1 / 42

TEADVUS , TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS

TEADVUS , TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS. K ä tlin Nummert. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine

talasi
Download Presentation

TEADVUS , TEADVUSTAMATUS, ENESETEADVUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TEADVUS, TEADVUSTAMATUS,ENESETEADVUS Kätlin Nummert

  2. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine

  3. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja ka iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Tegelikult – palju erinevaid definitsioone ja lähenemisi

  4. Teadvus kui... • eneseteadvus (omane ainult inimestele ja primaatidele) • teadlikkus enda vaimsetest seisunditest • teadvustatud käitumine kui intelligentse käitumise sünonüüm

  5. Teadvuse seisundeid • Uni • Hüpnoos • Transs (ekstaas) • Meditatsioon • Sensoorne deprivatsioon • Hallutsinatsioonid • Surmalähedane kogemus

  6. Teadvuse neurobioloogiline probleem: • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid? • Kuidas need seisundid kajastuvad aju struktuurides?

  7. Kuidas OBJEKTIIVSED bioloogilised, keemilised ja elektrilised protsessid muutuvad SUBJEKTIIVSEKS mõtlemise ja tundmise kogemuseks?

  8. Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000) • Kvalitatiivsus - iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma “tunnet” Õllejoomise, roosi nuusutamise ja Beethoveni 9.sümfoonia kuulamise kogemus erinevad üksteisest ...if bats are conscious, then there is something that “it is like” to be a bat (Nagel, 1974)

  9. Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000) • Subjektiivsus – teadvusseisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt. Erinevate inimeste õllejoomise, roosi nuusutamise ja Beethoveni 9.sümfoonia kuulamise kogemus erinevad üksteisest

  10. Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000) • Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field) Oluline sidumise probleemi juures

  11. Sidumise probleem (Binding problem) Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Näiteks nägemisväljast loodakse ajus üle 30 erineva “tõmmise”, mis kõik veidi erineval viisil kaardistavad nägemisvälja.

  12. V4 ja V5 Näiteks nägemiskorteksi ala V4rakud on spetsialiseerunud sellele, milline on värv mingis nägemisvälja punktis MT või ka V5 ala - peaaegu täielikult värvipime, kuid selle asemel kohandunud liikumise kirjeldamisele.

  13. Ajukoore alad

  14. Sidumise probleem (2) Francis Crick (1994) - teadvuse neurobioloogiline korrelaat seisnebki neuronite aktiivsuse sünkroniseerituses 40Hz sageduse ümber just talamokortikaalses süsteemis

  15. Sünkroniseerimine Kahe erineva aju piirkonna aktiivsus sünkroniseerub

  16. Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000) • Intentsionaalsus – tavaliselt ollakse teadlikud millestki • Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine – selektiivne tähelepanu • Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav • Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv kontinuumi

  17. Teadvuse omadused(J.R. Searle, 2000) • Gestalt-struktuur – ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks Väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid

  18. Freud ja “alateadvus” (1) Uurides psüühikahäirete all kannatavaid patsiente, peamiselt hüsteerikuid, jõudis Sigmund Freud oletuseni, et inimese psüühikas toimib väljatõrjumise mehha-nism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele kas valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega.

  19. Freud ja “alateadvus” (2) See teadvusest väljatõrjumine on Freudi arvates nii tõhus, et inimene ei suuda ilma väljaõppinud nõustaja abita neid väljatõrjutud mõtteid ja kujundeid omal jõul enam teadvusesse tagasi tuua. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetas Freud saksakeelse sõnaga Unbewußt, mida eesti keelde tõlgitakse tihti sõnaga alateadvus

  20. ....aga tegelikult?Al-Haitham (Alhazen) (965-1040) Tajud saadakse otsustuse teel, kusjuures otsustused on nii kiired, et mööduvad teadvuses märkamatult.

  21. JohannFriedrich Herbart (1776-1841) Herbarti arvates toimub tajude ja muljete vahel pidev võitlus. Tugevamad muljed tõrjuvadnõrgemad teadvusest välja selliselt, et nad jäävad allapoole teadvuse läve. Väljatõrjutud tajudel on tendents pürgida tagasi teadvusesse. Selle nimel nad seostuvad (assotsieeruvad) teiste kujutlusetega.

  22. Teadvustamatus (1) Kognitiivne teadvustamatusJohn Kihlström, 1987 Suur osa kognitiivseid ja tajulisi protsesse on teadvusele kättesaamatud – kättesaadav on tagajärg Stephen Kosslyni (1992) katse kujuteldava saarega

  23. Teadvustamatus (2) Automatismid Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidavat teadvustamist Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum

  24. Teadvustamatus (3) Pimenägemine (Blindsight)Weiskrantz, 1986 Teatud kortikaalse pimedusega patsiendid kahjustusega V1 piirkonnas suudavad teatada nende visuaalses väljas toimuvast, kuigi pole sellest teadlikud

  25. Ajukoore alad

  26. Teadvustamatus (4) Emotsionaalne pimenägemine Edouard Claparède (1911) & nõelatorked Daniel Tranel, Antonio Damasio (1993) “good guy/bad guy” katse

  27. ENESETEADVUS Eneseteadvus on teadvuse üks vorm – teadlik olemine ja arusaamine iseendast

  28. Eneseteadvus ja enesekohane teadmine Enesekohane teadmine on mingil määral omane ka loomadele, kuna on adaptiivne

  29. Suguluseäratundmine Vöötoravadteevad lõhna järgi kindlaks, kas liigikaaslane on ta lähedane sugulane selleks, et abistada või vältida seksi. Nad suudavad näiteks vahet teha õdede ja poolõded vahel.

  30. Eneseteadvuse standardteooria Standardteooria ütleb, et ET on ühiselu vili - ET tekkeks on vaja keerulist sotsiaalsete suhete süsteemi, mis on omane vaid inimühiskonnale. Selle keerulise suhtesüsteemi aluseks on inimkeel, mis loomadel puudub. Ilma keeleta ei saa omavaheline suhtlus muutuda selleks peegliks, milles inimene hakkab ennast nägema ja ära tundma. (Ch. Cooley, 1902, Human nature and the social order; G. H. Mead, 1934, Mind, Self, and Society).

  31. Eneseteadvuse sotsiaalne olemus Eneseteadvus kui dialoogiline teadvus (S.Võgotski, M.Bahtin) – eeldab keelt ja “teise” olemasolu Vana-Kreeka ime

  32. Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest • Introspektsioonivõime • Minapilt • Episoodiline mälu • Autobiograafiline mälu

  33. Kronesteesia (E.Tulving) Subjektiivse aja teadvustamine Teadlikkus enda ja teiste ajas kestvast olemasolust Võimaldab subjektiivse aja üle mõtlemist, “ajas rändamist”

  34. Antonio Damasio (1999):tuumteadvus (core consciousness)– teadlikolemine endast ja maailmast siin ja praegulaiendatud teadvus (extended consciousness) – teadlikolemine endast ja maailmast ja nendevahelistest suhetest ka minevikus ja tulevikus

  35. Reflektiivne mõtlemine Lisaks asjale, millele mõte on suunatud, kontrollitakse mõttekäiku ennast ja suhet teiste mõtetega. Traditsionaalses kultuuris üleskasvanud ja ainult tavamõistetega tegemist teinud inimene ei suuda teha vahet oma mõtte ja asja vahel, millele mõte on suunatud.

  36. Minadepaljusus William James (1890) kõneleb inimese füüsilisest, sotsiaalsest ja vaimsest minast - olevikus, minevikus aga ka millisena ta ihaldab seda näha lähemas või kaugemas tulevikus (ideaalmine) “Mitte-mina” – ettekujutus sellest, milline inimene olla ei tahaks

  37. Kas loomadel on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest (1970): uinutatud šimpansi laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. Seda kohta šimpans ise ilma peegli abita ei näe. Kui teadvusele tulnud šimpans nüüd sellise laiguga peegli ette sattub, siis võib ta suunata oma tegevuse mitte “peeglis nähtavale loomale”, vaid sinna, kus see laik tegelikult asus. Kui ta puudutab laiku oma laubal, nuusutas kätt, millega taseda katsub ja hõõrub seda, siis võib oletada, et šimpansil on olemas enda peeglis äratundmisvõime.

  38. Šimpanspeeglitestis

  39. Eneseteadvuse paradoks Orangutang ja inimene lahknesid palju aega enne seda, kui omavahel lahknesid inimene ja gorilla (lahknemise vahe vähemalt 5 milj. aastat) Kuid - inimese palju kaugemal sugulasel orangutangil on eneseteadvus, lähisugulasel gorillal aga mitte. Võimalik seletus - gorilla on selle võime, ära kaotanud (Povinelli, 1993),kuna gorilladel on suhteliselt kiirem füüsiline areng võrreldes šimpansi ja inimesega. See võibaga halvavalt mõjuda gorilla tunnetus-võimetele. Teatud soodsatel tingimustel võib see peidus olev võime taastuda.

  40. Peeglitest lastel Lapsed õpivad ennast peeglis ära tundma alles teiseks eluaastaks. Amsterdam (1972) proovis Gallupi peeglitesti lastel ja leidis, et lapsed hakkavad 15. ja 24. elukuu vahel peeglist vaadates neile märkamatult laubale, nina otsa või põsele tekkinud värvilaiku maha nühkima.

More Related