JOOKSMINE

1. JOOKSMINE

2. JOOKSMINE JOOKSUVARUSTUS (JALATSID) JOOKSURIIE TOITUMINE(SOOVITUSLIK TOITUMINE) JOOKSMISE POSITIIVSED TOIMED ORGANISMILE TREENINGUD VIGASTUSED

3. Jooksmine Jooksmine on üks enamlevinumaid treeningviise. Jooksutreening on parim viis parandada oma füüsilist vormi. Jooksmine on odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Jooksmine on väga tõhus vahend südame tugevdamiseks. Jooksmine on lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus"

4. Jooksutreeningute juures on kõige olulisem reeglipärasus. Kuldreegliks oma jooksuvormi parandamiseks on treenida üle päeva. Hea tulemuseni kiirteed ei ole. Treeningplaan on jooksutreeningute juures heaks motivaatoriks. Lisaks korrapärastele treeningutele on tähtis ka puhkus ja toitumine.

5. Jooksuvarustus(jalatsid) Jalatsid on jooksuvarustuse juures kõige olulisem osa. Peab olema korralik jooksujalats, mis kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutuseks alati optimaalses asendis. Jooksujalats ostke poest ja kogenud müüja käest. Jooksujalatsi valimisel tuleb arvestada teie kehakaalu, treeningkoormuse mahtu ja intensiivsust, jalgadega seotud kaebusi. Ostke jooksujalats pärastlõunal või õhtupoolikul, sest siis on jalg veidi paisunud ja jalatsid ei osutu hiljem väikeseks.

6. Proovida tuleks mõlema jala jalatseid, kuna jalapikkused ei tarvitse olla identsed, ostmisel tuleb arvestada suurema jalaga. Jalats ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas, kannaosa ei tohi suruda Ahhilleuse kõõlusele. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. Parima kaitse ja toestusega jooksujalatsite hinnad jäävad 1500 ja 2500 krooni vahele.

7. Jooksuriietus Jooksuriie - mugav ja funktsionaalne. Riietus –elastne,kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. Jooksurõivad – (soovitatav) valmistatud vetthülgivatest materjalidest ja mille mikrokiudkangas juhib niiskust keha pinnalt eemale. Riietumise ülesanne on luua keha ümber treenimiseks vajalik mikrokliima.

8. Toitumine Keha vajab elamiseks energiat. Kui lisandub ka aktiivne füüsiline treening, siis kasvab energiavajadus veelgi. Täiskõhuga jooksurajale minna ei ole hea mõte. Hommikusöök- (soovituslik kellaaeg 7.00-8.30) Lõunasöök (soovituslik kellaaeg 12.00 – 14.30) Õhtusöök (soovituslik kellaaeg 17.30 – 19.30)

9. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1.Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda. 14. Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid 15. Joosta võib igas vanuses

10. Treeningud Esmalt tuleks otsida välja sobiv maastik. Pehmel pinnasel jooksmine metsas on soodsam kui jäigal asfaldil. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla joosta. Alustada oleks soovitav üksinda. Jooksuga tuleks alustada aeglaselt, umbes 10 minutit tuleks joosta taastavas reziimis. Soovitav oleks teha enne jooksu ka venitus- ja lõdvestusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Eriti tuleks venitada jooksuga tegelemisel säärelihaseid, reielihaseid, tuhara piirkonda, selga ja hüppeliigest.

11. Vigastused liialt järsult suurenenud treeningmaht liialt suur treeningmaht (ületreening) stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud halb jooksutehnika halvad jooksujalanõud