mansid

1. mansid 4

2. ajakirjandus Mansid on inimsed kes elasid kaua aega tagasi Ma tean neist sest lugesin google otsin gustneil on oma linn nad on nagu indaalased Nadon suuredja nbendega ei tasu jamada naadm n nagu indaaljased seal rääkis sellest Mansid on gogu aeg elanud telkkides

3. mansid • Mansi keel kuulub [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] [[ugri keeled|ugri haru]]sse, koos handi keeltega moodustab mansi keel [[obiugri keeled]]. Mansid on üks kahest [[obiugri rahvad|obiugri rahvast]], teine obiugri rahvas on [[handid]]. • Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud [[Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekiri|Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste]] hulka. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on [[handi keel|handi]] ja [[mansi keel]] [[ametlik keel|ametlikud keeled]] [[vene keel]]e kõrval.{{lisa viide}} • Mansisid on 2002. aasta andmetel 11 432. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref> • ==Ajalugu== • Algselt elasid mansid [[Uural]]ite läänenõlvadel, aga [[11. • Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi.

4. Manside kristianiseerimist üritas 15.s. Permi piiskop Gerassim, ent manside tasuretkel 1455 pealik Asõka juhtimisel surmati moskoviidide tugipunktis Võtšegdas ka piiskop. Manside massiline ristimine toimus 1714-1722 munk Fjodori poolt. Usuvahetus oli formaalne, sest vana haldjate ja esivanemate kultus elas edasi (animism ja šamanism on säilinud tegelikult tänini), kuid vene õigeusk ja vene pärisnimed kõlbasid hästi markeerima uute alade kuulumist Venemaa koosseisu. Ristimine ise oli tegelik ja Peeter I ukaasile vastuhakkajad tuli hukata. Alates 18.s. ilmus Lääne-Siberise üha enam Vene kaupmehi ja ametnikke. Senistele naturaalkoormistele (10 sooblinahka inimese kohta) lisandusid ebaausad kaubatehingud, misläbi mansid sattusid võõrastest täielikku majanduslikku sõltuvusse. Vene kolonisaatorite tõhus abimees oli viin. • 1960. a-ist läksid käiku Lääne-Siberi nafta- ja gaasimaardlad, see tähendas uusi asulaid ja linnu ning võõraste pidurdamatut juurdevoolu. Kohalikud elanikud, sh. mansid, on saanud paraku tunda üksnes suurte muutuste negatiivset poolt. Manside elukeskkond on reostatud. Ainuüksi avariide tõttu valgub maapinnale 20 000 – 25 000 t naftat aastas. 1960.a-il hävitati 6 milj. ha põhjapõtrade karjamaid, reostati 200 000 ha kalarikkaid veekogusid. Vähenenud on põhjapõdrakarjad, nüüdne tuurlaste aastapüük (50 t pere kohta) on kümendik varasemast. Samal ajal on elanike arv Handi-Mansi AR-s suurenenud otse plahvatuslikult. Manside maal peremehitsevad geoloogid, naftapuurijad, tee-ehitajad jpt. uusasukad. Enamik neist on võõrtööjõud, keda huvitab üksnes võimalikult suur tasu võimalikult kiiresti ja võimalikult lihtsalt kätte saada. Töö Kaug-Põhjas annab priske palga ning eeliseid ja soodustusi nn. suurele maale naastes. Röövmajandus on ablas ja täitmatu. Riik oli a-ks 1990 eksportinud naftat ja gaasi 200 miljardi dollari eest, ent Lääne-Siberi põlisrahvad pole saanud sellest krossigi. Tööstuse ja võõra elulaadi totaalne pealetung on mansidele täheldanud sundevakueerimist ja kohanemisraskusi ning teinud kos venestamisega (eriti internaatkoolis) manside säilimise rahvusena üldse küsitavaks. Traditsioonilise tegevusalaga oli 1979 hõivatud 43% manse, paljud olid juhu- ja abitöölised või päris tööta. Alkoholism on massiline. Manside eluiga on keskmiselt 40-45 aastat, palju esineb enesetappe.

5. Ajalugu • Mansi kirjakeelt üritati misjonitöö otstarbeks luua juba 19.s. Londonis ilmus 1868 Briti Piibliseltsi väljaandel Matteuse evangeelium G.Popovi mansinduses, piiskop Nikonor avaldas 1903 aabitsa, ent misjonäride jõupingutused ei kandnud loodetud vilja. Omakeelse kirjasõna said mansid 1931. Pärast V.Tšernetsovi ja I.Tšernetsova uurimisreise mansi murdealadele 1930-1931 fikseeriti Leningradis Põhja Rahvaste Instituudi Teadusliku Uurimise Assotsiatsioonis mansi foneemid, koostati ladina tähestiku alusel alfabeet, valiti kirjakeele alusmurre ning fikseeriti õigekirjareeglid. Mansi kirjakeel baseerub põhjarühma Sosva murdel. Algatus tuli väljastpoolt ning selle peaeesmärgiks oli rahva ideoloogiline mõjutamine. 1932 publitseeris V.Tšernetsov uue aabitsa (Uus tee. Mansi keele algõpetuse raamat). Seejärel on avaldatud mansikeelseid algkooliõpikuid ja lasteraamatuid (va. täielik tühik 1957-1971). Mansi keeles on ilmunud ka ilukirjandust ning poeet Juvan Šestalov (s.1937, elab Leningradis) on tuntud NL-s laiemaltki • Uurimistegevus. Esimese valimiku mansi sõnavara avaldas J.Ph.Strahlenberg 1730. Mansi keele teadusliku uurimisega tegi algust ungarlane A.Reguly, kogudes 1843-1844 hulga keelematerjali. Tema tekste kasutas P.Hunfalvy 1864 ilmunud raamatus Avogul föld es nep „Voguli maa ja rahvas”. Hunfalvy koostas G.Popovi evangeeliumitõlke alusel ka mansi keele Konda murde grammatika A konda vogul nyelv 1872. Soomlane A.Ahlquist viibis manside juures 1858-1759 ja 1877, tema materjalide põhjal on ilmunud mansi keele sõnastik Wogulisches Wörterverzeichnis 1891, grammatika ja tekstid Wogulische sprachtexte nebst entwurf einer wogulischen grammatik 1894. Ulatusliku kogu mansi rahvaluulet Vogul Nepköltesi Gyüjtemeny I-IV on avaldanud B.Munkacsi 1892-1902 ja 1910-1921.

6. Mansid • Enesenimetused on maan´s´i, maan´s´i maahum, män´s´. Naabrid handid ja sürjakomid nimetavad neid voguliteks, mis vene keele vahendusel on levinud laiemaltki. Mansi-nimetust esineb Vene allikais alates 1785. a. ja üldiseks on see Venemaal saanud alates 1920-ndatest aastatest. Esmakordselt mainitakse mansisid 1396. a. Vene kroonikas vogulite nime all. Mansid elavad hajusalt ulatuslikul maa-alal (523 100 km²) Loode-Siberis Uurali ja Obi alamjooksu vahel peamiselt Handi-Mansi AR-s (1930-1940 Ostjaki-Voguli AR) Vene Föderatsiooni Tjumeni oblasti koosseisus, osaliselt ka Jekaterinburgi oblastis. 1930-ndail aastail hävitati stalinlike repressioonide käigus suur osa mansi täisealistest meestest. Keele järgi on manside arv käesoleval sajandil pidevalt vähenenud. Eriti kiire on olnud lõunapoolsete manside venestumine. Sõjajärgsel perioodil on manside koguarv loomuliku juurdekasvu tõttu suurenenud. Keeleline venestumine on siiski jätkunud, mistõttu enamik mansisid ei pea oma rahvuskeelt enam emakeeleks. Rahvuse taastootmine on tõsiselt häiritud: mansi naised soovivad elada väljaspool oma ringkonda.

7. pilte vansidest

8. mansid • Omakeelsed enesenimetused on maan’si ja maan’s’i maahum „mansi rahvas” või män’s’ idamansidel, oma keelt kutsutakse maan’s’i latõng. Enesenimetus on tähendanud algselt inimest või meest. Manside tuntum ja varem levima hakanud nimetus vogulid pärineb komi (ja handi) keelest. Sürjakomid olid nimelt kunagised vene sõjasalkade teejuhid Obi-maile ning vene keele vahendusel levis vogul ka teistesse keeltesse. • Kirjasõnas on mansisid esmakordselt mainitud 1396 Vene kroonikas vogulite nime all. Varasemad ajalooteated alates novgorodlased G.Rogovitšist (1096) jugralastest, s.o. hantidel ja mansidel, vahet ei tee. Mansi-nimetust hakati Vene allikais kasutama alates 1785 ja üldiseks sai see NL-s alates 1920. a-ist. Mujal on nad tänapäevani tuntud rohkem vogulitena. • Asuala. Mansid elavad Handi-Mansi AR-s, mis jääb Tjumeni oblasti piiridesse Loode-Siberis. Maa-ala on ulatuslik, 523 100 km2, kuid hõreda asustusega. Mansi külad paiknevad peamiselt jõeorgudes (Konda, Lozva, Pelõmi, Sosva, Tavda jt.), ulatudes Uurali mägedest Obi alamjooksuni. Varasematel aegadel oli manside asuala levinud ka Uuralist läänemaale, nende kunagisi asukohti on teada Permi ümbrusest ja Kama ning Petšora jõe aladelt. • Rahvaarvu põhjal võiks manside elu hinnata päris rahulikuks ja stabiilseks, kuid rahutuks teeb emakeelsuse pidev vähenemine. Kui 1979 oli mansi keel veel 3742, siis 1989 vaid 3140 mansi emakeeleks. Rahutuks teeb ka sealse elanikkonna plahvatuslik kasv. 1938 elas Handi-Mansi AR-s 98 300 inimest, 1969 – 289 000, 1979 – 596 000 ja 1989 juba 1 268 000. Ses hapras ja tundlikus tundrapiirkonnas on elanike arv seega 50 aastaga kahekordistunud ning viimase 20 aasta jooksul on lisandunud tervelt miljon inimest. Võõraste osatähtsuse suurenedes on vastavalt vähenenud manside oma. 1938 moodustasid mansid piirkonna elanikest 6,2%, 1959 – 4,6%,1970 – 2,9%, 1979 – 1,1% ning 1989 vaid 0,6%.