Keemilised elemendid l.jpg
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 15

Keemilised elemendid PowerPoint PPT Presentation


  • 343 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Keemilised elemendid. Loeng 3 02.03.2007. Keemiline element. Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust , mis võrdub aatomi järjekorranumbriga .

Download Presentation

Keemilised elemendid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Keemilised elemendid l.jpg

Keemilised elemendid

Loeng 3

02.03.2007


Keemiline element l.jpg

Keemiline element

Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga.

Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne

... määravadelementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime.

Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn)


R hmad l.jpg

Rühmad

8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus:

1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid(alkali metals)

2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra onleelismuldmetallid (alkaline earth metals)

6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po onkalkogeenid(chalcogens)

7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At onhalogeenid(halogens*)

8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris-ehk inerts-ehkharuldased gaasid

On ka haruldased muldmetallid(lantaniidid jrk nr 58-71)

* NB!! * “haloon” atmosfäärikeemias on keemiline ühend, mis koosneb ainult süsinikust, broomist, fluorist (ja harva ka kloorist).CBrF3 , CBr2F2


Teised r hmad l.jpg

Teised rühmad

3A, 4A, 5A, 6A rühmadel ei ole erinimetusi

3A rühma elemendid- B, Al, Ga, In, Tl

4A rühma elemendid – C, Si, Ge, Sn, Pb

5A rühma elemendid – N, P, As, Sb, Bi

6A rühma elemendid – O, S, Se, Te, Po


Perioodid l.jpg

PERIOODID

Kokku on 7 perioodi, mis jaotuvad 10 reaks

Perioodi number näitab elektonkihtide arvu aatomis, so kui kaugele tuumast võivad elektronorbitaalid ulatuda – mida suurem number, seda kaugemale

Perioodis vasakult paremalekasvab jrk nr jakoos sellega tuumalaeng ningelektronidehulk aatomis

Mida suurem laeng tuumal, seda tugevamini on elektronid tuuma küljes (Coulomb’i seadus)


Metallid l.jpg

METALLID

… onperioodilisuse tabelisvasakul; enamus elemente on metallid.

Iseloomulik: läige, suur elektri- ja soojusjuhtivus, vesilahustes esinevad katioonidena (Mn+).

I. 1) aktiivsed (Na, K, … Ca, Ba,…)

2) vähemaktiivsed (Mg, Zn, Al, Mn, ….)

3) tarbemetallid – ehitusmetallid (Cr, Fe, Sn, Pb, Cu…)

4) mündimetallid (Ag, Au, Pt, Hg…)

II. s-metallid, p-metallid jne

Kromosoomsed metallid: Ti (sinine, punane, roheline), V (punane, kollane), Mn (punane, roosa), Cr (punane, erkroheline), Fe (punane pruun), Co (sinine,…)


Veel metallidest l.jpg

Veel metallidest

Metallid on looduse lahutamatu osa.

Bioloogiliste protsesside jaoks organismis on hädavajalikud Co, Cu, Mn, Mo, Zn.

(Kõrgel kontsentratsioonil on nad toksilised, sest võivad akumuleeruda (koguneda ja püsima jääda) organismis).

Cd, Hg, Pb – ei teata veel vajalikkusest, kuid ekstra mürgised elemendid.

Rasked metallid on metallid,

millede erikaal on suurem kui 5,5 g/cm3

Hg on raskeim vedelik (13,5 g/cm3 );

Os, Ir on raskeimad metallid (>22,6 g/cm3 )


Keemilised elemendid lihtainetena l.jpg

Keemilised elemendid lihtainetena

116(?) teadaolevast keemilisest elemendist standardtingimustes gaasilises olekus 11 elementi, neist kuus on 8-nda rühma elemendid-väärisgaasid (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) ja5 ülejäänut on molekulaarsed gaasid H2, N2, O2, F2,Cl2.

Ainult 2 elementi on standardolekus (25 C ja1atm)vedelas olekus - Hg ja Br2.

(NB! räägime keemilise termodünaamika keeles)

Meteoroloogias STP – standard temperature (273 K) and pressure(1 atm)


M istei d i l.jpg

Mõisteid (I)

Mool– aine hulga mõõt (ühikuks gramm-mool)

1mool süsiniku C aatomeid sisaldab 6,02.1023 C aatomit ja kaalub 12 g

1mool vee H2O molekule sisaldab 6,02.1023 H2O molekuli, kaalub 18 g

1mool SO42– ioone sisaldab 6,02.1023 SO42– iooni ja kaalub 96 g

Aatommass – süsinikuühikutes aatomi mass

Süsiniku 12C aatommass on 12 amü (amü - aatommassi ühik)

1/12 12C aatomi massist on võetud ühikuks

Absoluutne süsiniku aatomi mass on väga väike 1,993. 10–23 g

1/12(1,993. 10–23 g ) = 1 ühik= 1,66. 10–24 g


M isteid ii l.jpg

Mõisteid (II)

Ionisatsioonipotentsiaal (IP)– minimaalne energia, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks gaasilises olekus olevast aatomist

Na Na+ + e– IP 5,1 eV (1 eV = 1,602x10–19 J)

8,17x10–19 J/aatomi kohta (xNA= 6,02x1023)

49,185x104 J/mool = 491,85 kJ/mool

(1 eV = 1,602x10–19 J ….. = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool)

Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 Ǻ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni

tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 Ǻ), mille tuumas endiselt 11 prootonit, 12 neutronit, aga tuuma ümber ainult 10 elektroni (suurus väheneb)RNa+ 0,95 Ǻ < RNa 1,86 Ǻ


M isteid iii l.jpg

Mõisteid (III)

Elektronafiinsus (EA) – energia, mis eraldub, kui aatomile gaasilises olekus liitub elektron

Cl + e–Cl– EA = 3,5 eV

Kloori aatomist (RCl = 0,99 Ǻ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni,

tekib negatiivne kloori anioon(RCl– = 1,81 Ǻ), mille tuumas endiselt 17 prootonit , 18 neutronit , aga tuuma umber juba 18 elektroni (suurus kasvab)

RCl–1,81 Ǻ > RCl 0,99 Ǻ

Elektronegatiivsus (EN) – aatomi võime siduda elektroni, suhteline

EN = (IP + EA)/2

Liitiumi elektronegatiivsus on võetud ühiku aluseks (ENLi = 1).


M isteid iv l.jpg

Mõisteid (IV)

Prootonafiinsus (PA)on energia, mis eraldub prootoni H+liitumisel ühendiga

Ammoniaak NH3:

NH3 + H+ = NH4+PA =204,0 kkal/mool= ~8,84 eV

Vesi H2O:

H2O+ H+ = H3O+PA= 164,7 kkal/mool = ~7,15 eV

(1 kal = 4,184 J)

CH3NH2 + H+ = CH3NH3+PA = 214,7 kkal/mool

Me2NH + H+ = Me2NH2+PA = 222,5 kkal/mool

Me3N + H+ = Me3NH+PA = 227,2 kkal/mool


Elektronegatiivsused l pauling 1901 1994 v ttis kasutusel e l.jpg

Elektronegatiivsused L. Pauling (1901- 1994) võttis kasutusele


Ioonraadiused l.jpg

Ioonraadiused

Negatiivse iooni raadius on suurem vastavast aatomraadiusest

R(-)>R(0)

Positiivse iooni raadius on väiksem vastavast aatomraadiusest

R(+)<R(0)

Isoelektroonsed ioonid, milledel sama arv elektrone:

S2– Cl– Ca2+  Sc3+ Ti4+

nende ioonide raadiused vähenevad tuumalaengu suurenedes


Seatina pb l.jpg

Seatina (Pb)

Aatomnumber 82, aatommass 207, aatomraadius 1.81 Å

(Pb2+ ioonraadius 1,19 Å)

6-nda perioodi element; OA 4, 2; EN 2,33 Paulingu järgi

Mürgine: LPK = 0,05 mg/m3 8 tunni keskmine 40 tunnises töönädalas

100 mg/m3 pöördumatu kahju tervisele. (Me)2Pb; (Et)2Pb


  • Login