1 / 23

Järved

Järved. Koostaja: Vaike Root sma a. Võrtsjärv. Uno Rootsmaa foto. Järvedest üldiselt. Järv on seisuveekogu, millel puudub otsene ühendus maailmamerega Vee kogunemiseks on vaja lohku maapinnas ehk järvenõgu, kust vesi välja ei valguks

tab
Download Presentation

Järved

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Järved Koostaja: Vaike Rootsmaa Võrtsjärv Uno Rootsmaa foto

  2. Järvedest üldiselt • Järv on seisuveekogu, millel puudub otsene ühendus maailmamerega • Vee kogunemiseks on vaja lohku maapinnas ehk järvenõgu, kust vesi välja ei valguks • Järvevee tase oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning sisse- ja väljavoolu hulgast Microsoft Clip Art

  3. Kaspia – meri või järv? http://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/d/d6/Kaspia_regioon.png Kaspia meri on jäänuk kunagisest ookeanist • Suurim sügavus üle 1 km Kaspial puudub ühendus maailmamerega ehk väljavool • Sellepärast on ta järv Kaspia vesi on soolane • Põhjaosas 0,05 ‰, sest suubuvad Volga ja Uurali jõgi • Garabogazi lahes 350‰ Leidub naftat, maagaasi, keedusoola • Sellepärast oluline tööstuspiirkond

  4. Sisse- ja väljavool Lähtejärv Järvest saab alguse mõni jõgi. Nt Porkuni järv Pandivere kõrgustikul toitub allikatest, välja voolab Valgejõgi. Garda järv Itaalias Umbjärv (suubumisjärv) Järvel puudub väljavool, kuid võib puududa ka sissevool. Sageli soolajärved. Nt Kaspia meri, Araali järv Nimeta läbivoolujärvi Eestis! Läbivoolujärv Järvel on nii sissevool kui ka väljavool. Nt Garda järv Itaalias, sisse voolab Alpidest algav Sarca jõgi ja väljavool toimub Mincio jõe kaudu (Po lisajõgi). Vaike Rootsmaa foto

  5. Järvenõgude teke Järvenõgude tekkeviise on palju: • Eestis on kõige rohkem rabalaukaid ning mandrijäätekkelisi ja rannajärvi • Maailma suurim järv Kaspia on jäänuk endisest ookeanist • Tektoonilise tekkega järved on maailma sügavaimad • Nt Baikal, Tanganjika, Njassa • Järvi on isegi Antarktise jää all, karstialadel, vulkaani- ja meteoriidikraatrites jne • Tehisjärved on inimtekkelised

  6. Maailma kõige sügavamad järved on tektoonilise tekkega http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/be/Baikali-jarv.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Olchon_Shaman_Rock.jpg Baikal tekkis riftilõhesse. Baikal on maailma vanim, sügavaim ja suurima veemahuga mageveejärv. Mis jõgi alagb Baikalist ja kuhu see suubub?

  7. Mandrijää voolitud järvenõod Saadjärve voorestik http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Ka Võrtsjärv ja Peipsi on jääkulutusnõgudesse kujunenud järved

  8. Mandrijää sulamisel tekkinud järvenõod http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Rõuge järved on kujunenud orgu, mis mandrijää sulamisel tekkis. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv (38 m). Kurtna mõhnastik on kõige järvederikkam piirkond Eestis, sealsed järvenõod kujunesid jääpankade sulamise käigus.

  9. Meteoriidikraatrisse kujunenud järv Vaike Rootsmaa foto Kaali järv on Saaremaa turismimagnet – ilus ümmargune järvenõgu tekkis meteoriidi langemise tagajärjel

  10. Ümara kujuga on ka vulkaanijärved Selliseid järvi nimetatakse maarijärvedeks http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/05/Maar_USGS.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/87/Maare.jpg Maarijärved Saksamaal Maar tekib vulkaanilise plahvatuse tagajärjel, kui kuum magma tungib põhjaveekihtidesse

  11. Vulkaanikraatrisse kujunenud järved Google Earth sateliidipilt Raul Kivimäe foto Assooridelt Satelliidipilt Assooride São Miguel’i saare kraatrijärvedest, mis on kujunenud oluliseks turismiobjektiks Põhjapoolne järveosa on siniseveeline Lagoa Azul ja lõunapoolne roheliseveeline Lagoa Verde

  12. Soodid on tekkinud jõe loogetest Emajõgi soodid Emajõe vanast jõesängist tekkinud lammijärved http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

  13. Tehisjärved on inimtekkelised Tehisjärv tekib, kui veevool tammiga piiratakse või maapinda süvendatakse (tiigid, karjäärid) Kuhu ja miks on Eestis rajatud veehoidlaid? Vaike Rootsmaa foto Linnamäe paisjärvest Jägala jõel Google Earth satelliidipilt Veehoidlaid rajatakse vee kogumiseks, vett kasutatakse energia tootmiseks, jahutusveena, joogiveena, niisutamiseks jms Volta veehoidla Ghanas on pindalalt maailma suurim

  14. Järvede liigitamine vee omaduste järgi • Toitainete sisalduse alusel • Vähetoitelistest rohketoitelisteni • Soolsuse alusel • Magedaveelistest soolajärvedeni • Vee pH alusel • Lubjarikastest happelisteni Jäneda Kalijärv on kalgiveeline rohketoiteline väljavooluga järv Vaike Rootsmaa foto Jäneda Kalijärvest

  15. Toitainete lisandudes veekogud eutrofeeruvad • Eutrofeerumine on tavaliselt • inimese põhjustatud • Tekivad veeõitsengud ja hapnikupuudus Vaike Rootsmaa fotod Vähetoitelistes järvedes on selge vesi ja vähe taimestikku • Saula Siniallikad Harjumaal Rohketoitelistes järvedes ei paista vesi hästi läbi ja taimestik vohab • Paluküla paisjärv Viljandimaal

  16. Karstijärved ja soojärved Vaike Rootsmaa fotod Porkuni järvest ja Valguta Mustjärvest Porkuni järvest välja voolav Valgejõgi on oma nimetuse saanud veekogu põhja settinud nõrglubja järgi, mis näitab vee lubjarikkust Mustjärvesid on Eestis palju – ikka tumeda vee pärast, mis näitab huumusainete sisaldust ja vee happelisust

  17. Rannajärved on soolaka veega Laialepa laht Harilaiul Saaremaa looderannikul on maatõusu tagajärjel merest eraldunud rannajärv Uudepanga laht Laialepa laht Leia Eesti rannikult veel rannajärvi ! Vaike Rootsmaa foto Harilaiult http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?id=73&pg=object

  18. Soolajärve vesi on tulisoolane Soola väljakristalliseerumine http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/56/Badwater_tm5_2005040.jpg Raul Kivimäe foto soolakristallidest Badwater’i järve kallastel Surmaorus (P-Ameerika) Kuivades piirkondades võib järvede pindala väga palju muutuda, kui sademeid on vähe ja aurumine on väga suur

  19. Suurimad järved Mahu järgi Kaspia meri Baikal Tanganjika Ülemjärv Njassa Michigan Huron Victoria Suur Karujärv Suur Orjajärv Pindala järgi • Kaspia meri • Ülemjärv • Victoria • Huron • Michigan • Tanganjika • Baikal • Suur Karujärv • Njassa • Suur Orjajärv Leia need järved kaardilt! Microsoft Clip Art http://et.wikipedia.org/wiki/Suurimate_j%C3%A4rvede_loend

  20. Kas järved on igavesed? • Veetaseme kõikumine sõltub sademete ja aurumise suhtest • Kuivades piirkondades võivad järved täiesti ära kuivada • Toitainete lisandudes hakkavad järvede põhja kogunema setted ja kallaste taimestumise tõttu kasvavad järved kinni • Järvest tekib soo • Inimtegevus võib järvede veetaset mõjutada • Maapinna kuivendamisel võib veetase järves alaneda Uno Rootsmaa foto 2006. a. madalseisu ajal Võrtsjärvest järgi jäänud liivaväljad

  21. Ärakasutatud järv Araali merre ei suubu enam jõgesid, sest inimene kasutas nende vee ära põldude niisutamiseks. Järv on 50 aastaga praktiliselt kadunud. Kuidas on järve kuivamine mõjutanud selle kallastel elavaid inimesi? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aralsee.gif

  22. Järveski ei seisa vesi paigal Vaike Rootsmaa video Võrtsjärve lainetusest

More Related