1 / 12

Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 1998-2005

Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 1998-2005. Erle Rikmann TLÜ EHI 09.09.2005. Üle-eestiline uurimus kodanikualgatuslikest organisatsioonidest 1998 ja 2005. Registreeritud organisatsioone 1998 4711 2005 11343 + ühistud ja kooperatiivid Tegutsejaid alla 50%.

shania
Download Presentation

Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 1998-2005

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis1998-2005 Erle Rikmann TLÜ EHI 09.09.2005

  2. Üle-eestiline uurimus kodanikualgatuslikest organisatsioonidest 1998 ja 2005 • Registreeritud organisatsioone • 1998 4711 • 2005 11343 + ühistud ja kooperatiivid Tegutsejaid alla 50%

  3. 1998. aasta uurimus • Peamiseks küsimuseks - kas mittetulundussektor on arenemas “olelemisest osalemiseni” • Tulemus – probleeme rohkem kui võimalusi • Peamine takistus suhtumine kodanikualgatusse Raskendab ka teiste takistuste (rahastamine, infovahetus, liikmete mobiliseerimine) ületamist

  4. Mõned näited aastast 2000 • (Rühmaintervjuu/mittetulundusühingud 21.09.): MTÜ 1: Meisse suhtutakse vaenulikult, nagu me tõesti oleksime konkurendid. MTÜ 2: (omavalitsuse) ametnik helistab kuhugi ja mina raha ei saa. Mul on Eestis ainulaadne sertifikaat (valdkonnaga tegelemiseks), ühelgi ametnikul siin sellist ei ole. Igasugustel foorumitel, kus me osaleme ja oma tunnistusi näitame, saame raha. Linnas mitte. Linn ei vaja meid. Me oleme konkurendid. Teisiti meid ei vaadata.

  5. Mõned näited aastast 2000 • Intervjuu/riigiametnik 18.09.: me mängime seda mängu, et nad on nagu kolmas sektor ja me küsime nende käest nõu.(…) Täna on see mäng. Tegelikkuses kolmas sektor ei toimi, ta ei ole niivõrd sõltumatu (…), nendel puudub mehhanism meie mõjutamiseks. Meil on väga lihtne: tõmbame eelarvest summa maha ja kogu lugu, pole kolmandat sektorit enam olemaski. • Intervjuu/ärisektor 12.09.: …kui sul on mingi hobi või kui sa tahad millegagi tegeleda, siis tuleb sul seda ka finantseerida. Aga mitte öelda, et me tahame sokikudujate kodanikuühenduse teha, ostke meile vardad ja lõng. Minu meelest raiskab Eesti riik praegu ju tegelikult kümneid kui mitte sadu miljoneid selle peale, et sisuliselt kõikvõimalikud taolised asjad saaksid oma asju harrastada ja tegeleda.

  6. Mis on viimaste aastate jooksul muutunud?2004/2005 a. uurimusest • Muutusi palju • Kvantiteedis • Kvaliteedis Peamine märksõna: institutsionaliseerumine Uurimuse raport: http://www.ehi.ee/erialad/sotsioloogia/Kodanikualgatuse/file_view Lähemalt suhtumisest ja koostööst 2004/2005 a.

  7. Rühmaintervjuu (Saaremaa): vald on hakanud nagu MTÜdega suhtlema – mitte sellepärast, et meie oleme initsiaatorid, vaid sellepärast, et nendele tuleb see nagu kuskilt riigi tasandilt – et tehke koostööd kohalikega. Nendel tekib vajadus üles otsida. Vajadus tekkis siis, kui hakati tegema arengukavasid. Kuidas sa kokku paned – pead ju kooskõlastama kohalike elanikega…  • Rühmaintervjuu (Lääne-Virumaa): ütleme kolm või neli aastat tagasi oli selline olukord, kus oli suur vaikus ja siis ei olnud ju neid külasid vaja tähele panna üldse. Ja eks alguses omavalitsustel oli õppimise aeg, et on üks seltskond. Ma ütleks alguses isegi oli naljakas, sest et omavalitsus ehmatas kõigepealt ära, et mingid külatädid tulevad volikogule arengukava ette kandma. See oli päris naljakas. Kõigepealt aeti käed püsti, et mis asja – mida nad nüüd tahavad! Meie vallas küll oli niimoodi. Nad ikka olid täitsa paanikas. Nad ei teadnud, mis asi on see küla arengukava ja täitsa kartsid! Täitsa volikogus oli sihukene seis, et no tõesti, et lükkavad mu ukse taha selle arengukavaga.

  8. On teinud aastal 2004 koostööd mõne… MTÜ, % Sihtasutused, % Kokku, % (arv) kohaliku omavalitsusega 54 56 54 (328) valitsusasutusega 24 42 26 (155) äriettevõttega 30 46 32 (193) poliitilise parteiga 10 6 9 (57) ametiühinguga 5 8 5 (33) massiteabevahendiga 32 39 33 (199) üldharidusliku kooliga 32 40 33 (200) ülikooliga 19 39 21 (128) koguduse või usuühendusega 13 15 13 (81) MTÜde ja SAde koostööpartnerid 2004. a.

  9. On teinud aastal 2004 koostööd mõne… Asukoht Tallinn % Suured linnad % Väikelinnad % Maal % kohaliku omavalitsusega 40 53 61 64 valitsusasutusega 40 29 19 15 äriettevõttega 45 28 29 24 poliitilise parteiga 12 9 9 8 ametiühinguga 12 4 4 1 massiteabevahendiga 43 33 30 25 üldharidusliku kooliga 31 39 36 30 ülikooliga 36 35 11 8 koguduse või usuühendusega 13 10 14 15 Koostööpartnerid ja asukoht

  10. Kas olete tuttav Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooniga? Ei ole sellest kuulnud Olen dokumendist kuulnud, kuid pole ise tekstiga tutvunud Olen tekstiga tutvunud Olen osalenud EKAKi aruteludel Olen toetunud dokumend. suhtlemisel riigiasutust. Kokku 30% (175) 47% (274) 16% (92) 6% (37) 2% (9) 100% (587) EKAK

  11. Seega, muutunud on… • Suhtumine • Eriti Avalik sektor > kolmas sektor • Aga ka kolmas sektor > avalik sektor • Ja kolmanda sektori sees • Koostöö • Koostöösuhete hulk • Koostööpartnerid • Koostöö sisu ja eesmärgid

  12. Tänan tähelepanu eest!

More Related