1 / 16

ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16.SAJANDIL

ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16.SAJANDIL. Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium. ÕUKONDADEST KODUDESSE. Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj kaunide kunstide tarbijate ring 15.-16.saj vahetusel leiutati nooditrüki tehnika

sharona
Download Presentation

ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16.SAJANDIL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16.SAJANDIL Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

  2. ÕUKONDADEST KODUDESSE • Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj kaunide kunstide tarbijate ring • 15.-16.saj vahetusel leiutati nooditrüki tehnika • See andis tõuke ka seltskonnamuusika avaldamiseks • Tähtsaim kirjastaja Pierre Attaignant — üle 50 kogumiku kokku ca 1500 lauluga • Tol ajal lauldaval ja mängitaval muusikal veel vahet ei tehtud

  3. PRANTSUSE ŠANSOON • Prantsuse keel oli renessansiajastul üleeuroopaliseks keeleks • Šansooniks nimetati prantsuskeelset ilmalikku laulu • Levis see žanr koos Madalmaade heliloojatega • 16.sajandi algul tüüpiliselt 4-häälne, kompositsioonilt sarnane motetiga • Üldiselt armastuslaulud, kaks laulutüüpi: • Meloodilised ja sentimentaalsed • Kiiretempolised ja lõbusad

  4. PRANTSUSE ŠANSOON • Kuni 16.saj teise veerandini ilmalikul ja vaimulikul muusikal samad heliloojad • Sealt alates aga ka selliseid autoreid, kes keskenduvad ainult šansoonile • Tähtsaim nimi Clément Janequin (ca 1485-1558) • Temal u.280 laulu, kuulsaimad nn.programmšansoonid • Nendes kasutab helimaali tehnikat, kujutades looduse- või olustikupilte (“Lindude laul” jt.) • Sellel ajal hakkab polüfooniline faktuur asenduma homofoonilisega

  5. ITAALIA LAULUVORMID • 15.saj Itaalias muusikaline madalseis • 16.saj tõi aga kaasa uue tõusu, olgugi et maal oli sõjaseisukord • Sellel ajal kujunesid välja kaks loomesuunda: • Rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid pms itaallased • Madrigal, mis kujunes Madalmaade meistrite loomingus

  6. FROTTOLA JA VILLANELLA • Vaatamata rahvalikule-tantsulisele stiilile on frottola siiski õukondlik laulutüüp • Teda iseloomustab lihtne stroofiline värsstekst, tihti olemas ka refrään, domineerib ülemise hääle meloodia, teised saatehääled (võis ka pillidega mängida) • Veel algelisema kõlapildiga on villanella (pildil), tihti vaid 3-häälselt paralleelakordides kulgev muusika • Üks selle alaliike on balletto, mille tunneb ära rütmikast tekstita refräänist (fa-la-la vms)

  7. MADRIGAL • Erineb frottolast ja villanellast oma lihvituse ja õpetatuse poolest • Samanimelise lauluvormiga 14.saj-st praktiliselt mitte midagi ühist pole • Saanud alguse 1530-ndatel tegutsenud luuletajate ringist, kes püüdsid taaselustada Petrarca stiili • Sellisena vastandusid teravalt rahvapäraste laulude tahumatusele • Üldiselt tõsised armastuslaulud filosoofilise, erootilise või ka religioosse alltekstiga • Kasutavad vabavärssi, iseloomulik puänteeritud lõpp

  8. MADRIGAL • Varase madrigali suurmeister Jacob Arcadelti • Algselt tõepoolest kinniste seltskondade muusika, nn musica reservata • 16.saj lõpust ka kontsertžanr, sellega lisandus virtuoosseid efekte ja dramaatilisust • Võis olla niihästi vaimulik kui ilmalik • Neljahäälsus kasvas üle viie- ja enamahäälsuseks • Palju kasutati helimaali võtteid • Heliloojaid žanri kõrgajast: Philipp de Monte, Palestrina, Lassus

  9. MADRIGAL • Hiline madrigal jõudis üliekspressiivse ja maneerliku väljenduslaadini • Sellega kaasnes ebatavaline harmoonia, mis ei allunud tihtipeale mingitele reeglitele • Carlo Gesualdo (1560-1613) jõudis oma teostes välja lausa atonaalsete lahendusteni • See oli küll eeskätt põhjustatud tema neurootilisest natuurist, ometi on nendest madrigalidest õppinud mitmed 20.saj alguse heliloojad (nt Igor Stravinski)

  10. MADRIGAL • Hiline madrigal hakkas kaotama oma seltskondlikku intiimsust ja muutus virtuoosseks kontsertžanriks • Esitama hakkasid neid pms kutselised lauljad • Vähenes häälte arv, lisandus lautosaade • 16.saj lõpul tekkisid soolomadrigal ja madrigalkomöödia, nendel on oma osa ooperi sünniloos • Käibel oli madrigaližanr ca 1630.aastani, sellest kasvasid välja barokkaaria ja kammerkantaat

  11. SAKSAMAA • Kauem kui mujal püsis ühehäälne laulukunst • Seda traditsiooni hoidsid meistersingerid, minnesingerite õukondliku laulukunsti otsesed jätkajad • Meistersingeritel oli oma tsunft, mille rangetele reeglitele allus kogu luule ja laul • Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs (1494-1576)

  12. SAKSAMAA • Saksakeelse mitmehäälse laulu esimene kõrgaeg on seotud keiser Maximilian I õukonnakapelliga 16.saj algul • Madalmaade moteti eeskujul kasutati seal tenorlaulu, tenor oli ka arvatavasti ainus hääl, mida lauldi • Tähtsaim helilooja sellest perioodist Heinrich Isaac (ca 1450-1517) • 16.saj keskpaigast ka noodinäiteid kodanlikust seltskonnalaulust, sajandi lõpul kasutati itaalia lauluvorme saksa tekstidega • Autoreid: Antonio Scandello, Hans Leo Hassler (1564-1612)

  13. INGLISMAA • Ilmaliku laulu kõrgajastuks oli Elizabeth I ja James I valitsemisaeg • Eeskuju võeti itaalia lauludest, tihti varustati need ingliskeelsete tekstidega • Inglastele oli aga itaallaste raskemeelne maneeritsemine vastumeelt, inglise madrigal on itaalia omast märksa rahvalikum • Autoreid: Thomas Morley, Thomas Weelkes

  14. INGLISMAA • 16.saj lõpust teada lautosaatega soololaul (ayr) • Tuntuim autor John Dowland (1562-1626) • Tema laulud on palju poeetilisemad kui madrigalid • Esitada võidi neid soololaule aga ka ansamblina

  15. LISAMATERJALE: • http://www.bcpl.net/~cbladey/guy/html/music.html • http://classicalmus.hispeed.com/rena.html • http://www.manteau.de

  16. AITÄH VAATAMAST-KUULAMAST ! © Mati Põdra, 2003

More Related