1 / 13

Ambla kirik

Ambla kirik. Asukoht.

semah
Download Presentation

Ambla kirik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ambla kirik

  2. Asukoht • Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak.

  3. Ladina keeles hüüti kirikut Amblae Maria (omastav; nimetav Ambla Maria 'kõrgeauline Maarja' või 'suur Maarja'), mis on arvatavasti ka Amblale nime andnud. Väike-Maarja kirik ja Väike-Maarja on nähtavasti saanud nime vastandusest Ambla "Suure-Maarja" kirikuga.

  4. Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju.

  5. Kiriku ehitamist alustas Liivimaa ordu arvatavasti 13. sajandi keskel, pärast Järvamaa minekut Liivimaa Ordu (Saksa Ordu) võimu alla (1238). Kirik valmis umbes 1270. Käärkamber ehitati samal sajandil hiljem. Arvatavasti 14. sajandi alguses rajati põhjapoolne võlvitud eeskoda.

  6. Kirik oli ühtlasi kindlus. Ambla kihelkond oli Järvamaa keskusest Paide ordulinnusest kõige kaugemal ja kõige raskemini kaitstav. • Arvatakse, et Eesti kirikutest oli Ambla kirikul esimene kõrge läänetorn, mis seinast ei eendu (pärineb arvatavasti 13. sajandi keskpaigast). • Roosaken lääneseinas oli üks esimesi Eestis. Ümaraken on ka koori lõunaseinas.

  7. Peaportaalil dekoor puudub. Kirik on väljastpoolt lihtne. Aknad on kõrged, mistõttu kirik näeb välja kindluse moodi. • Avar pikihoone on gooti stiilis.

  8. Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane madalate reljeefidega raiddekoor.Arvatakse et, LafransBotvidarson võis olla Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele.

  9. Tornivõlvikus, eeskojast põhja pool on irdkivina väga vana trapetsikujuline hauaplaat, mis on Järvamaal ainulaadne. Plaadil on ladina rist. Plaadi kõrgus on 167 cm, lääneotsa laius 50 cm ja idaotsa laius 66 cm. Tagaküljel leidub maalingute fragmente.

  10. Arvatavasti varsti pärast kiriku valmimist lisati põhjapoolne võlvitud eeskoda. Keskaja lõpul ehitati juurde võlvitud käärkamber. • 1516 rajati Liivimaa ordu ordumeistri WoltervonPlettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. • Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis.

  11. 17. sajandi esimesel poolel valmistas arvatavasti BerendtGeistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel AdamPampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. • 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl SiegmundWalther.

  12. 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada.

  13. Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel värviti pruunides toonides. Orel varjas suurelt jaolt ära varem domineerinud roosakna, mida nüüd saab täielikult näha ainult väljastpoolt.

More Related