1 / 38

Eneseabigruppide tähtsus

Eneseabigruppide tähtsus. Mentorite koolitus Tartus 17.03.2010.a. Eneseabigrupp –mis see on?.

shamus
Download Presentation

Eneseabigruppide tähtsus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eneseabigruppide tähtsus Mentorite koolitus Tartus 17.03.2010.a. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  2. Eneseabigrupp –mis see on? Eneseabigrupid moodustavad inimesed, kes on otseselt ja isiklikult mõjutatud mingist teatud sündmusest, murest või olukorrast. Seetõttu võib neile tunduda, et nad on teistega võrreldes ebavõrdses olukorras. See tähendab, et probleemiga otseselt seotud inimesed ise on need, kes määravad tegevuse prioriteedid. Mitmed eneseabigrupid kasutavad ka professionaalide abi ja suhtlevad teiste gruppidega. Otsuse tegijateks jäävad siiski grupi liikmed. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  3. Enseabigruppide taust ja ajalugu Kogemused näitavad, et eneseabigrupid on mõjus ja kasulik vahend enese ja teiste aitamiseks. Grupp võib anda olulise ressursi teatud probleemide lahendamiseks. Grupi moodustamise vajadus tuleneb kahest eeldusest: On inimesed, kelle vajadused on jäänud rahuldamata On toetuse pakkujad, kes soovivad anda abi Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  4. …….taust ja ajalugu Eneseabigruppe hakati moodustama pärast II Maailmasõda. Gruppe leskede toetamiseks nii Suurbritannias kui ka Põhja-Ameerikas 60.-ndatel aastatel. Anonüümsete alkohoolikute grupid. Psüühikahäiretega inimeste lähedaste grupid alustasid oma tööd juba 1958.a. Ameerikas ja Itaalias. Suitsiide läbi lähedase kaotanud inimestele hakati esmakordselt eneseabigruppe moodustama 70. –ndatel aastatel. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  5. Toetusgrupp võib olla suureks abiks suhtlemise edendamisel, mis omakorda aitab kiiremini probleemid lahendada. Võimalus on kohtuda saatusekaaslastega, kes mõistavad neid täielikult. Grupp annab: Ühtsus-ja toetustunde Empaatilise õhkkonna ja ühtekuuluvustunde hetkel, mil tuntakse end ülejäänud maailmast eraldatuna Lootuse, et normaalne olukord kunagi taastub Võimalusi näha probleeme uues valguses Võimaluse rääkida hirmudest ja muredest ning saada tagasisidet Võimaluse tundeid vabalt ja aktsepteerivalt väljendada, sest kehtib saladuse hoidmise ja hinnanguvaba nõue Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  6. Millest alustada? Eneseabigrupi moodustamine võib võtta palju aega ja energiat. Tuleb arvestada seda, et grupitöö nõuab suurt ajakulu, aja planeerimist. Tuleb endalt küsida: Kas mul jätkub energiat grupi läbiviimiseks? Kas sa tunned endal kohustust ja soovi aidata antud grupiliikmeid? Kas sa tunned kohustust teatud perioodi vältel gruppi töös hoida? Grupi moodustamisega kaasneb vastutus grupp säilitada. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  7. Kas eneseabigrupp osutub vajalikuks? Esimeseks sammuks eneseabigrupi loomisel on leida teisi sarnaste vajadustega inimesi ümbruskonnas. Selliste inimeste otsimine vajab tausta uurimist ning seejärel esialgset kokkusaamist asjast huvitatutega. Infot, mis sisaldaks põhiinformatsiooni kavandatava grupi kohta edastada ajakirjanduses või interneti kaudu. Teabe levipaikadeks võivad olla perearsti keskused, kauplused, kirikud. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  8. Kutsungis peab olema märgitud Kohtumise põhjus –eneseabigrupi loomine nt. hoolduskoormusega isikutele Kohtumise kuupäev –piisavalt kaugel, et informatsioonil oleks aega inimesteni jõuda Kohtumise kellaaeg –õhtune kohtumine on töötavatele inimestele sobivam Kohtumise koht –avalik koht on neutraalne. Seal peaks olema võimalus ka tee või kohvi valmistamiseks. Ruum peaks olema inimeste arvule vastava suurusega. Kohtumispaiga lähedal võiks asuda ühissõiduki peatus Kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks. Tõenäoliselt ei ole inimestel kerge tulla gruppi ning selline samm nõuab julgust ning piisavalt informatsiooni. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  9. Ettevalmistused esimeseks kohtumiseks Planeerimine: Kirjuta valmis nimekiri kõigest, mis vajab tegemist Reserveeri kohtumispaik ja kontrolli hiljem, kas kokkulepe on jõus Valmista ette esimese kohtumise plaan, et osavõtjad teaksid, mida on oodata Valmistu koguma kirjalikku informatsiooni grupis osalejate kohta Valmista ette nimesildid Kaalu kohtumisel professionaalse abi kaasamist Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut 9

  10. Soovitatav esimese kohtumise plaan: Tervitus kohtumise korraldajalt Sissejuhatus. Võib paluda osavõtjaid end eesnimega tutvustada ja rääkida, kuidas kohtumisest teada said Grupi olemuse selgitamine Läbirääkimised, mis on seotud grupi loomisega Väike vaheaeg ja suhtlemine omavahel Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  11. Esimesel kohtumisel arutletvad teemad: Kas on piisavalt huvi antud grupis osalemiseks? Kas inimesed on huvitatud ka järgmisest kohtumisest? Isegi kaks või kolm inimest võivad edukalt üksteist toetada, jagad kogemusi ning ideid. Osadele inimestele meeldivad võikesed, osadele suuremad grupid Kokkusaamise sagedus: nädalas korra, üle nädala või kuus korra. Seejuures peaks arvestama: kui kohtumised on liiga tihedad, võib liikmetel välja kujuneda sõltuvus grupist (iga nädal). Samas, kui kohtumised toimuvad liiga harva, võib olla raske luua sidemeid (korra kuus) Kokkusaamise kestus. Enamus gruppe on leidnud, et kokkusaamised, mille kestus on 1,5 -2 tundi on piisavad. Liiga pikad kokkusaamised võivad osutuda emotsionaalselt kurnavateks. Kahetunnine ajalimiit võimaldab anda pool tundi kohanemiseks ja uudiste vahetamiseks, tunni kohtumiseks/ koosolekuks eneseks ja pool tundi vabaks suhtlemiseks. Grupi ajalimiit mõjutab ka grupi suurus. Suurematel gruppide läheb kauem aega. Suurte gruppide puhul võib osa ajast töötada kahe alagrupiga. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  12. ……… Millised on grupiliikmete ootused? Selgita välja põhjused, miks inimesed grupis osalevad. Kas nende ootused on realistlikud? Võta detailsed kontaktandmed nendelt, kes soovivad jätkata. Grupp võib soovida vahetada kontaktandmeid ka omavahel, et lävida ka kohtumiste vahepeal Täpsusta järgmise kohtumise kuupäev Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  13. Grupi tegevuse arendamine Järgmiseks sammuks on välja mõelda ning arendada grupi tegevuskava, teha raamistik, mille piirides grupp tegutsema hakkab. Teemad, mis seejuures vajavad arutamist, on alljärgnevad. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  14. Eesmärgid ja alaeesmärgid Grupp peaks ära määrama: Eesmärgi –otsus, väide, mis kirjeldab grupi üldist eesmärki Alaeesmärgid –mingi arv selgelt väljendatud teemasid, mida käsitletakse Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  15. Grupi struktuuri määramine Valida võib kahe võimaluse vahel: “Avatud” ja pidevalt jätkuv –see grupp ei ole tähtajaline ega lõpliku koosseisuga. Grupi liikmed osalevad mingi perioodi vältel grupi töös vastavalt enda vajadustele. Grupp saab kokku välja kuulutatud aegadel läbi kuu/aasta jne. kui grupp on saanud ühiskonnas tuntuks, lisanduvad uued inimesed, kes tunnevad selleks vajadust ning järkjärgult lõpetavad need, kes oma probleemi lahendamiseks sellise vormi on ammendanud. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  16. “Avatud” grupi eelised ja puudused Eelised : liikmed võivad grupi tööga liituda ükskõik millisel ajal. Grupi avatus võimaldab osaleda selle töös vastavalt vajadusele. Liikmed ei pea olema seotud grupiga pidevalt, mis on hea, sest teatud probleemide puhul selle algstaadiumis võib igasugune kohustus olla kurnav. Puudused: grupi säilitamine pika aja jooksul võib osutuda raskeks. Jätkuvalt peab olema täidetud liidri roll, keegi peab olema võimeline seda üle võtma endise liidri lahkumisel. Kohtumist on raske ette valmistada, kuna ei tea, kui suur arv osavõtjaid kokku tuleb. Info edastamine ebakindla koossisuga grupis on raskendatud. Samuti võivad osa grupi liikmeid jääda gruppi “kinni” ja tegeleda grupiga selle asemel, et tegeleda enda isiklike probleemidega ja liikuda edasi paranemise suunas. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  17. “Kinnine” ja tihtipeale ajaliimiga grupp, mis kohtub teatud kindla arvu kordi. Sellises grupis ei saa liikmed enam juurde tulla peale teist kohtumist. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  18. “kinnise” grupi eelised ja puudused Eelised: ajalimiit liikmetele kindlaks märgiks algusest ja lõpust. Kindla meeskonna olemasolu võimaldab grupi liikmetel üksteist tundma õppida ja usaldada ning nende suhted võivad väljuda grupi piiridest. Kinnises grupis on kergem lahata isiklike probleemidega seotud takistusi ja käitumismustreid ja edasi liikuda paranemise suunas. Puudused: kõik soovijad ei pruugi pääseda gruppi ja peavad ootama järgmise grupi algust. Väiksemates kogukondades võib osutuda raskeks piisava arvu inimeste leidmine, kes oleksid nõus end programmiga siduma kuni lõpetamiseni. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  19. Grupi liikmed ja grupi nimi Liikmeskonna kriteeriumid tuleks selgelt määratleda, näiteks: grupp on avatud täiskasvanutele hoolduskoormusega isikutele, grupp ei ole mõeldud alla 16 eluaastastele. Grupi nimi peaks selgelt väljendama, kellele grupp on mõeldud, et ei tekiks segadust. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  20. Kas formaalne või mitteformaalne grupp? Kindlate protseduurireeglitega ehk formaalne grupp –sellise grupi puhul on igal kokkusaamisel kindlad tavad. Grupp, otsustab kuidas grupp avataks, mis toimub selle käigus ja kuidas toimub grupitöö lõpetamine. Formaalne grupp ei ole piirav, pigem annab grupi liikmetele teatud kindlus –ja stabiilsuse tunde, kuna nad teavad mida oodata. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  21. näiteks Formaalse grupi kava Tervitus ja sissejuhatus Eetikakoodeksi või grupi reeglite ettelugemine (need on läbi arutatud ja kinnitatud grupi poolt) Kogemuste jagamine Antud päeva teema Informatsioon järgmise kohtumise teema kohta Otste kokkutõmbamine ja järgmise kokkusaamise planeerimine Vaba suhtlemine üksteisega Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  22. Mittestruktuuriline ja mitteformaalne Mitteformaalsel grupil ei ole kindlaks määratud kava. Grupp arutleb probleemide üle, mis kerkivad üles tegevuste käigus. Siiski on soovitav ka siin võtta kasutusse eetika koodeks või kirja panna reeglid grupi tegutsemise kohta. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  23. Rollid ja ülesanded Osa ülesandeid on vaja täide viia enne kokkusaamisi, osa nende ajal ja osa kokkusaamise vahepeal. Grupi liikmed peaksid kõik võrdselt osalema nende ülesannete täitmisel. Jagatud vastutus tekitab osalustunde grupi suhtes ja see on eneseabigruppide tuumaks. Iga inimese erinevad oskused on kriteeriumiks, millised ülesanded kellelegi jagataks. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  24. Ülesanneteks võivad olla: Kohtumiste ruumi avamine enne sessiooni algust Ruumi ettevalmistamine ja seadmine samasse korda nagu oli enne sessiooni Jookide ja suupistete valmistamine/ostmine Info jagamine ja levitamine grupis Grupi tegevuseks kasuliku materjali otsimine jne. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  25. Eetika koodeks Grupp peaks kollektiivselt välja mõtlema eetika koodeksi või lihtsalt põhireeglid, mille järgi tegutseda. Reeglite olemasolu annab liikmetele teada. Mida nad võivad oodata ja tekitab kohtumise suhtes kindlustunde. Need reeglid peaks iga sessiooni alguses meelde tuletama ning koopiad olema jagatud igale liikmele. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  26. Mõningad näited reeglitest: Grupi liikmed on kohustatud kinni pidama konfidentsiaalsuse nõudest. Kõik, mis grupis räägitakse, jääb gruppi. Grupi liikmed ei liigita tundeid või mõtteid valedeks ja õigeteks Grupi liikmed ei mõista teiste liikmete üle kohut ega kritiseeri neid. Kõik aktsepteerivad kõiki. Grupi liikmetel on õigus oma tundeid jagada või siis mitte jagada vastavalt nende vajadustele. Nad peaksid grupis sõna võtma, kuid kui nad seda ei soovi, siis võivad ka vaikida Grupi liikmed abistavad üksteist empaatiaga (mõistes olukorda täielikult olles ise seda kogenud) Grupi liikmed arvestavad, et iga grupi liikme probleem on eriline selle liikme jaoks ning austavad grupi liikmete omadusi ja arvamusi ka siis, kui need ei lange kokku tema eelistustega Grupi liikmed respekteerivad ja arvestavad iga grupi liikme õigust võrdsele ajale oma tunnete ja mõtete väljendamiseks ilma katkestamiseta Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  27. Toetavate ressursside otsimine ja kasutamine grupis Ressursiks võib olla informatsioon, mis on kasulik nii grupile tervikuna, kui igale liikmele eraldi. Tegevus võiks sisaldada: Kohalike organisatsioonide kohta info hankimine: tervisekaitseasutused, vabatahtlikke ja huvi pakkuvad professionaalide organisatsioonid. Kohtumised ja külastused. Asjatundjate/ekspertide otsimine, kes võiksid osaleda grupisettekannetega. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  28. Teemad, mis võiksid huvi pakkuda: Suitsiidiga seotud faktid Tervisekaitse alal töötavate inimeste roll Depressiooni ja vaimsete häirete ohumärkide äratundmine ja mõistmine Kuidas aidata aitajat Suhtlemisoskused Enesekehtestamise õppimine jne. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  29. Võimalikud riskifaktorid Võimalik riskifaktor Grupi liikmed loodavad 1-2liikme peale, kes teevad kõik ülesanded. Osa liikmetest tunnevad ennast väsinuna. Grupi liige kipub sessiooni domineerima ja kasutab enda jaoks rohkem aega, kui võrduse printsiip ette näeb. Grupi liige on “jäänud kinni” probleemi lahendamise protsessi mingisse staadiumisse ja mõjub teistele liikmetele negatiivselt. Grupp ei tee mingisuguseid edusamme Mida ette võtta? Pühenda osa sessioonist arutelule grupi tegevuse üle. Arutle teemal avameelselt ja püüdke leida viise, kuidas ülesandeid omavahel jagada. Grupi reeglid loetakse ette iga sessiooni alguses ja ajalimiidi ületanutele tuletatakse seda meelde. Võib tekkida vajadus range ajalise piirangu sätestamiseks. Grupi liikmetega peaks rääkima individuaalselt. Vestus peaks sisaldama mõtete, et grupp ei tundu vastavat liikme vajadustele. Võib ka teha ettepaneku individuaalseks nõustamiseks ja toetuseks grupis käimise asemel. Soovitada kohti, kus inimene võiks abi saada. Arutle grupi liikmetega ja vaadake üle grupi vajadused ning tehke vajalikud muudatused Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  30. Grupitöö mudel Esitatud mudeli kasutamine eeldab baasilisi teadmisi grupitööst, selle protsessidest ning probleemidest. Soovitav on kahe liidri olemasolu. Grupisessioonide optimaalne arv on 10-14 korda ning iga sessiooni pikkus mitte üle kahe tunni. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  31. Grupi eesmärgid Hoolduskoormusega isikute eneseabigrupi eesmärk on hoolduskoormuse vähendamine, toimetuleku parandamine läbi uute teadmiste omandamise. Osalejaid julgustatakse väljendama oma vajadusi ning seadma eesmärke, mida nad soovivad täita grupiga liitumise kaudu. Grupi moodustamisele eelneval perioodil viiakse läbi intervjuud potentsiaalsete liikmetega. See on vajalik selleks, et selgitada patoloogia olemasolu ning vajadusel suunata isik mujale abi saamiseks. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  32. I sessioon Grupi liidrite ja liikmete tutvustus Grupireeglite paikapanek, eesmärgi arutlus Liikmete julgustamine oma loo rääkimiseks Looga seotud tunnete normaliseerimine liidrite poolt Erinevate liikmete tunnete vahel sarnasuse leidmine Esimese sessiooni peamised teemad onlootus jauniversaalsus. Lootus, et tunnete rägastik hakkab taanduma. Grupiga liitumine abistab arusaamisel, et ka teistel esinevad sarnased probleemid. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  33. GRUPITÖÖ PÕHIMÕTTED: • Konfidentsiaalsus - grupis kaaslaste kohta teadasaadut ei räägita edasi kolmandatele isikutele • Sallivus - mitte kritiseerida, avaldada survet ega anda palumata nõu. Grupi koosolekutel jagavad grupis osalejad teineteisega oma tundeid, mõtteid ja kogemusi oma ühise probleemi ja sellega toimetuleku kohta, kuid ei jaga teistele osalejatele soovitusi ega õpeta neid elama. Samas ei sunnita kedagi endast rääkima, kui ta ise seda teha ei soovi. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  34. Konkreetsus - tegeldakse osalejatele ühise probleemiga seotud teemadega, mitte kõrvaliste asjadega nagu poliitika või päevauudised. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  35. ENESEABIGRUPPIDE TERVISTAVAD MÕJUD • universaalsus - iga osaleja tunne, et ta pole oma murega üksi; • aktsepteerimine - arusaamine, et kedagi ei häbistata ega süüdistata vastavate probleemide olemasolu pärast, suureneb sallivus nii enese kui teiste suhtes; • lootus - tekib nähes, et teistel on õnnestunud sarnase probleemi korral abi saada; Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  36. mõistmine - koos saadakse kergemini jagu kahtlustest ja hirmudest, saadakse võimalus oma käitumist teistega võrrelda ja paremini mõista selle põhjuseid. • Veel on nimetatud empaatiat, positiivset suhtumist, oma eesmärkide väljaselgitamist jm. Töö eneseabigrupis on osalejatele palju vähem kulukas kui professionaalne nõustamine ja pakub uusi suhtlemisvõimalusi. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  37. Alzheimeri kohvik kord kvartalis Hoolduskoormusega isikutel on võimalus osaleda eneseabi gruppides, kus tutvustatakse paremaid näiteid hoolduskoormusega ning tööelu ühitamise osas. Vestlused toimuvad vabamas keskkonnas. Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

  38. Jõudu ja kannatlikkust eneseabigruppide läbiviimisel! Galina Podberjoznaja psühholoog-perekonnapsühhoterapeut

More Related