1 / 32

Hüdroakumulatsioonijaama projekti tutvustamise koosolek

Hüdroakumulatsioonijaama projekti tutvustamise koosolek. Märts 2010. Energia salv. Ettekanded ja arutelu. Sõnavõtud, ettekanded ja arutelupunktid Avasõnad (OÜ Energiasalv juhatuse liige hr. Lembit Vali)

sirvat
Download Presentation

Hüdroakumulatsioonijaama projekti tutvustamise koosolek

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hüdroakumulatsioonijaama projekti tutvustamise koosolek Märts 2010 Energiasalv

  2. Ettekanded ja arutelu Sõnavõtud, ettekanded ja arutelupunktid • Avasõnad (OÜ Energiasalv juhatuse liige hr. Lembit Vali) • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi visioon(MKM-i energeetika asekantsler hr. Einari Kisel) • Projekti tutvustus (OÜ Energiasalv juhatuse liige hr. Lembit Vali) • Arutelu ja küsimused Energiasalv

  3. Projekti tutvustus • Rajamise vajadusest • Lühiülevaade PEJ-st • Asukoht ja tehniline lahendus • Sotsiaal-majanduslikest mõjudest Energiasalv

  4. Projekti arendaja: Energiasalv Organisatsiooni struktuur Energiasalv Projekti arendaja 4E Technoinvest Voolu Energia Vardar Eurus Freenergy 35% EBRD 70% Vardar A/S Investorid 30% NEFCO 65% Estonian investors OÜ Vool on investeerimisettevõte, mille tegevusvaldkondadeks on energeetika ja graniidi kaevandamine Projektide juhtimine Kompetents taastuvenergetika projektide arendamises ja juhtimises Kompetents graniidi kaevandamises • Vardar on kontsern kuhu kuuluvad hüdroelektrijaamad aastatoodanguga 3TWh (50% Eesti tarbimisest), elektrivõrgud, kaugküte, energia kaubandus, tuuleenergia. • NEFCO on põhjamaade riiklik investeerimisfond, mis investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse. Fondi varade maht on 115 miljonit EUR Energiasalv

  5. Balanseerimisvõimsuste vajadus Riigi energiamajanduse arengukava: on vaja ehitada 1800 MW reserv- ja balanseerimisvõimsusi • Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2018 eeldab 1 800 MW uute võimsuste arendamist tuuleenergia balanseerimiseks ja tipukoormuse katmiseks • 2018. aastaks peaks olema valmis ehitatud • Tuuleparke tasakaalustavad jaamad: 900 MW • Tipukoormuse reservjaamad: 300 MW • Avariireservjaamad: 600 MW • Võimalused tuuleparke balanseerida teiste riikide elektrisüsteemidega on limiteeeritud • Vajadus siseriikliku lahenduse järele Kommentaar Reserv- ja balanseerimisvõimsuste vajadus 2011-2020.a MW Energiasalv

  6. 2.3.1. Pideva elektrivarustuse tagamise meetmed Meede 1.1 Tipu ja avariireservvõimsuste rajamine süsteemihalduri poolt korraldatud konkursi tulemusel. Tulemusnäitajad: • Rajatud tasakaalustavad tootmisvõimsused erinevatel kütustel 2015 Väljundnäitajad: • SH poolt hanketingimused välja töötatud 2009 Energiasalv

  7. Meede 1.1. Tipu ja avariivõimsuste rajamine... Väljundnäitajad: • Konkurss korraldatud ja ehitaja välja valitud 2010 • Uued tipu-ja avariireservelektrijaamad rajatud 2015 Energiasalv

  8. 2.3.1. Pideva elektrivarustuse... Meede 1.2.Arengukava suundadele vastavate Eestis paiknevate elektri tootmisvõimsuste rajamise ergutamine,vajadusel selleks riigiabi andmine. • Tulemusnäitaja: Energiajulgeolekust lähtuva tootmisvõimsuste struktuur on tagatud - 2015 • Väljundnäitaja: Töötatud välja ja jõustunud õigusaktid toetuste andmiseks energiajulgeolekut tagavatele elektri tootjatele - juuli 2010 Energiasalv

  9. PHAJ tööpõhimõte • Goldistal PEJ Energiasalv

  10. Goldistahal PEJ • Võimsus 1060 MW • Kõrguste vahe 300 m • Valmis 2003 Energiasalv

  11. Võimsuse sõltuvus kõrgusest Energiasalv

  12. Asukoha alternatiiv I, Ontika-Valaste Eelised: • Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku kõige kõrgema osa • Veehoidla rajame asustamata alale häirimata elanikke • Väljaspool maastikukaitseala Puudused: 1. HAJ rajatised hõlmavad osaliselt Ontika maastikukaitseala 2. HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasess 3. Eelmisest tulenev kallidus Energiasalv

  13. Asukoha alternatiiv II-IV, Aseri ümbrus Variant II ja IV puudus: saab rajada vaid kuni 200MW jaama Variant III Eelised: • Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku lähedase 50 m kõrguse rannikuala • Võimalik on rajada suure mahuga veehoidla asustamata rabasse • Võimaldab rajada kuni 1000 MW võimsusega HAJ • Asukoht on väljaspool maastikukaitseala • Kõrgepingeliin (110 kV) on vahetus läheduses Puudused: • Veehoidla asub merest ca 2 km kaugusel ja see nõuab pikemate torustike rajamist • HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasesse. • Eelmisest tulenev kallidus Energiasalv

  14. Asukoha alternatiiv V, Kohtla-Järve poolkoksimäed Puudused: 1.Võimalik rajada kuni 200MW jaam. 2.Suur maksumus Energiasalv

  15. Asukoha alternatiiv VI, Eesti Elektrijaama tuhaväljad Puudus: Väiksest kõrguste vahest (30m) tulenev ebaefektiivsus Energiasalv

  16. Muud teoreetilised asukohad • Alternatiiv VII: Pakri poolsaare klint Peamine puudus on väiksest kõrgusevahest (keskmiselt 20m) tulenev ebaefektiivsus • Alternatiiv VIII: Lõuna-Eesti kõrgustikud • Haanja (Suur-Munamäe – Plaksi järv) • Otepää (Väike-Munamägi- Pühajärv Maastikukaitsealad välistavad arendused Energiasalv

  17. Planeeritud asukoht Muuga Sadam • Kavatsuste protokoll territooriumi kasutuse kohta on alla kirjutatud • Maa-aluse mahuti täpne asukoht selgub ehituse käigus ja sõltub graniidis olevates rikketsoonidest Energiasalv

  18. Planeeritud asukoht Hea elektrivõrgu infrastruktuuriga asukoht Planeeritud asukoht Energiasalv

  19. Hüdroakumulatsioonijaam Lühiülevaade • Hüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks • Planeeritud võimsus 500 MW • Hinnanguline investeering 275 miljonit EUR: 550 tuhat EUR/MW • Elektrienergia hindade ettearvamatu kõikumine (on vaja riigi toetust riskide osaliseks maandamiseks) • Teostatud: • ǺF eeluuring jaama ehituseks • Merevee veehaarde eelprojekt • Kavatsuste protokoll Tallinna Sadamaga on alla kirjutatud • Optimaalne logistiline asukoht graniidi realiseerimiseks • Ülemine veehoidla on Soome laht • Vastavalt detailplaneeringule sadama territoorium on tööstusmaa • Kavatsuste protokoll MKM-ga on alla kirjutatud • Järgmised sammud: • Kokku leppida toetuse skeem • Geoloogilised uuringud, detailplaneering,KSH,vee erikasutusluba,KMH • Rajada graniidi klaster koostöös Eesti Maanteeametiga Energiasalv

  20. VEEHAARE PEALEVOOLUKANAL SISSEPÄÄSU/VENTILATSIOONI ŠAHTID ALAJAAM TURBIINIHALL MAAALUNE VEEHOIDLA Energiasalv

  21. ALAJAAM VEEHAARE SISSEPÄÄSU/VENTILATSIOONI ŠAHTID PEALEVOOLUKANAL MAAALUNE VEEHOIDLA TURBIINIHALL KAABLITE ŠAHT Energiasalv

  22. Miks hüdroakumulatsioonijaam on hea? Elektrisüsteemi töökindluse tagamine • Avariireserv • Vältimatu vajadus elektrisüsteemi seisukohalt • Üles- ja allareguleerimine: bilansienergia tootmine ja tarbimine • Tuuleparkide balanseerimine • Elektrisüsteemi tarbimise tippude katmine ja oru tätmine Energiasalv

  23. Miks hüdroakumulatsioonijaam on hea? (2) Positiivne mõju majandusele • Elektrihinna alandamine • Tipud väiksemaks ja odavamaks • Bilansienergia odavamaks • Uute töökohtade loomine • Ehitusperioodil – 150 inimest • Töötamisel – 30 inimest • Väliskaubanduse bilansi parandamine • Avariireservi ost Lätist kaob • Bilansienergia ost Lätist kaob • Graniidi impordi asemel – ekspot • Ressursimaks riigile ja kohalikule omavalitsusele, muud maksud • Võimaldab täita Eesti taastuvenergia kohustust • Tuulegeneraatorite tasakaalustatav funktsioon Energiasalv

  24. Projekti ajakava Energiasalv

  25. Projekti realiseerimise keskkonnamõjudest • Varasem teadmine • Veekihtide läbindamisest • Müra ja tolm Energiasalv

  26. Põhjaveed • Ordoviitsium-Kambrium O-Cm • Kambrium-Vent Cm-V Energiasalv

  27. Geoloogiline kirjeldus šahtide läbindamise alal Energiasalv

  28. Läbindamine eelnevalt kivimimassiivi tsementeerimisega Tsementeerimispuuraukude asetus šahti läbindamise ees • Tsementeerimiseks (ingl. pregrouting) nimetatakse pinnase pooride ja lõhede täitmist tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega, pinnase tugevuse tõstmiseks ja veejuhtivuse vähendamiseks • Selleks puuritakse puuraugud, mille kaudu surutakse vastav lahus kivimimassiivi pooridesse ja lõhedesse ning mille kõvenemisel massiiv tiheneb ning väheneb filtratsioonitegur • Saavutamaks parimat tsementeerimise tulemust tuleb puurimise käigus koguda andmeid veekihi survelisuse kohta ja pinnasepooride suuruse kohta, kuna tsemendilahuse surumisel kivimimassiivi pooridesse tuleb ületada vee vastusurve • Samuti peab tsemendilahuse terastiku suurus olema kolm korda väiksem kivimimassiivi pooridest • Tsementeerimist šahti läbindamise edasiliikumiselon soovitatav kasutada olukorras, kus veekihid onsügavamal kui 100 m ja nende paksus ei ületa 70 m • Sarnaselt tsementeerimisega maapinnalt jaotatakseedasinihe sektsioonideks pikkusega 12 – 25 m • Tsementeerimise puuraugud puuritakse vertikaalisuhtes nurga all, mistõttu jäävad puuraugu otsad 1–2 m eemale rajatava šahti Energiasalv

  29. TUGEVUSARVUTUSI Lihtsustatult tegu neljast küljest jäigalt toetatud plaadiga 1 kambri mõõdud: b=60m; h=100m; l=200m, maht: 1,2 milj. m3 Max koormus: 500m*2,5t/1m2 = 1250t/m=12,5MN/m Max avamoment: 0,0399*12,5MN/m*60²m²=1795MN*m Graniidikeha vastupanumoment W=60x(500-150)²/6=1,25 milj.m³ Max pinge ava keskel: 1795MN*m/1,25milj.m³=1436Pa=0,0014MPa Graniidi tõmbetugevus=~1/20 survetugevusest=6MPa Tõmbetugevus ületab ca. 4000 kordselt tekkiva pinge Energiasalv

  30. Küsimused ja arutelu Energiasalv

More Related