IDU0130 Võrgurakendused

1. IDU0130 Võrgurakendused Innar Liiv

2. Võrgurakenduste mõiste • Võrgurakendus on programm või süsteem, mille efekt realiseerub alles siis, kui sama programmi “kallal” töötab rohkem kui üks inimene ja arvuti; • Vastupidine näide: tekstitöötlusprogramm Word – see ei ole võrgurakendus. Temast võiks saada võrgurakendus mitmel moel, näiteks: • Kui oleks sisse ehitatud mingi dokumentide menetlemise süsteem • Samuti kui me ei käivitaks Wordi ja salvestaks dokumenti oma arvutis, vaid kuskil keskses serveris (meie oleme Kuressaares, Word ja meie dokument asuvad Tallinnas ... või New Yorkis) – tegelikult on MEIL VAJA ju ainult klaviatuuri ja NÄHA ekraanil Wordi!?!

3. Võrgurakenduse mõiste (2) • Tegelikult ei ole IT süsteem iseeneses, vaid toetab juhtide poolt kujundatud töö tegemise süsteemi ja süsteemsust; • IT tugi seisneb selle töötamise ja toimimise kontrollimises ja mõõtmises; • Klassikaliselt liigub info mööda töövoogu, võrgurakendused võimaldavad neil liikuda eraldi – väga oluline punkt!

4. Võrgurakenduse eesmärk • Võrgurakenduse eesmärk on efektiivsust tõsta ning efekt tekib väga lihtsa loogika alusel: Töövoo laius on piiratud ressurss (nagu (väga rumalalt ehitatud) veetoru): Tegevustes (töövoo sees) kasutatakse infot, selle pidev edasikandmine on eraldi töö. Info moondumise (meenutus: telefonimäng) vähendamine on ka oluline!

5. Inimesed • Milleks meil siis ikkagi on (tööprotsessides) vaja inimesi? • Teha midagi, mida arvuti ei suuda ja/või milles inimene on parem (odavam?!); • Luua süsteem (intelligentne tegevus!), mille abil me ei vaja inimesi;

6. Inimesed (2) • Milles on inimene halvem: • meeldejätmine; • arvutamine; • (vajaduse tekkimisel) meeldetuletamine; • Milles on inimene parem: • kauba füüsiline liigutamine (olukord: proovime lahti saada: automaatliinid ettevõttesiseselt ei ole midagi uut, kaupade pakendamine ja laadimine on lihtsalt veel inimese käes odavamad; automaatne maantee- ja rongitransport veel liiga eksperimentaalsed ja keerukad, lõikuvad džungliga ehk reegliteta maailmaga – sisetingimustes ei ole see ammu enam probleem (lisaks masinale peab maa ka olema sama firma või partneri käes); • originaalne üldistamine, et midagi huvitavat järeldada (tegelikkus: 99% juhtudel on üldistamiste arvutusreeglid nii triviaalsed, et need võiks delegeerida arvutile) - iseasi on kui inimene lihtsalt vaatab numbritele peale ja “otsib huvitavat” (realiseerimata müügipotentsiaalid, pettused või niisama “rumalad” tehingud jne) – valdkonna võtmesõnad, mis ka selle automatiseerimisega tegelevad on discovery science, data mining, knowledge discovery (e.k. andmekaevandamine, teadmushõive)

7. Inimesed (3) • Milles inimene on parem: (jätkub) • Kliendisuhtlus – tõsine väljakutse, aga töö käib: • Tavainfo jagamine (primitiivsemad hinnakirjad, toote tutvustus ja andmed) – delegeeritav, kuna suhtlus on mugav (lihtpäring  lihtvastus); • Keerukama menetlusega suhtlus – nt. kadunud kaup või pagas – “tables turn” – inimese hiigelaju ei lahenda probleemi, kui tal ei ole infot, kus kaup on või viimati oli? Järelikult inimese funktsiooniks jääb probleemist “inimkeeli” aru saada ja sellele arvutist vastust otsida. Aga kõnetuvastus (voice recognition) on ju praktiliselt reaalsus!?!(On juba ammu avastatud, et tegevuse massiliseks kujunemisel ei ole mõtet seda enam ise pakkuda – call centers. Väga tõsine ärivaldkond, mille tulevikku kõnetuvastus veel tohutult muudab.) Milles veel?

8. Inimesed (4) • Mis oleks ikkagi kõige parem strateegia inimestest lahtisaamiseks ettevõtetes? • Mõistame ettevõttes toimuvaid protsesse ja töövooge (ehk siis protsesside seotust ja ajalist järjestust) ja viskame välja üleliigsed liigutused ja kordused, vt. Office Space (1999, Mike Judge) • Kujutame iga tegevust teenusena, mille vahel liiguvad sõnumid – maailm tunneb sellist lähenemist väljendiga Service-Oriented Architecture.

9. Tööprotsessid • Kuidas tööprotsesse korrastada või vähemalt olla kindel, et need on rahuldavalt korraldatud? • NB! Kõigel sellel mõtet ainult konkurentsi tingimustes! • Standardid! Kui neid õigesti mõista ja rakendada, siis nad ei ole kiusamiseks või bürokraatiaks, vaid “best practise” peegelduseks (= vigu ON võimalik õppida ka teistelt, täpsemalt vigade vältimist). • Kust alustada? Kõik on kättesaadavad (üldisest “teenindaja” ja “tootja” mudelist spetsiifikani välja) www.evs.ee, hea sissejuhatav raamat: • Pealkiri: ISO 9001 väikeettevõtetele. Mida teha // Tallinn : Eesti Standardikeskus,2003([Tallinn : Erkotrükk]), 184 lk.

10. IT tugi ettevõtte töös • Kuidas ja kus siis võrgurakendused ja (inim)tööprotsessid lõikuvad? • Tegelikult on oluline teada vaid meid huvitavate põhitegevuste või toodete olukorda (staatust)! Nende põhjal aktiveeruvad järgmised tegevused. • Kui me suudame fikseerida tegevuste algust ja lõppu, saame teha ka koormusanalüüse; • Inimene ei ole masin, aga vaevalt, et ebaühtlane koormus ja ebaefektiivsus ka tema huvides on (omaniku huvides kindlasti pole); • Vajadus tekib üldjuhul siis kui inimesed töötavad ennast “lukku” või tekivad pudelikaelad – alates kontoritöötajast (nt tellimuste/probleemide/kahjude menetlemine) kuni lihalett poodides

11. Teenustele orienteeritud arhitektuur

12. Töövoog e. workflow • Täiesti teostatav plokk-skeemina – kõik tööprotsesside nüansid tuleb läbi mõelda; • Põhjalikuma huvi korral (nt. kui on vaja ise osa võtta suuremate süsteemide juurutamise projektides) Infosüsteemide projekteerimise aineid on TTÜ-s mitmeid, alustades: • IDU3530 Sissejuhatus infosüsteemidesse • IDU5360 Kontesptuaalne süsteemianalüüs • Videolaenutuse näide.