Lapse aju areng
Download
1 / 27

Lapse aju areng - PowerPoint PPT Presentation


  • 249 Views
  • Uploaded on

Lapse aju areng. Ruth Soonets ISPCAN nõukogu liige  [email protected] Lapsed - k õige haavatavam, abitum, nõrgem grupp, areng ja heaolu sõltub täiskasvanutest. Lapse kujunemine isiksuseks:

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Lapse aju areng' - simone-crosby


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Lapse aju areng

Lapse aju areng

Ruth Soonets

ISPCAN nõukogu liige 

[email protected]


Lapsed - kõige haavatavam, abitum, nõrgem grupp, areng ja heaolu sõltub täiskasvanutest. Lapse kujunemine isiksuseks:

  • 1)kaasasündinud pärilike omaduste: pikkus, kehaehitus, silmade, juuste värv, eeldused aju arenguks

  • 2) last ümbritseva keskkonna koosmõjul. Olulisim on perekondlik miljöö, kus laps kasvab.


Lapse aju
Lapse aju

  • Vastsündinu aju kaalub ~ 25% täiskasvanu aju kaalust.

  • Kolmandaks eluaastaks on aju omandanud 90% oma potentsiaalist.

  • Närviühenduste areng kestab aeglasemas tempos kümnenda eluaastani


Lapse aju1
Lapse aju

  • Ajukoore struktuur = individuaalsedkogemused (nägemis-, kuulmis-, puudutus- haistmis- ja maitsmistaju).

  • Kujunenud neuraalstruktuur määrab inimese mõtlemise, tunded ja käitumise.


Ajurakud
Ajurakud

  • Oluline avastus - ajurakkude elektroaktiivsus muudab aju arhitektuuri.

  • Sünnist peale paljunevad lapse ajurakud kontrollimatult, tekivad ühendused, mis kujundavad teadvuse ja tunnetuse kogu eluks.


Vastsündinu ajus on

  • 100 miljardit neuronite. närvirakku

  • triljon (1010) glia-rakku(mis kaitsevad ja toidavad närvirakke)

    Närvirakke elu jooksul enam juurde ei tule, nendevahelised ühendused sõltuvad lapse sensoorsetest (nägemis-, kuulmis-, haistmis-, puute-) kogemustest.


Ajurakud1
Ajurakud

Loote aju toodab palju rohkem neuroneid e. närvirakke, kui tal neid vaja on, liigsed rakud kõrvaldatakse.


  • Aju elimineerib sünapsid, milliseid kasutatakse harva või mitte kunagi.

  • Aktiivsed neuronid moodustavad aksoneid (närvisüsteemi kaugekõnejuhtmeid”), mis moodustavad hargnedes mitmeid ühendusi.

  • Aktiivsus tugevdab kujunenud ühendusi, selle puudumine põhjustab ühenduste atrofeerumist.

  • Aksonid (signaalisaatjad) ja dendriidid (signaali vastuvõtjad) tekitavad plahvatuslikult palju ühendusi. Sensoorsetest kogemustest vallandunud aktiivsus häälestab aju, määrates, millised ühendused kuuluvad säilitamisele, millised mitte.


Kasvav närvisüsteem: mitte kunagi.

  • Signaalide andmiseks tuleb “kududa” aksonitest võrk.

  • Samasugune võrgustik tuleb teha dendriitidest, mis signaale vastu võtavad.

  • Eesmärk on moodustada sünaps, struktuur, et neuroni akson e. telg annaks signaali edasi teise raku dendriitidele.




Neuroaktiivsus (trauma) vallandab biokeemilise kaskaadi. tundeid e. emotsioone.

  • Kortisool

  • Serotoniin

  • Noradrenaliin


Trauma stress hirm valu
Trauma, stress, hirm, valu tundeid e. emotsioone.

Vallandub kortisool, mille mõjul

  • Oimupiirkonnas ajukoor 20-30% võrra väiksem

  • Limbiline süsteem

    • Emotsioonid, kiindumus

  • Hipokampus väiksem

    • Mälu

  • 0-3 aastani kõrge kortisoolitase tõstab ajustruktuuride aktiivsust – unetus, ärrituvus

    Aju reaktiveerub, kui laps näeb või meenutab

    trauma põhjustajat.


  • 0-3.a sage stress/trauma põhjustab: tundeid e. emotsioone.

    • Hüperaktiivsust

    • Ärevust

    • Kontrollimatut käitumist

    • Agressiivsust

  • Lapsel on raskusi

    • Keskendumisega

    • Tähelepanuga

    • Enesevalitsemisega

    • õppimisega


  • Stimuleeriva keskkonna puudumine kahjustab lapse aju. tundeid e. emotsioone.

  • Nende laste aju, kes palju ei mängi ja kellega ollakse harva kontaktis, on 20% kuni 30% väiksem kui see oleks vastav nende vanusele.

  • Rikkalikud kogemused kujundavad rohkete sünapsidega aju.

  • Vanem, kes leiab aega, et last sülle võtta, temaga rääkida, mängida, tegeleda, saab stimuleerida aju arengut.


  • Tähtsaimad on esimesed kolm eluaastat. tundeid e. emotsioone.

  • Lasteaia mõju.

  • Eelkooliprogrammid.

  • “ Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist”. (Dr Harry Chugan, lasteneuroloog).


Mida vanemad saavad teha
Mida vanemad saavad teha tundeid e. emotsioone.

Armastus varustab lapse aju õige ja vajaliku stimulatsiooniga. Tõrjumine surub lapses maha rõõmsad tunded. Julmus tekitab suurenenud hirmutunde.

Imikuga rääkimine ja laulmine kiirendab oluliselt uute sõnade õppimisprotsessi.


Depressiivne ema
Depressiivne ema tundeid e. emotsioone.

  • Lapse emotsionaalne puudujääk.

  • Ema, kes on ärrituv, kannatamatu, ei räägi lapsega.

  • Vasem otsmikusagar – rõõmu ja teiste positiivsete emotsioonide keskus.

  • Oluline on parandada stimuleerivat suhet lapsega enne aastaseks saamist.


Lapse arendamiseks
Lapse arendamiseks tundeid e. emotsioone.

Andke lastele nii palju ohutut vabadust kui vähegi võimalik. Sirutus mõne eseme järgi aitab ajul arendada käsi-silm-koordinatsiooni. Niipea kui lapsed on selleks valmis, hakkavad peenmotoorseid oskusi arendama joonistamine, viiuli või klaveri mängimine.


  • Laps oskus moodustada lauseid kujuneb esimesel viiel-kuuel eluaastal. Võime õppida teist keelt on samuti suurim kuni kuuenda eluaastani.

  • Aju arengu lõpuspurt 10. eluaastal. Järgnevatel aastatel üritab aju armutult hävitada kõige nõrgemad sünapsid, säilitades ainult need, mis on kogemuslik-maagiliselt transformeerunud.


  • V eluaastal. Võime õppida teist keelt on samuti suurim kuni kuuenda eluaastani. õõrkeeli tuleb õpetada põhikoolis, kui mitte veelgi varem.

  • Abistav õpetamine on tõhusam kolme- ja nelja-aastastel (lasteaias?), vähemtulemuslik aga 9. ja 10. aastal.


Võimekuse potentsiaal võib olla geenidesse kodeeritud, kuid kas see potentsiaal realiseeritakse talendikusega matemaatikas või johtub sellest briljantne kriminaalintelligentsus, sõltub varases kriitilises eas kogemuse abil saadud ajumustrist.


S kuid kas see potentsiaal realiseeritakse talendikusega matemaatikas või johtub sellest briljantne kriminaalintelligentsus, sõltub varases kriitilises eas kogemuse abil ünapsid kujunevad kogu elu vältel ja täiskasvanud täiendavad pidevalt oma intellekti lugemise ja õppimisega, aga ometi ei ole aju uuesti võimeline looma uusi oskusi nii lahedalt või kosuma tagasilöökidest nii kergelt.

Eestis sünnib aastas 14 000 last. Algab eluaegne õppimine. Kui vanemad ja poliitikud ei pööra tähelepanu tingimustele, milles see delikaatne protsess toimub, kannatame kõik tulemuse all, mis saab ilmseks 15 aasta pärast.


Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus kuid kas see potentsiaal realiseeritakse talendikusega matemaatikas või johtub sellest briljantne kriminaalintelligentsus, sõltub varases kriitilises eas kogemuse abil

  • Kevin Browne et al, A Community Health Approach to the Assessment of Infants and

    Their Parents, John Wiley & Sons Inc., USA, 2006.

  • Christopher J Hobbs and Jane M Wyenne (The Care Programme); Physical Signs of Child Abuse, W.B. Saunders Company, 1996.


ad