Teadvus teadvustamatus eneseteadvus
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 42

TEADVUS , TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS PowerPoint PPT Presentation


  • 108 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

TEADVUS , TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS. K ä tlin Nummert. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine

Download Presentation

TEADVUS , TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Teadvus teadvustamatus eneseteadvus

TEADVUS, TEADVUSTAMATUS,ENESETEADVUS

Kätlin Nummert


Teadvus teadvustamatus eneseteadvus

Mis on teadvus?

Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine


Teadvus teadvustamatus eneseteadvus

Mis on teadvus?

Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine

Tegelikult – palju erinevaid definitsioone ja lähenemisi


Teadvus teadvustamatus eneseteadvus

Teadvus kui...

  • eneseteadvus (omane ainult inimestele ja primaatidele)

  • teadlikkus enda vaimsetest seisunditest

  • teadvustatud käitumine kui intelligentse käitumise sünonüüm


Teadvuse seisundeid

Teadvuse seisundeid

  • Uni

  • Hüpnoos

  • Transs (ekstaas)

  • Meditatsioon

  • Sensoorne deprivatsioon

  • Hallutsinatsioonid

  • Surmalähedane kogemus


Teadvuse neurobioloogiline probleem

Teadvuse neurobioloogiline probleem:

  • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid?

  • Kuidas need seisundid kajastuvad aju struktuurides?


Teadvus teadvustamatus eneseteadvus

Kuidas OBJEKTIIVSED bioloogilised, keemilised ja elektrilised protsessid muutuvad SUBJEKTIIVSEKS mõtlemise ja tundmise kogemuseks?


Teadvuse omadused j r searle 2000

Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000)

  • Kvalitatiivsus - iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma “tunnet”

    Õllejoomise, roosi nuusutamise ja Beethoveni 9.sümfoonia kuulamise kogemus erinevad üksteisest

    ...if bats are conscious, then there is something that “it is like” to be a bat

    (Nagel, 1974)


Teadvuse omadused j r searle 20001

Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000)

  • Subjektiivsus – teadvusseisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt.

    Erinevate inimeste õllejoomise, roosi nuusutamise ja Beethoveni 9.sümfoonia kuulamise kogemus erinevad üksteisest


Teadvuse omadused j r searle 20002

Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000)

  • Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field)

    Oluline sidumise probleemi juures


Sidumise probleem binding problem

Sidumise probleem (Binding problem)

Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel.

Näiteks nägemisväljast loodakse ajus üle 30 erineva “tõmmise”, mis kõik veidi erineval viisil kaardistavad nägemisvälja.


V4 ja v5

V4 ja V5

Näiteks nägemiskorteksi ala V4rakud on spetsialiseerunud sellele, milline on värv mingis nägemisvälja punktis

MT või ka V5 ala - peaaegu täielikult värvipime, kuid selle asemel kohandunud liikumise kirjeldamisele.


Ajukoore alad

Ajukoore alad


Sidumise probleem 2

Sidumise probleem (2)

Francis Crick (1994) -

teadvuse neurobioloogiline korrelaat seisnebki neuronite aktiivsuse sünkroniseerituses 40Hz sageduse ümber just talamokortikaalses süsteemis


S nkroniseerimine

Sünkroniseerimine

Kahe erineva aju piirkonna aktiivsus sünkroniseerub


Teadvuse omadused j r searle 20003

Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000)

  • Intentsionaalsus – tavaliselt ollakse teadlikud millestki

  • Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine – selektiivne tähelepanu

  • Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav

  • Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv kontinuumi


Teadvuse omadused j r searle 20004

Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000)

  • Gestalt-struktuur – ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks

    Väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid


Freud ja alateadvus 1

Freud ja “alateadvus” (1)

Uurides psüühikahäirete all kannatavaid patsiente, peamiselt hüsteerikuid, jõudis Sigmund Freud oletuseni, et inimese psüühikas toimib väljatõrjumise mehha-nism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele kas valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega.


Freud ja alateadvus 2

Freud ja “alateadvus” (2)

See teadvusest väljatõrjumine on Freudi arvates nii tõhus, et inimene ei suuda ilma väljaõppinud nõustaja abita neid väljatõrjutud mõtteid ja kujundeid omal jõul enam teadvusesse tagasi tuua.

Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetas Freud saksakeelse sõnaga Unbewußt, mida eesti keelde tõlgitakse tihti sõnaga alateadvus


Aga tegelikult al haitham alhazen 965 1040

....aga tegelikult?Al-Haitham (Alhazen) (965-1040)

Tajud saadakse otsustuse teel, kusjuures otsustused on nii kiired, et mööduvad teadvuses märkamatult.


Johann friedrich herbart 1776 1841

JohannFriedrich Herbart (1776-1841)

Herbarti arvates toimub tajude ja muljete vahel pidev võitlus. Tugevamad muljed tõrjuvadnõrgemad teadvusest välja selliselt, et nad jäävad allapoole teadvuse läve. Väljatõrjutud tajudel on tendents pürgida tagasi teadvusesse. Selle nimel nad seostuvad (assotsieeruvad) teiste kujutlusetega.


Teadvustamatus 1 kognitiivne teadvustamatus john kihlstr m 1987

Teadvustamatus (1) Kognitiivne teadvustamatusJohn Kihlström, 1987

Suur osa kognitiivseid ja tajulisi protsesse on teadvusele kättesaamatud – kättesaadav on tagajärg

Stephen Kosslyni (1992) katse kujuteldava saarega


Teadvustamatus 2 automatismid

Teadvustamatus (2) Automatismid

Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidavat teadvustamist

Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum


Teadvustamatus 3 pimen gemine blindsight weiskrantz 1986

Teadvustamatus (3) Pimenägemine (Blindsight)Weiskrantz, 1986

Teatud kortikaalse pimedusega patsiendid kahjustusega V1 piirkonnas suudavad teatada nende visuaalses väljas toimuvast, kuigi pole sellest teadlikud


Ajukoore alad1

Ajukoore alad


Teadvustamatus 4 emotsionaalne pimen gemine

Teadvustamatus (4) Emotsionaalne pimenägemine

Edouard Claparède (1911) & nõelatorked

Daniel Tranel, Antonio Damasio (1993) “good guy/bad guy” katse


Eneseteadvus

ENESETEADVUS

Eneseteadvus on teadvuse üks vorm – teadlik olemine ja arusaamine iseendast


Eneseteadvus ja enesekohane teadmine

Eneseteadvus ja enesekohane teadmine

Enesekohane teadmine on mingil määral omane ka loomadele, kuna on adaptiivne


Suguluse ratundmine

Suguluseäratundmine

Vöötoravadteevad lõhna järgi kindlaks, kas liigikaaslane on ta lähedane sugulane selleks, et abistada või vältida seksi. Nad suudavad näiteks vahet teha õdede ja poolõded vahel.


Eneseteadvuse standardteooria

Eneseteadvuse standardteooria

Standardteooria ütleb, et ET on ühiselu vili - ET tekkeks on vaja keerulist sotsiaalsete suhete süsteemi, mis on omane vaid inimühiskonnale.

Selle keerulise suhtesüsteemi aluseks on inimkeel, mis loomadel puudub. Ilma keeleta ei saa omavaheline suhtlus muutuda selleks peegliks, milles inimene hakkab ennast nägema ja ära tundma.

(Ch. Cooley, 1902, Human nature and the social order; G. H. Mead, 1934, Mind, Self, and Society).


Eneseteadvuse sotsiaalne olemus

Eneseteadvuse sotsiaalne olemus

Eneseteadvus kui dialoogiline teadvus (S.Võgotski, M.Bahtin) – eeldab keelt ja “teise” olemasolu

Vana-Kreeka ime


Eneseteadvuse vorme

Eneseteadvuse vorme

  • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest

  • Introspektsioonivõime

  • Minapilt

  • Episoodiline mälu

  • Autobiograafiline mälu


Kronesteesia e tulving

Kronesteesia (E.Tulving)

Subjektiivse aja teadvustamine

Teadlikkus enda ja teiste ajas kestvast olemasolust

Võimaldab subjektiivse aja üle mõtlemist, “ajas rändamist”


Teadvus teadvustamatus eneseteadvus

Antonio Damasio (1999):tuumteadvus (core consciousness)– teadlikolemine endast ja maailmast siin ja praegulaiendatud teadvus (extended consciousness) – teadlikolemine endast ja maailmast ja nendevahelistest suhetest ka minevikus ja tulevikus


Reflektiivne m tlemine

Reflektiivne mõtlemine

Lisaks asjale, millele mõte on suunatud, kontrollitakse mõttekäiku ennast ja suhet teiste mõtetega.

Traditsionaalses kultuuris üleskasvanud ja ainult tavamõistetega tegemist teinud inimene ei suuda teha vahet oma mõtte ja asja vahel, millele mõte on suunatud.


Minade paljusus

Minadepaljusus

William James (1890) kõneleb inimese füüsilisest, sotsiaalsest ja vaimsest minast

- olevikus, minevikus aga ka millisena ta ihaldab seda näha lähemas või kaugemas tulevikus (ideaalmine)

“Mitte-mina” – ettekujutus sellest, milline inimene olla ei tahaks


Kas loomadel on eneseteadvus

Kas loomadel on eneseteadvus?

Gordon Gallupi peeglitest (1970):

uinutatud šimpansi laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. Seda kohta šimpans ise ilma peegli abita ei näe. Kui teadvusele tulnud šimpans nüüd sellise laiguga peegli ette sattub, siis võib ta suunata oma tegevuse mitte “peeglis nähtavale loomale”, vaid sinna, kus see laik tegelikult asus. Kui ta puudutab laiku oma laubal, nuusutas kätt, millega taseda katsub ja hõõrub seda, siis võib oletada, et šimpansil on olemas enda peeglis äratundmisvõime.


Impans peeglitestis

Šimpanspeeglitestis


Eneseteadvuse paradoks

Eneseteadvuse paradoks

Orangutang ja inimene lahknesid palju aega enne seda, kui omavahel lahknesid inimene ja gorilla (lahknemise vahe vähemalt 5 milj. aastat)

Kuid - inimese palju kaugemal sugulasel orangutangil on eneseteadvus, lähisugulasel gorillal aga mitte.

Võimalik seletus - gorilla on selle võime, ära kaotanud (Povinelli, 1993),kuna gorilladel on suhteliselt kiirem füüsiline areng võrreldes šimpansi ja inimesega. See võibaga halvavalt mõjuda gorilla tunnetus-võimetele. Teatud soodsatel tingimustel võib see peidus olev võime taastuda.


Peeglitest lastel

Peeglitest lastel

Lapsed õpivad ennast peeglis ära tundma alles teiseks eluaastaks.

Amsterdam (1972) proovis Gallupi peeglitesti lastel ja leidis, et lapsed hakkavad 15. ja 24. elukuu vahel peeglist vaadates neile märkamatult laubale, nina otsa või põsele tekkinud värvilaiku maha nühkima.


  • Login