõuna 12.00-12.30) ja reedel 7 tundi (8.00-15.30, lõuna 12.00-12.30) • Vahetusega töötamine ehk töötamine töögraafiku alusel. Levinud on: • 12-tunnised vahetused (nt 8.00-20.00; 20.00-8.00) • 8-tunnised vahetused (nt 6.00-14.00; 14.00-22.00;22.00-6.00) • Katkestusega tööpäev (nt 5.00-9.00 ja 18.00-22.00) • Tööaja summeerimine (1, 2, 3, 4 või enam kuude kaupa)

15. Töögraafik ja tööaja arvestus • Töögraafik on tööaja plaan järgmiseks kuuks või pikemaks tööperioodiks, mis tehakse töötajale teatavaks enne perioodi algust • Tööaja tabel on tööaja arvestusel kasutatav andmetabel mis sisaldab töötajate kohta järgmist informatsiooni: • Töötatud päevade (vahetuste) arv perioodis • Kalendripäevade arv kuus • Mittetöötatud päevade arv liikide kaupa (haigus, puhkus liikide kaupa jne) • Töötatud tundide arv tööaja liikide kaupa

16. Töövahetuste planeerimine • Planeerimisel tuleks jälgida, et oleks tööl optimaalne hulk töötajaid • Tagatud on tööprotsessi katkematu toimimine • Tagatud on äraolevate töötajate asendamine • Arvesse tuleb võtta seadusega määratud piiranguid tööpäevade vaheliste ja iganädalaste puhkeaegade, ületunnitöö ja öötöö kohta

17. Töökorraldus ebaühtlaste töömahtude puhul • Tööaja norm (töötundide arv kuus) ja kuu kalendripäevade arv. Näiteks 2007 aastal oli detsembrikuus 149 normtöötundi ja 31 kalendripäeva. Mitu normtöötundi on 2013 aasta detsembris? • Tootmise-teeninduse korralduse iseloom, nt teeninduse töökorraldus erinevatel nädalapäevadel ja kellaaegadel • Töötajate puudumiste hulk (haiguspäevad, puhkused) ja asendamine • Sesoonsus Lisatööjõu vajadus 400 300 200 100 Alaliste töötajate arv 250

18. Töökorralduse kujundamine ebaühtlaste töömahtude puhul • Puhkuste planeerimine madalama töökoormusega perioodidele • Osalise tööaja kasutamine madalama töökoormuse ajal ja osakoormusega töötajate rakendamine suurema koormusega tippajal • Töötamine ületundidega • Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks • Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt

19. Tööaja summeerimine • Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust • Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid • Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral “üle kanda” järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka. Töötajale makstakse välja igakuiselt palka kogu töötatud tundide eest, kuid tööandja saab manööverdada ületundide eest maksmisega. Ületundide eest makstakse tasu alles perioodi lõpus. Töötajale võib anda ületundide vältimiseks ka vabu päevi.

20. Näide tööaja summeerimise kohta • Töötaja töötab 12-tunniste vahetustega, summeerimise periood on 3 kuud. Tasu summeeritud 3-kuulise perioodi eest 168+156+180=504 tunni eest, sh 8 ületundi. Kui oleks olnud kuuviisiline arvestus, siis tasu 176+156+180=512 tunni eest, sh 16 ületundi

21. Töökorralduse vormid: paindlik tööaeg • Koosneb põhiajast ja paindlikult kasutatavast tööajast (nt tööaja algus kell 7-9 ja lõpp 15.30-17.30) • Eeldab juhtide ja töötajate vastastikust usaldust ning tööaja mõõtmise süsteemi

22. Töökorralduse vormid: kokkusurutud töönädal • Pikendatakse tööpäevi ja selle võrra vähendatakse tööpäevade arvu • Sobib kasutuseks nt suveperioodidel kui tahetakse töötajatele anda rohkem vabu päevi

23. Töökorralduse vormid: osaline tööaeg • Töötamine alla 40 tunni nädalas. Tasu kujuneb vastavalt töötatud tundidele. Kasutatakse enam teeninduses ja kaubanduses

24. Töökorralduse vormid: töö jagamine • Mitu töötajat jagavad omavahel ühe või enama töökoha ülesandeid • Võimalik rakendada kui mitu töötajat soovivad omavahel töökohta jagada. Töötajad otsustavad ise oma tööülesannete, tööaja ja töötasu jagamise üle.

25. Töökorralduse vormid: vahetustega töö • Kasutatakse enam pideva tootmis- või teenindusprotsessi puhul • Tootmises tingib vahetustega tööd sageli tootmistehnoloogia ja konkurents (seadmete maksimaalne koormatus)

26. Töökorralduse vormid: ajutine töö • Liitumine organisatsiooniga määratletud perioodiks (tippperioodiks, projekti ajaks)

27. Küsimused?