Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 7

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring PowerPoint PPT Presentation


  • 66 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring. 1. ja 2. etapi tulemuste kokkuvõte ja soovitused (Kvalitatiivne ja Kvantitatiivne) Läbiviija: Saar Poll OÜ Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond Tiina Linno Sotsiaalministeerium, Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Aprill 2009.

Download Presentation

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

1. ja 2. etapi tulemuste kokkuvõte ja soovitused (Kvalitatiivne ja Kvantitatiivne)

Läbiviija: Saar Poll OÜ

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond

Tiina Linno

Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond

Aprill 2009


Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

Uuringu eesmärgid

  • Analüüsida R-süsteemi hetkeolukorda, probleeme ja vajadusi

    • koguda lisainfot erinevate R-spetsialistide pilgu läbi ja erinevatest sihtrühmadest lähtuvalt

    • panustada riikliku R-teenuse arendamisse


Andmete kogumine ja sihtgrupid

Andmete kogumine ja sihtgrupid

  • Sihtrühm: Kõik aktiivselt tegutsenud R-teenuse osutajad üle kogu Eesti

    • 1) administratiivjuhid

    • 2) meeskonnajuhid

    • 3) sotsiaaltöötajad

    • 4) Füsioterapeudid

    • 5) tegevus-ja loovterapeudid

    • 6) logopeedid, eripedagoogid (pedagoogid)

    • 7) psühholoogid

    • 8) arstid

    • 9) õed

  • 1. etapp fookusgrupid(Juuni 2008) – 67 R-spetsialisti

  • 2. etapp– veebiküsitlus (September 2008) – 53 R-meeskonna juhti (pöörduti 72 kontaktisiku poole)


P his numid

Põhisõnumid

  • Kaaluda pikaajalisemate halduslepingute sõlmimist R-meeskondadega, tagades riigile R-teenuse osutamise järjepidevuse

  • Piiritleda täpsemalt R-teenuse saajate sihtrühm ning eesmärk teenuste osutamiseks. Teenuse teavitamine tööturumeetmena.

  • Luua võimalusi R-süsteemi kiireks üleminekuks juhtumi-ja programmipõhisele teenuseosutamisele.

  • Parandada koostööd erinevate sektorite (sotsiaal, tervis) ja pakutavate teenuste osas, et saavutada ühine eesmärk.

  • Mugavam dokumentatsioonihaldus, kavandada infotehnoloogiline lahendus kliendihalduseks.

  • Töötada koostöös R-meeskondade erinevate spetsialistidega välja riikliku R-teenuse osutamise koolituskava ja –võimalused, mõeldes ka klientide ja nende pereliikmete koolitusvajadusele


Rahulolu t vahendite ja t tingimustega

Rahulolu töövahendite ja töötingimustega

  • 72% hindasid oma töövahendeid heaks või väga heaks (Keskmine hinnang 3,77 skaalal 1-5)

  • 59% hindasid oma töökeskkonda heaks või väga heaks (3,57)

  • 64%kinnitasid, et juurdepääs töökeskkonnale puuetega inimeste jaoks on hea või väga hea (3,79)


Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

Kvaliteedikriteeriumite olemasolu

  • 30% uuringule vastanud R-meeskondadest on olemas oma kvaliteedikriteeriumid

  • 77% hindasid oma meeskonna tööd edukaks (“hea” ja “väga hea”)– keskmine hinnang 3,91

  • 59% meeskonnajuhtidest arvas, et meeskond suudaks pakkuda kvaliteetsemat R-teenust siis, kui spetsialist töötaks seal täistööajaga.


Kokkuv te

Kokkuvõte

  • Eesti R-meeskondadel puudub ühtne süsteem kvaliteedi hindamiseks.

    • siiski, mõnedel meeskondadel on välja töötatud oma kvaliteedikriteeriumid.

    • Riigi poolne kontroll põhineb ainult mõningatel põhiaspektidel nagu R-spetsialistide kvalifikatsioon, dokumendihaldus jne.

  • R-meeskonnad näivad olevat huvitatud ühtsest kvaliteedi tõlgendamisest

  • Kvaliteeti saab tagada terviklikus koostöös: ühelt poolt R-spetsialistide püüdlused (sisemised kvaliteedikriteeriumid, koolitused), teiselt poolt riik toeks jätkusuutliku poliitikaga (hinnad, mahud)


  • Login