Euroopa liidu finantstulevik
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 25

Euroopa Liidu finantstulevik PowerPoint PPT Presentation


  • 84 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Euroopa Liidu finantstulevik. 5.12.2012. Mis läks valesti. Euroopa integratsiooni mootor:. Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni. Söe- ja teraseühendus – 1950 Euroopa Majandusühendus, Rooma leping 1957 Ühtse Euroopa Akt – 1986

Download Presentation

Euroopa Liidu finantstulevik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Euroopa liidu finantstulevik

Euroopa Liidu finantstulevik

5.12.2012.


Mis l ks valesti

Mis läks valesti


Euroopa integratsiooni mootor

Euroopa integratsiooni mootor:

Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni

Söe- ja teraseühendus – 1950

Euroopa Majandusühendus, Rooma leping 1957

Ühtse Euroopa Akt – 1986

Maastrichti leping 1992

  • 1990-94 Siseturu arendamine sh kapitali vaba liikumine

  • 1994-99 Euroopa Keskpanga ja keskpankade süsteemi loomine ja majandusliku konvergentsi saavutamine

  • 1999 vahetuskursifikseerimine ja euro käiberaha

  • 2002 euro sularaha käibele tulek


Majandus ja rahaliit

Majandus- ja rahaliit

  • Liikmesriikide majanduspoliitikate koordineerimine

  • Liikmesriikide eelarvepoliitikate koordineerimine

  • Ühine sõltumatu rahapoliitika

  • Ühisraha ja euroala

Liikmesriigid, komisjoni abil ning stabiilsuse ja kasvu pakti alusel

Euroopa Keskpank


Lehinnati

Ülehinnati

  • Euroala kui optimaalne valuuta piirkond

  • Riikide võimet vastutustundlikku poliitikat ajada

  • Riikide kollektiivset sunnivõimet

Konvergentsikriteeriumid

  • Tugev riigi rahandus

    • Eelarve puudujääk < 3% SKPst

    • Riigivõlg < 60% SKPst või selle poole piisava kiirusega liikumas

  • Madal ja stabiilne inflatsioon: kolme madalaima keskmine +1,5%

  • Stabiilne vahetuskurss: 2 aastat vahetuskursimehhanismi ERM II liikmelisust

  • Pikaajalised intressimäärad: kolme madalaima keskmine +2%


Alahinnati

Alahinnati

  • Asümmeetriliste šokkide tõsidust ja suurema kriisi riski

    • Puudus kriisimehhanism

    • Ei kasutatud võimalusi konkurentsivõime parandamiseks: EL vahendid, madalad intressimäärad

  • Finantssektori deregulatsiooni mõju riskivõtmise valmidusele

    • Riskid kuhjusid


Tegelikkus valitsussektori puuduj gid

Tegelikkus: valitsussektori puudujäägid


Tegelikkus valitsussektori v lad

Tegelikkus: valitsussektori võlad


10 aastat n ilist stabiilsust enne kriisi

10 aastat (näilist) stabiilsust enne kriisi


Euroala arengud

Euroala arengud


2 kriis ja vigade parandus

2. Kriis ja vigade parandus


Kriis

Kriis

  • 2008 ületatakse riskitaluvus finantssektoris

    • Pankade päästmine avaliku sektori rahaga

    • Majanduse elavdamine

  • saavutatakse piir mõnedes euroala riikides

    • 2010 Kreeka ja Iirimaa

    • 2011 Portugal

    • 2012 Hispaania ja Küpros


Laenuprogrammid

Laenuprogrammid

  • Kreeka I laenuprogramm 73 mld € (2010-2012)

  • Iirimaa 67,5 mld € (2010-2012)

  • Portugal 78 mld € (2011-2013)

  • Kreeka II 142,6 mld € (2012-2014)

  • Hispaania ca 45 mld €

  • Võimalik Küpros ca 15 mld €

  • Rahastajad: euroala riigid, EFSF, EFSM, IMF, bilateraalsed laenud


Kriisilahenduse meetmed

Kriisilahenduse meetmed

  • Kreeka I kahepoolne laenuprogramm

  • EFSF ja EFSM (440+60 mld €)

    • EFSF lubadused Iirimaale, Portugalile ja Kreekale kokku 192 mld eurot

  • ESM 08.10.2012

    • Laenuvõime 500 mld €; koos EFSFiga 700 mld €

    • Kogukapital 700 mld, sellest sissemakstav 80 mld


Ekp erakorralised stabiilsusmeetmed

EKP erakorralised stabiilsusmeetmed

  • Likviidsusabi pankadele

    • Nt 2011 IV kvartal USD likviidsusoperatsioonid

  • Riigivõlakirjade tugiostud

    • Securities Market Programme (SMP) – alates mai 2010: 211 mld €

  • Pikaajalised (3a) rahapoliitilised laenud

    • Long-term refinancing operations (LTRO) –529 mld € (dets 489€)

  • OTM


Riigirahanduse koordinatsiooni tugevdamine

Riigirahanduse koordinatsiooni tugevdamine

  • Majandusjuhtimise I pakett (nn 6-pakk)

    • Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine

    • Makrotasakaalustamatuste seire

  • Majandusjuhtimise II pakett (nn 2-pakk)

    • Eelarvekavade hindamine

    • Probleemsete riikide süvendatud seire ja programmi soovitamine

  • Fiskaallepe

    • struktuurne eelarve positsioon kuni -0,5% SKPst

    • korrektsiooni mehhanism, et reageerida eelarve olukorra halvenemisele


4 tulevik

4. Tulevik


4 presidendi raport

4 presidendi raport

  • Vaheraport 10/2012 ja lõppraport 12/2012

    • Eelarve liit

    • Pangandusliit

    • Majandusliit

    • Euroala demokraatlik kontroll


Eelarve liit

Eelarve liit

  • Rakendada täielikult majandusjuhtimise raamistik

  • Euroala eelarve või eelarve võimekus

  • Euroala rahandusminister, eurokassa

  • Eurovõlakirjad, võlakustutamise fond

  • Fiskaalleppe toomine põhilepingutesse

  • ESM toomine EL õigussüsteemi


Pangandusliit

Pangandusliit

  • Ühtne pangandusjärelevalve

    • Euroala+

    • Siseturgu arvestav

  • Ühtne kriisihaldus ja lahenduste rahastamine

  • Ühtne hoiuste tagamise süsteem


Majandusliit

Majandusliit

  • Majanduspoliitikate koordinatsiooni laiendamine

  • Reformide kiirendamine

    • Tööturu paindlikkuse suurendamine

    • Konkurentsi piirangute kaotamine

    • Sotsiaalkindlustuse reformid

    • Riigi osaluse vähendamine

    • Maksupoliitika


Mida eesti arvab

Mida Eesti arvab

  • Teha ära majandusjuhtimises juba kokkulepitu

  • Täiendav pädevuste ära andmine liikmesriigi tasandilt võib tähendada referendumit

  • ELTL art 125 ei loobu, st ei soovi euro võlakirju

  • Euroala eelarve või eelarve võimekuse loomisse suhtume skepsisega

  • Pangandusliiduga oleme nõus

  • Majandusliidus nõus reformide toetamisega, aga teeme seda juba niigi praeguste Euroopa poliitikate raames


Euroala tulevik

Euroala tulevik


T nan t helepanu eest

Tänan tähelepanu eest.


  • Login