KUUMAKÕRBED
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 43

KUUMAKÕRBED PowerPoint PPT Presentation


  • 258 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

KUUMAKÕRBED. - KÕIGE KUUMEMAD, KUIVEMAD ALAD MAAILMAS -. ASEND KAARDIL. Gobi. Kesk-Aasia. Suur nõgu. Surmaorg. Araabia ps. Sahara. Mehhiko. Atacama. Namibi. Suur Liivakõrb. Kalahari. Victoria kõrb. Patagoonia. PÖÖRIJOONTE ÜMBRUSE KÕRBED. Aasta läbi kõrgrõhkkond.

Download Presentation

KUUMAKÕRBED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


KUUMAKÕRBED

- KÕIGE KUUMEMAD, KUIVEMAD ALAD MAAILMAS -


ASEND KAARDIL

Gobi

Kesk-Aasia

Suur nõgu

Surmaorg

Araabia ps.

Sahara

Mehhiko

Atacama

Namibi

Suur Liivakõrb

Kalahari

Victoria kõrb

Patagoonia


PÖÖRIJOONTE ÜMBRUSE KÕRBED

  • Aasta läbi kõrgrõhkkond.

  • Laskuv õhk soojeneb ja suurendab võimalikku aurumist.

Sahara

Araabia pool-saare kõrbed

Austraalia kõrbed


KÜLMADE HOOVUSTE MÕJU

  • Mandrite läänerannikul.

  • Kuivad idatuuled.

  • Külmad hoovused.

  • Maailma kuivemad kõrbed.

Atacama kõrb

Namibi kõrb


MÄESTIKE VARJUS

  • Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist.

Surmaorg

Patagoonia kõrb


PARASVÖÖTME MANDRI SISEOSADES

  • Mandri siseosas asuvad kõrbed on kaugel niiskete õhumasside tekkekohast.

Suur Nõgu

Gobi kõrb


KLIIMA

Usbekistan parasvööde

  • Troopiline kliimavööde: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud.

  • Suvel: +25°C…+35°C.

  • Talvel: +10°C…+20°C.

  • Liibüa kõrbes absoluutne max 57,8°C, Azizijas.

  • Ööpäevane temperatuuri amplituud on suur.

  • Sademeid 100–200 mm.

  • Parasvööde.

  • Lähistroopika.

Kufra Liibüa

Namiibia

troopiline

troopiline


KUIVAD JÕESÄNGID AAFRIKAS - VADID

Vadi Iisraelis Negevi kõrbes.

Marokos


AUSTRAALIAS, USA-s:

KRIIK


TUUL – pinnamoe kujundaja

Kõrbetes tekivad 20 – 30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited e. BARHAANID. Tekkinud liivakuhjatisel kasvab peamiselt selle keskosa. Tuulepealne nõlv lihvitakse laugeks, tuulealune muutub järsuks.


Erineva kulumiskindlusega kivimitest lihvivad ja poleerivad liivaosakesed tuulega mitmesuguseid pinnavorme: seenkaljud, kivisambad, kiikkaljud, tulekerad jt.


FÜÜSIKALINE MURENEMINE

HALLMULLAD ja

(hall-pruunmullad, punamullad).

Vähe huumust.

Palju mineraal-aineid.

Solonets – sooldunud muld


LIIVATORM AR-RIYADIS

10. 03. 2009 a.


OAASID

On kohad, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.

Aleksandria

Mingsha


LIIVAKÕRB

Liivakõrb on elusolenditele kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda.


SAVIKÕRB (takõrr)

Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses.


KIVIKÕRB (hammaada)

Kivikõrbed paiknevad enamasti mäestike jalameil. On tekkinud rabenemise tulemusel ja kaetud murenenud kiviklibuga.


LÖSSIKÕRB

Lössikõrbed on levinud poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel – lössil. Küllaldase niiskuse korral võiksid areneda viljakad mullad.


SOOLAKÕRB

Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud palju sademeid. Suure auramise tõttu tõuseb niiskus põhjaveest maapinnale, tuues kaasa lahustunud mineraalsooli. Vesi aurub kuumuses, soolad aga jäävad pinnase ülemistesse kihtidesse.


KÕRBETAIMEDE KOHASTUMINE

  • JUURED:

  • pikad, sügavale tungivad;

  • hästi arenenud pindmine juurestik;

  • maa-alused säilitusorganid.

  • VARS:

  • paks;

  • lihakas;

  • puitunud.

  • LEHED:

  • pisikesed;

  • lehtede asemel astlad;

  • nahkjad;

  • paksud;

  • kaetud pehme karvastikuga.

TAIMESTIK - hõre. LÜHIEATAIMED (efemeerid) – kasvavad, arenevad paari-kolme nädalaga. SUKULENDID – taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse, viljadesse.


KÕRB PEALE VIHMA

Gobi kõrb

Namibi kõrb


SAHARAS, ARAABIA ps. KÕRBETES

Kaameliastel-akaatsia

Kõrbetarn

Puju


KALAHARI KÕRBES

Akaatsia

Metsik arbuus

Aaloe

Kerajas piimalill


NAMIBI KÕRBES

Puukujuline aaloe

VELVITŠIAL on väga pikk juur, tal on ainult kaks pikka krussis lehte, mis otsast järjest kuivavad. Ta lehed oskavad niiskust imada õhust (UDUD), jäme ja lühike vars toimib veemahutina.


PÕHJA-AMEERIKA KÕRBETES

Suureviljaline viigikaktus

Lühilehine tääkliilia

Agaav


SONORA kõrbes kasvab palju erinevaid kaktusi.

KAKTUSED kasvavad looduslikult ainult Ameerikas. Nad on kõrbetingimustega hästi kohastunud. Mitmete kaktuste lihakas sisu on söödav, mõnest kaktuseliigist valmistatakse ravimeid ja kosmeetikatooteid. Kaktusevarte puitu kasutatakse ka ehituses. Kõrbetes on mitmed kaktuste kaitsealad.


KESK - AASIA KÕRBETES

Turkestani magun

Hall kevadik

Tamarisk

Saksauul


LOOMADE KOHASTUMINE

Liivasisalik

Kõrbehüpik

Skink-geko

*heledavärvilised

*varjub liiva alla

*öine eluviis

*väike keha

*sabasse, küüru ladestuvad rasvad

*vajab eluks vähe vett

Kaamel

*suveuni

*puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed

Skorpion

Kilpkonn


Sonora kõrbes

Tšakvalla

Komodo varaan

Žilatjee

Sarvik-lõgismadu

Kilpkonn

ROOMAJATEL on vettpidav nahk, munevad kõvakoorelisi, ka nahkse kestaga mune. Ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest ja üleliigse kuumuse vältimiseks varjuvad nad kiiresti maasse.


Kaljukits

Antiloobid

Fennek

Hüään

Karakalid

Šaakal


Kõrbekakk

Kõrbe-kivitäks

Kaktuserähn

Kärbsenäpp

Kõrbepüü


Kaksküürkaamel – baktrian - elab kodustatult Aasias.

Üksküürkaamel – dromedar - elab kodustatult Aafrikast Indiani.

Inimesed saavad kaamelilt:

* piima;

* liha;

* nahka;

* villa

* kaamel on liiklusvahend ja veoloom.


GEMSBOKI RAHVUSPARK KALAHARI KÕRBES

Valge orüks

Impala gasellid

Sinignuud

Rahvuspargis elavad ka kaelkirjakud, lõvid jt. loomad.


DATLIPALM – oaasipõllunduse peamine kultuur

Datlid – toit.

Kaitseks kõrvetava päikese eest.

Lehed – loomasööt, ehitusmaterjal.

Puit – ehitusmaterjal, tarbeesemed.


SAUDI-ARAABIA

  • Rändkarjakasvatajad BEDUIINID.

  • Kasvatatakse oaasides teravilja, puuvilla, puuvilju, õlitaimi.

  • Nafta – peamine maavara (Kuveit, Araabia Ühendemiraadid jt.).

  • Islami usk.

  • Meka – muhamediusu pühapaik.

Kuveit


KALAHARI NAMIB

  • HOTENTOTID, BUŠMANID (võsainimesed).

  • Tegevusaladeks: jaht, karjakasvatus (karakulllambad).


PÕHJA-AMEERIKA KÕRBED

  • Kõrbealade niisutamiseks on Colorado jt. jõgedele ehitatud hiigelsuured tammid.

  • Niisutatavatel aladel kasvatatakse puuvilla, maisi, nisu, riisi, karjatatakse veiseid.

  • Mojave kõrbesse on ehitatud maailma suurimad päikese-energial töötavad elektrijaamad.

  • Mehhikos puuritakse naftat, arenenud on masinatööstus.


GOBI KÕRBES

  • Karjakasvatajad: mongolid - nomaadid.

  • Jurta – kuplikujuline elamu.

  • Kasvatatakse jakke, lambaid, kitsi, kaameleid, veiseid.


AUSTRAALIA

  • ABORIGEENIDEST pooled elavad linnades.

  • Sise- ja Põhja – Austraalias on neile eraldatud reservaadid.

  • Sisemaal kasvatatakse lambaid ja lihaveiseid.


TURISM


KESKONNAPROBLEEMID

  • Ülekarjatamine;

  • muldade väljakurnamine;

  • puude, põõsaste kütteks raiumine;

  • kõrbete laienemine;

  • nafta- ja põhjaveereostus.

KÕRBESTUMINE – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM!


www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm

www.exploringnature.org/db/detail.php?dbID=44...

dengedenge.com/.../

www.oklahomafilm.org/photos/Northwest%20Oklah.

www.celsias.com/.../

www.keelereisid.com/.../araabia_keel/dahab.html

juta.pri.ee/.../

en.wikipedia.org/wiki/Namib

destination360.com

egaptsaleht.blogspot.com/2009_10_01_archive.html

members.virtualtourist.com/m/41c8a/cc3c9/

www.sheppardsoftware.com/Asiaweb/factfile/Uni...

www.miksike.ee/.../sahara_korb_evelin.htm

et.wikipedia.org/wiki/Takõrr

commons.wikimedia.org/wiki/File:260_Boa_Vista.jpg

wapedia.mobi/et/Atacama

www.estair.ee/hiina/hiina08.htm

lemill.net/content/exercises/pinnamood/view

www.uh.edu/~jbutler/physical/chapter6.html

www.cathylaw.com/.../weatheringnotes.html

www.twip.org/image-africa-libya-libyan-desert..

corbis.com

digilander.libero.it/.../rapaci_notturni10a.htm

www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html

www.tiuli.com/yahudia/yahudia_vadi.jpg

3dparks.wr.usgs.gov/.../StevensCreek5.jpg

haphazardlife.blogspot.com/2008/07/thing-abou... rpgworlds.rp.funpic.de/PRIVAT/Blumen/index.html

www.heritageseedlings.com/native.htm

herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=133

www.agroatlas.spb.ru/.../Citrullus_lanatus_K/

listsoplenty.com/blog/?p=1198

giardinaggio.efiori.com/.../A-F-S89Pg1/

www.hort.purdue.edu/newcrop/ncnu02/v5-378.html

yhelteljel.ee/?p=2711

opis-przyrody.blog.onet.pl/

www.ekstreem.ee/kaidojatarmo/

www.uni-bielefeld.de/biologie/Oekologie/4_Bio..

www.elu24.ee/?id=92846

rebaseonu.net

www.travelpod.com/.../1184696280/tpod.html

www.ussiauk.planet.ee/.../Crotalus_cerastes.php

undu.ee/loodus/

www.lap.ttu.ee/dominus/wap.php?cmd=gallery..

www.naturephoto-cz.eu/.../euscorpius-2620.jpg

www.vondenhochelben.de/Karakal.htm

www.rate.ee/blog/821274

www.arkive.org › Reptiles

phoenix.about.com/.../Gila-Monster-02.htm

KASUTATUD MATERJALID

T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998

A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003

R. Aunap, A.Kont jt. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002


www.animalpicturesarchive.com/list.php?

www.commanster.eu/.../Birds/suyoungb.html

www.vastavalo.fi/impala-gaselli-kenia-mista-s...

www.phoenixzoo.org/learn/animals/animal_detai..

www.arkive.org › Mammals

www.estravel.ee/index.php?main_id=63,1423,366...

picasaweb.google.com/.../

M4bXTVkSBWIRTeA

ivaretto.blogspot.com/2007_04_01_archive.htm

www.potopisnik.si/.../

pilt.delfi.ee/tag/kalahari%20kõrb/

www.tehnikamaailm.ee/.../2005/05/?headerID=327

www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=223702

www.elu24.ee/?id=24990

geoloog.wordpress.com/2009/10/

www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=300584

Koostas K. Haljasmets TDL, 2010 a.


  • Login