1 / 20

Margus Mustimets Tartu 2010

KIRURGILISELT RAVITUD S Ü DAME ISHEEMIAT Õ VEGA HAIGETE AEROOBNE KEHALINE TREENING TAASTUSRAVI VARASES ETAPIS KODUSTES JA AMBULATOORSETES TINGIMUSTES. Margus Mustimets Tartu 2010. Südame isheemiatõve haigete taastusravi on aastakümnete jooksul oluliselt muutunud.

rufina
Download Presentation

Margus Mustimets Tartu 2010

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KIRURGILISELT RAVITUD SÜDAME ISHEEMIATÕVEGA HAIGETE AEROOBNE KEHALINE TREENING TAASTUSRAVI VARASES ETAPIS KODUSTES JA AMBULATOORSETES TINGIMUSTES Margus Mustimets Tartu 2010

  2. Südame isheemiatõve haigete taastusravi on aastakümnete jooksul oluliselt muutunud • Inaktiivsust kui traditsioonilist soovitust südamepuudulikkusega patsientidele tunnustati 1980-ndate aastate lõpuni. (Malloy 1993) • Kehalist treeningut kui üht osa infarkti põdenute ja kirurgiliselt ravitud südamehaige taastusravist, tutvustati laialdasemalt 1960-ndatel aastatel. (Malloy 1993) • Tänapäeval alustatakse kehalise aktiveerimisega operatsioonijärgseltjuba haiglas.(Proudfoot et al. 2007)

  3. Taastusravi etapid • I etapp (esmane, statsionaarne) – kestusega 3-6 päeva. • II etapp (varane paranemisperiood, ambulatoorne)- kestusega 8-12 nädalat. • III etapp (arendav e. edasiarendav) kestusega 6 kuud. • IV etapp (säilitav), elukestev. (Maaroos 2002)

  4. Ambulatoorsetes tingimustesläbi viidavale taastusravile on alternatiiviks kodus toimuv taastusravi. (Jegier et al. 2009) • Uuringud on näidanud, et kodus läbiviidud taastusravi on majanduslikult odavam ning vähem aeganõudev. (Inglis et al. 2006)

  5. Uuringu eesmärk • Hinnata varase kolme kuulise taastusravi mõju kardiorespiratoorse reservi ja funktsionaalse võimekuse näitajatele patsientidel, kellele on tehtud müokardi kirurgiline revaskulariseerimine kas perkutaanse transluminaalse koronaarangioplastika (PTKA) või aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) teel.

  6. Töös püstitati järgmised ülesanded • Uurida kas kodustes tingimustes läbi viidavat aeroobset treeningut saab kasutada alternatiivina ambulatoorsetes tingimustes toimuvale aeroobsele treeningule. • Analüüsida uuringus osalenud patsientide kardiorespiratoorse reservi ja funktsionaalse võimekuse näitajaid. • Hinnata uuringus osalenud patsientide keha massi muutust kolmekuulise taastusravi järgselt.

  7. Uuringu korraldus ja vaatlusalused • Kliiniline uuringtoimus TÜ Kliinikumis aastatel 1997 - 2001 • N=87 • 70 treeningrühm • 17 kontrollrühm • NYHA I – III • AKŠ 56 patsienti ja PTKA 31 patsienti • KPKT teostati enne ja pärast aeroobset treeningut

  8. Kardiopulmonaalne koormustest EKG VERERÕHK TÖÖ (W) 40 W + 10W 1 MIN AEG (MIN) JÄRK-JÄRGULT TÕUSEV KOORMUS PUHKEOLEK TAASTUMINE

  9. VO2 max(ml/kg/min) 80- TIPPSPORTLANE 60- HÄSTI TREENITUD 40- TREENITUD 20- VÄHENE KUNI MÕÕDUKAS AEROOBSE TÖÖVÕIME 16- MÕÕDUKAS KUNI TUGEV AEROOBSE TÖÖVÕIME  TUGEV AEROOBSE TÖÖVÕIME LANGUS VÄGA TUGEV AEROOBSE TÖÖVÕIME  10- 6-

  10. Optimaalne liikumisravi intensiivsus • 80 -90% AnTh pulsisagedusest • 60 – 75 % maksimaalsest koormuspuhusest SLS-st, kui AnTh ei saavutatud KPKT-l Doseeritud aeroobne treening 20-30 min Soojendus 5-10 min Lõõgastus 5-10 min

  11. HR [bpm] HR [bpm] 250 250 225 225 200 200 175 175 150 150 125 125 100 100 75 75 50 50 25 25 75 bpm 0 Time 0:00:00 0:10:00 0:20:00 0:30:00 0:40:00 0:50:00 Time: 0:00:00 HR: 53 bpm Heiki Timotheus Aeg 27.02.2004 SLS 75 bpm Piirid 1 52 - 105 Nimi Kellaaeg 11:01:34 SLS 98 bpm Piirid 2 52 - 105 aeg 27.02.2001 11:01 Tegevus Aeroobne treening kestus 0:52:10.0 Märkus Aeroobse treeningtunni dünaamika

  12. Uuringu tulemused

  13. Joonis 1. VO2 muutused kodutreening- (KTR) ja ambulatoorsel treeningrühmal (ATR) 3 kuulise aeroobse treeningu tulemusena - ***p<0,001 *** *** VO2 max (ml/min/kg)

  14. Joonis 2. Maksimaalse kehalise töövõime muutused kodutreening- (KTR) ja ambulatoorsel treeningrühmal (ATR) 3 kuulise aeroobse treeningu tulemusena - ***p<0,001 *** *** W max ( W ) KTR ATR

  15. Joonis 3. VO2 An Th ei muutunud kodutreeningrühmal (KTR). Ambulatoorsel treeningrühmal (ATR) muutus VO2 An Th 3 kuulise aeroobse treeningu tulemusena - *p<0,01; ** VO2 max An Th (ml/min/kg) KTR ATR

  16. Joonis 4. Südamelöögisagedus ei muutunud kodutreeningrühmal (KTR). Ambulatoorsel treeningrühmal (ATR) muutus SLS 3 kuulise aeroobse treeningu tulemusena - *p<0,05 * SLS max (l/min) KTR ATR

  17. Joonis 5. Kehamassiindeks ei muutunud kodutreening- (KTR) ja ambulatoorsel treeningrühmal (ATR) 3 kuulise aeroobse treeningu tulemusena oluliselt KMI (kg/m2) KTR ATR

  18. Järeldused • Varane individuaalselt doseeritud aeroobne kehaline treening suurendab oluliselt kirurgiliselt ravitud südame isheemiatõvega patsientide kardiorespiratoorset reservi ja funktsionaalset töövõimet. • Aeroobne kehaline treening on efektiivne meetod kirurgiliselt ravitud südame isheemiatõvega patsientide taastusravis.

  19. Järeldused • Kodustes tingimustes teostatud aeroobne treening peale südamelihase revaskulariseerimist on sobiv alternatiiv abmulatoorsetes tingimustes juhendatud taastusravile.

  20. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

More Related