Sotsiaalne turvalisus

1. Sotsiaalne turvalisus

2. Sotsiaalse turvalisuse mõiste ja inimarengu indeks • Sotsiaalne turvalisus – ühiskonna terviklik heaolu e. elukvaliteet • Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. • Inimarengu indeks (IAI) – elukvaliteedi näitaja; suhtarv, mille alusel järjestatakse riike: • 1) oodatav keskmine eluiga; • 2) haridus, kirjaoskus • 3) elujärg (SKP percapita)

3. Inimarengu indeksi maailmakaart (2008. a. andmete alusel)

4. Heaoluühiskond • Heaoluühiskond - ühiskond, kus ühiskonnaliikmete enamusele on tagatud kõrge elukvaliteet • Heaoluriigi tunnused: 1) valitsuse püüd leevendada vaesust, vähendada sotsiaalset tõrjutust ning toetada aktiivset kodanikuühiskonda; • 2) püüe tagada igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse saamine, • 3) inimestevaheline sallivus ja inimõiguste kaitse; • 4) hea ja inimväärse elu nimel inimeste koostöö soodustamine; • 5) sotsiaalpoliitikas kehtiv hoolivuse ja nõrgemate aitamise põhimõte. • Elatustase – statistiline näitaja, mida väljendab keskmine kuusissetulek leibkonnaliikme kohta • Eesti keskmine brutokuupalk 2012.a. IV kvartalis 865 euri. • Eesti kulutas sotsiaalsfäärile 2010.a. 18,1 % SKP-st, mis on EL-i üks väiksemaid näitajaid.

5. Heaoluühiskonna mudelid • Sotsiaaldemokraatlik riik – nö. paks riik • oluline on solidaarsus, peamiseks heaolupakkujaks on riik, kõrged maksud • Liberaalne riik - nö. õhuke riik • Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine • Riigilt saavad toetusi vaid väga vaesed ning pensionieas inimesed

6. Sotsiaalhoolekanne • Sotsiaalhoolekanne - vahendite süsteem, mis peab tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. • Sotsiaalhoolekande põhimõtted:1) inimõiguste järgimine; 2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; 3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; 4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. • vältimatu sotsiaalabi – piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. • Eesti Vabariigis on vastu võetud sotsiaalhoolekande seadus

7. Sotsiaalabi antakse puudustkannatavatele inimestele nende tasutud maksudest või sissemaksudest olenemata. • Peamised riskigrupid on: lapsed, lastega pered, puuetega inimesed, vanurid, töötud. • Sotsiaalabiks vajalik raha eraldatakse riigieelarvest. • Abiraha saamise õiguse annab tulude langemine alla valitsuse kehtestatud elatusmiinimumi e. vaesuspiiri. 2013.a. on see 320 euri. • Sotsiaalabi maksete hulka kuuluvad: toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, lastetoetus. • Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline teenus näit. rehabilitatsioon, päevakeskus, koduhooldus, abivahendite osutamine • Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus näit. toimetulekutoetus, puuetega inimese toetus, peretoetused.

8. Sotsiaalkindlustus • Sotsiaalkindlustus – riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest. • Eestis kehtib nn. kolmesambaline pensionikindlustuse süsteem: • I sammas – riiklik pension • II kohustuslik kogumispension (2% palgalt) • III vabatahtlik kogumispension • Sotsiaalkindlustuse alla kuuluvad: pensionid, haigusrahad, töötus kindlustus makse, töötu toetus. 2013.a. on see 101 eurot kuus.

9. Sotsiaalne sidusus – ühiskonna võimekus tagada oma liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. • Sotsiaalse sidususega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. • Sotsiaalse sidususel on kaks eesmärki: 1) ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2) sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine

10. Sotsiaalne kaasatus – tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elu, omada ligipääsu ressurssidele ja teenustele • Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. • Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine • Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erinevused.

11. Vaesus • Absoluutne vaesus – inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks • Suhteline vaesus – inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist st. teised elavad temast märkimisväärselt jõukamalt • 2011.a. elas suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast 232 600 inimest. • 2011. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 299 eurot (2010. aastal 280 eurot). • UNICEFi andmetel elas 2009.a suhtelises vaesuses 11,9% Eesti lastest. Selle näitajaga jääb Eesti 35 võrreldud arenenud riigi seas 21. kohale.