Vettpidava pinna suhtelise paiknemise kaardistamine spektrisegu lineaarse lahutamise meetodiga Tartu...
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 17

Tõnis Kärdi TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut PowerPoint PPT Presentation


  • 135 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Vettpidava pinna suhtelise paiknemise kaardistamine spektrisegu lineaarse lahutamise meetodiga Tartu linna näitel. Tõnis Kärdi TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut. [email protected] Sissejuhatus. Sissejuhatus. Sissejuhatus. Linn kui äärmiselt heterogeenne kaugseire objekt

Download Presentation

Tõnis Kärdi TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


T nis k rdi t koloogia ja maateaduste instituut

Vettpidava pinna suhtelise paiknemise kaardistamine spektrisegu lineaarse lahutamise meetodiga Tartu linna näitel

Tõnis Kärdi

TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut

[email protected]


Sissejuhatus

Sissejuhatus


Sissejuhatus1

Sissejuhatus


Sissejuhatus2

Sissejuhatus

  • Linn kui äärmiselt heterogeenne kaugseire objekt

  • Segupikslid (mixed pixels)

  • Spekrtisegu lineaarse lahutamise meetod

Joonis 1. Väljalõiked Landsat TM kolmevärvi liitkujutisest (vasemal) ja ortofotost (paremal) samalt alalt Tartu kesklinnas.


Sissejuhatus3

Sissejuhatus

  • Taimkate – vettpidav pind – taimkatteta mullapind (vegetation-impervious surface-soil ehk VIS) mudeli raamistik

  • Kasutatavad satelliidipildid:

    24. august 1995 ja 3. mai 2001

Joonis 1. Väljalõiked Landsat TM kolmevärvi liitkujutisest (vasemal) ja ortofotost (paremal) samalt alalt Tartu kesklinnas.


T nis k rdi t koloogia ja maateaduste instituut

Spektrisegu lahutamise põhimõtted

  • Iga piksel uuritaval pildil on mitmete komponentide (ehk algliikmete) segu:

Jääk i-ndas

kanalis

k-nda algliikme heledus i-ndas kanalis, mis on korrutatud läbi selle algliikme kaalu (ehk fraktsiooniga) selles pikslis

Piksli heledus i-ndas kanalis


Spektraalse segu lahutamise p him tted

Spektraalse segu lahutamise põhimõtted

  • Kusjuures:

  • Jääkide alusel leitav spektrisegu lineaarse lahutamise mudeli ruutkeskmine viga (RMS):


T nis k rdi t koloogia ja maateaduste instituut

Spektraalse segu lahutamise põhimõtted

  • Normeerimise protseduur võimaldab vähendada algliikme heleduse erinevusi, kuid samas säilitada algliikme nn signatuuri kuju:

Piksli algne heledus kanalis b

, kus

Kasutatud kanalite arv

Piksli normeeritud

heledus kanalis b


T nis k rdi t koloogia ja maateaduste instituut

Algliikmete valiku põhimõtted

  • Pildialgliikmed (image endmembers)

    • Leitakse kasutatavatelt satelliidipiltidelt

  • Referentsalgliikmed (reference endmembers)

    • Mõõdetakse laboris/uuritaval alal

    • Erinevate aluspinnatüüpide spektrite andmebaasid (nn raamatukogud)

  • Virtuaalalgliikmed (virtual endmembers)

    • Arvutatakse kasutatavalt satelliidipildilt, kuid need on spektraalsetelt omadustelt “puhtamad” kui pildialgliikmed


Algliikmete valiku p him tted

Algliikmete valiku põhimõtted

  • Pildialgliikmed:

    • Peaks olema leitud pildi spektraalse tunnusruumi äärmusväärtuste seast (nt peakomponentide teisendus)

      • Kolmest esimesest peakomponendist moodustada hajuvusgraafikud

        • Pildi segunemisruumi visualiseerimine

        • Määrata algliikmed ja nende heleduste väärtused peakomponentide piltidel


Tulemused

Tulemused


Tulemused1

Tulemused


Tulemused2

Tulemused


Tulemused3

Tulemused


Tulemused4

Tulemused

Joonis 2. Taimkatte, vettpidava pinna ja taimkatteta mullapinna fraktsioonipildid (vasakul tulbas ülevalt alla)

ja neist moodustatud kolmevärvi liitkujutis (ülal).


Tulemused5

Tulemused

Joonis 2. Taimkatte, vettpidava pinna ja taimkatteta mullapinna fraktsioonipildid (vasakul tulbas ülevalt alla)

ja neist moodustatud kolmevärvi liitkujutis (ülal).


Kokkuv te

Kokkuvõte

  • VIS mudel pakub hea kontseptuaalse raamistiku linnade maakatte uurimiseks keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt

  • Spektrisegu lineaarse lahutamise meetod on hea linnaliste segupikslitega tegelemiseks, VIS mudeli komponentide kaardistamiseks

  • Muutused VIS mudeli fraktsioonides ei pruugi alati olla seotud reaalsete maakattemuutustega – arvestama aastaaegade mõjuga

  • Tulemused kõige täpsemad uusihastelikus linnajaos (vrdl kesklinn), kus vettpidava pinna suhtelised pindalad väiksemad

  • Protsesside uurimisel (nt linnastumine) uurimisel tuleks siiski arvestada piksli suurusest tingitud piirangutest

    • Meetodi sobivus sõltub konkreetsemalt vajadustest


  • Login