Kohalike tegevusgruppide
Download
1 / 41

Kohalike tegevusgruppide - PowerPoint PPT Presentation


  • 137 Views
  • Uploaded on

Kohalike tegevusgruppide strateegiate põhine visioon Eesti maaelu arengust: Leader-meetme rakendamine kohalike tegevusgruppide poolt (2009–2011 I kvartal) (territoriaalne analüüs). Veiko Sepp www.geomedia.ee Tallinn 06.10.2011. Uuringu ülesanded.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Kohalike tegevusgruppide ' - shino


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

Kohalike tegevusgruppide

strateegiate põhine visioon Eesti maaelu arengust: Leader-meetme rakendamine kohalike tegevusgruppide poolt (2009–2011 I kvartal)

(territoriaalne analüüs)

Veiko Sepp

www.geomedia.ee

Tallinn 06.10.2011


Uuringu ülesanded

  • Hinnata Leader tegevusgruppide kohaliku arengu strateegiate erisusi, sisemist kooskõla ja asjakohasust seoses piirkondlike arenguvajadustega.

  • Hinnata Leader meetme sotsiaalse mõju ulatust.

  • Hinnata Leader toetuste territoriaalse jaotuse erisusi tegevusgruppide lõikes ning kooskõla ja seoseid muu arendustegevuse ja piirkondliku arengu tasemega.

  • Hinnata Leader meetme rakendamise kooskõla ääremaaliste valdade arenguvajadustega ning tuua välja teisi meetme rakendamise tulemuslikkust mõjutavaid tegureid.


LEADER tegevusgruppide strateegiate visiooniväidete kooskõla MAK telgede eesmärgipüstitusega


LEADER tegevusgruppide strateegiate visiooniväidete kooskõla MAK 3. telje põhiteemadega




Strateegiate sisemine ja välimine kooskõla LEADER tegevusgruppide strateegiates

  • Konkreetse fookusega (sh fookus MAKist välja) ja hajusaid strateegiaid

  • Strateegia visioonide tugev kooskõla MAK eesmärkidega

  • Sisemine kooskõla on temaatiline, arenguruumi põhjuslike seoste loomisel

  • Meetmeid on töö käigus „avardatud“

  • Metodoloogiline ja mõisteline mitmekesisus

  • Seoseid strateegiate sisu ning piirkonna sotsiaal-majandusliku arengu ja maamajanduse iseloomu vahel ning vahel ei ilmnenud


LEADER tegevusgruppide liikmete liitumise aasta LEADER tegevusgruppide strateegiates


LEADER tegevusgruppidest lahkunud liikmete lahkumisaeg LEADER tegevusgruppide strateegiates


LEADER tegevusgruppide liikmeskonna arvukus LEADER tegevusgruppide strateegiates















LEADER toetusi saanud organisatsioonide arv SI teemaplaneeringu kantide lõikes


LEADER meetme rakendamise sotsiaalne mõju teemaplaneeringu kantide lõikes

  • Keskmiselt suudavad LEADER tegevusgrupid haarata 4-5% majandusüksustest ning iga 1000 elaniku kohta on üks LEADER tegevusgruppi kuuluv organisatsioon

  • Keskmiselt on piirkondades esitatud tegevusgruppidele esitanud taotlusi 7-9% piirkonna majandusüksustest

  • Keskmiselt iga 20 majandusüksus on saanud projektitoetusi






LEADER meetme projektitoetuste maht LEADER tegevuspiirkonna KOV-üksustes paiknevatele organisatsioonidele, 2008-2011 I kvartal


LEADER meetme projektitoetuste maht elaniku kohta eurodes KOV-üksustes paiknevatele organisatsioonidele, 2008-2011 I kvartal


Määratud LEADER projektitoetuste saajate asukoht SI teemplaneeringu kanditüüpide lõikes




MAK Meetme 3.2 ja LEADER meetme projektitoetused MAK koodiga 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades


Projektitoetuste territoriaalne iseloom 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  • LEADER meetme toetuste territoriaalset jaotust iseloomustavad olulised erinevused kõigil territoriaalsetel tasanditel nii toetuste absoluutse ja suhtelise mahu kui ka valdkondliku (meetmete) jaotuse poolest.

  • LEADER projektitoetuse territoriaalse jaotuse üldtendents on, et rohkem toetusi saavad kesisema KOV-võimekuse ja majandusarenguga vallad, samuti ääremaalised ja ääremaastumise riskiga vallad.

  • Madal kohaliku elanikkonna heaolu piirab kogukonna edukust LEADER toetuste taotlemisel.

  • Korrelatiivsed seosed LEADER meetme projektitoetuste suhteliste mahtude ning kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvekulude vahel lähedastes valdkondades puuduvad.


4 ääremaalise valla juhtumid 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  • sotsiaal-majanduslikult edukas (Geomedia võimekuse indeksi komponentide väärtuste põhjal) ja keskmisest enam Leader toetusi saanud vald – Vihula vald;

  • sotsiaal-majanduslikult edukas ja keskmisest vähem Leader toetusi saanud vald – Ambla vald;

  • sotsiaal-majanduslikult vähemedukas ja keskmisest vähem Leader toetusi saanud vald – Ahja vald;

  • sotsiaal-majanduslikult vähemedukas ja keskmisest rohkem Leader toetusi saanud vald – Meremäe vald.


Valla arengukavad 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  • Avar sisu, vabatahtlikud ülesanded

  • Külaelu arendamine

  • Fondide rahastamine (Ambla, Vihula), PRIA (Ahja)


Kohalik toetuspoliitika 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  • Kohalik omaalgatus – Ambla, Vihula, Meremäe

  • Ettevõtlustoetused - Ambla

  • Kohalike toetuste maht olulisem – Ambla

  • LEADER toetuste maht olulisem – Vihula, Meremäe, Ahja


LEADER aktiivsuse tegureid 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  • Ühismajandite reorganiseerumise laad ja tulemused

  • Valla roll kultuuri ja külaelu edendamisel

  • MTÜ olemasolu ja tugevus

  • Traditsiooniline põllumajandusettevõtlus


Kokkuvõte 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  • Regionaalselt tasakaalustav mõju meetmel

  • Külade/kantide vaheliste erisuste suurenemine

  • Ettevõtete kaasamise ja toetamise mahajäämus algfaasis – hilisem aktiveerumine

  • Olemasolevatele eestvedajatele uute võimaluste andmine – teadmised, koostöö (sh üle maakonnapiiri)

  • Sektorite vaheline suhtlus (KOV, MTÜ, põllumajandusettevõtjad, turismiettevõtjad)

  • Kuidas jõuda „tavalise maainimeseni“?

  • Projektide enesekesksus vs. kandi/valla vaade arengule