Mul on üks küsimus:

2. Mul on üks küsimus: Oih, vabandust! kuhu kadus Pluto? Vaid see Mitte see…

3. Esiteks vaatame lihtsalt kõiki Päikese ümber tiirutavaid objekte Päikesele lähim teadaolev kivitükk on Merkuur Sellel planeedil kaaslasi pole Tema orbiit on Maa omast veidi lapergusem Atmosfääri samahästi kui polegi Orbiidi periheel (lähim punkt) on Päikese pinnast 46 000 000 km Pinna temperatuur kõigub -173° C ja +427° C vahemikus Raskusjõud on Maa omast 2,57 korda väiksem, aga meie Kuu omast ikka tublisti suurem Üks ööpäev on 176 Maa ööpäeva (pöörleb maru aeglaselt) Aga aasta on ainult 88 Maa ööpäeva (Päikesesüsteemi tempokaim tiirleja) Ja taevas on seal pidevalt süsimust, kuigi Päike on 2,5 korda suurem.

4. Järgmine taevakeha on Veenus Ka temal pole kaaslasi Orbiit on üsna ümmargune (vist rohkemgi kui Maal) Atmosfäär on seal meile täiesti talumatu: rõhk on nagu meil 1km sügavusel ookeanis põhiliseks komponendiks on CO₂ aeg-ajalt sajab seal väävelhapet ja kuigi ka seal on osoonikiht, on ikka hull kasvuhoone efekt Temperatuur on kõikjal stabiilselt +462°C (kõige kuumem planeet) Üks aasta kestab seal 225 meie ööpäeva Üks ööpäev kestab 117 meie ööpäeva, haruldane omadus on see, et Veenus pöörleb teistpidi kuid Planeedi mõõtmed on Maaga sarnased ja seepärast on gravitatsioon ka sama Aga vett seal vedelal kujul ei leidu ja atmosfääri tiheduse tõttu ei tee ööl ega päeval vahet Ometi pidavat ta Maale väga lähedane sugulane olema…

5. Kolmas kivitükk on Maa Looduse poolt on talle üks kaaslane antud Kuu Aga ise oleme me orbiidile ropult prügi lähetanud igasugu Estkuubikud jmt. Üldiselt võiks tema kohta öelda Jumaliku loomingu vaimuhaigla Maa peal on ikka kõik asjad nii valesti kui üldse saab: sääl on kiirlaenud sääl on nutitelefonid sääl on homoabielud sääl on netikommentaariumid sääl on ristiusk sääl on sõjad… Oeh! see planeet on väga haige Aga kosmosest pidi ta kena kaeda olema… …ilusat värvi ja…

6. Neljas planeet on Marss Temal on kaks kaaslast Phobos(hirm) ja Deimos(ahastus) Orbiit on jällegi ellips, vähim kaugus Maast (suure vastasseisu ajal 15 või 17 aasta järel) on 55 miljonit kilomeetrit Keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit kilomeetrit Atmosfäär on olemas, kuid hõredavõitu ja ega seal meile midagi kasulikku sisse hingata ei ole Ka vedelat vett seal pole enam ma ei tea… kunagi väga ammu olevat olnud? Aga ilm olevat muidu päris okei parasvöötmes on neli aastaaega ekvaatoril on päeval +25°C (parem kui Maal) hommikuti on kerge pilvisus aga poolustel on külm kuni -133°C Ööpäev on seal kõigest 40 minutit pikem kui meiekandis Aasta kestab 687 meie ööpäeva Kuid üldiselt on Marss Maast väiksem ja gravitatsioon on meie omast 2,7 korda nõrgem

7. Siis tuleb tükk tühja maad, milles on asteroidi vöö Ja distantsi arvestamine läheb üle astronoomilistele ühikutele Kuna kilomeetrites antuna tuleks mõttetult suured numbrid Üks AÜ on Maa keskmine kaugus päikesest ehk 149 597 870,7kilomeetrit Näiteks toongi planeetide keskmised kaugused Päikesest Asteroidi vöös on aga loendamatu hulk asteroide, komeete Merkuur 0,39 ja muud kosmilist kola Veenus 0,72 Isegi üks kääbusplaneet (Ceres) Maa 1,0 Mõõtmed on alates 950 km-st Marss 1,52 Jupiter 5,2 kuni mikroskoopilise tolmuni Saturn 9,54 Ja kõik see kraam tiirutab Marsi ja Jupiteri vahel ühe õhukese kettana, Uraan 19,2 Neptuun 30,1 järgides viisakalt planeetide tasandit ehk nn ekliptika tasandit Niisiis: mida kaugemal, seda hõredam

8. Viies “peatus” on Jupiter Tema on ikka väga suur mass on Maa omast 318 korda suurem läbimõõt aga 12 korda suurem Jupiteril on praeguseks teada 67 kuud Neli ilusamat ja ümaramat said endale nimed: Io Europa Ganymedes Callisto Kuid Jupiteril on ka rõngad Jupiteril polegi korralikku pinda, kuna 1000 km paksune vesinikust ja heeliumist koosnev atmosfäär läheb üsna sujuvalt vedelaks üle Ja temperatuur atmosfääri välisküljel on -140°C, tuumas aga +20 000°C Üks aasta on 11,86 meie aastat Seega kiirgab ta ise päris korralikult ja üks ööpäev alla 10 tunni Gravitatsioon on tappev Ning et ta nii suure kiirusega pöörleb, Maa omast 20 kordarajum teeb ekvaator poolustele pidevalt 5 minutiga pähe

9. Järgmine on jälle koletu hiiglane Saturn Temal on praegu teada 62 kuud neist 53-le on nimi ka antud Tuntuim on muidugi Titaan Aga palju rohkem huvitavad meid need rõngad Rõngad sõuavad ekvaatori tasandil planeediga koos Korrapäraseid rõngaid on 9 Nende rõngaste keskmine paksus on ainult 20m Kuid planeet ise on üsna igav: Ja koosnevad nad põhiliselt jää sodist ühevärviline ja ilmetu Aasta on seal 29,5 Maa aastat Ööpäev ainult 10 tundi ja 14 minutit Ja ekvaator ketrab jälle poolustest kiiremini Ka tema pind on arusaamatult vedel Kuid ta on eriti hõre, mass on Maa omast ainult 95 korda suurem, kuigi diameeter on 9,5 korda suurem Ja nii ongi gravitatsioon meie omaga suht sarnane Temperatuur atmosfääri ülakihtides on -173°C tuumas aga +11700°C (kiirgab soojust ikka jõuliselt!) Ja seal on “üpris” tuuline. Tuule kiirus kuni 500 m/s (1800 km/h)

10. Seitsmes tegelane on Uraan Uraanil teatakse olevat 27 kuud Näh, jälle vale! Ja neil on ilukirjandusest pärit nimed Näiteks Puck Miranda Ariel Umbriel Titania Oberon Ja siis on Uraanil veel 13 rõngast (rohkem kui Saturnil) Kuid need on tumedad ega paista kuigi hästi Tähelepanuväärne on aga see, et tema on puha pikali Ja hetkel on ta ühe poolusega otse Päikese poole Üks aasta kestab 84,3 Maa aastat Ta on päikesesüsteemi kõige külmem planeet ja üks ööpäev 17 tundi ja 14 minutit Keskmine pinnatemperatuur on -197°C, Planeedi mass on Maa omast 14,5 korda suurem madalaim -224°C Läbimõõt aga 4 korda suurem Tema gravitatsiooni kohta vist kuigi palju ei teata Ka temal mingit arusaadavat pinda pole Türkiissinise värvuse annab talle atmosfääris leiduv metaan Ja sealgi olla maru tuuline

11. Viimane “täieõiguslik” planeet on Neptuun Temal on 14 kaaslast, tuntuim on muidugiTriton Ja ka temal on paar hägust rõngast Neptuun on Maast massi poolest 17,5 korda suurem diameetrilt aga ligi 4 korda suurem Gravitatsioon on 1,14 korda Maa omast tugevam Aga esiteks teda mitte ei nähtud, vaid tema olemasolu aimati, kuna mingi suur keha nagu hälvitas Uraani ja Saturni orbiite Pilvedest küll eriti midagi läbi ei paista, kuid arvatakse, et ka temal puudub tahke pind Üks aasta olevat seal 164,8 Maa aastat ööpäev 16 tundi ja 7 minutit Keskmine temperatuur seal “kokkuleppelisel pinnal” on -201°C Ja vot seal olevat ikka õige hullusti tuuline: tuule kiirus võivat olla kuni 2000 km/h Ja eks see Neptuun muidu ka on üks jäine kamakas…

12. Suurte planeetide järel tuleb Kuiperi vöö Ja selle lõppu pole veel keegi kirjeldanud Orbiit on tal väljavenitatud ellips Ja ega ta enam väga korralikult seda ekliptika tasandit ei hoia Seal on täpselt nii palju “kive”, et mitte keegi ei viitsi neid kokku lugeda Igal juhul ulatub Päikese mõju (ehk heliosfäär) õige mitme valgusaasta kaugusele Ja vähemalt praeguse võimekuse juures me sinnani kuigi täpselt ei näe Me vaid teame, et Kuiperi vöö koosneb asteroididest, komeetidest, kääbusplaneetidest ja teab-millest veel

13. Siis tuleb selline nähtus mille kohta mujal maailmas öeldakse Oorti pilv Aga eestlased ütlevad Öpik-Oorti pilv See on tasand, kus see ekliptika ketas puha käest ära läheb ja omandab lõpuks kera kuju ning mille tsentriks on Päike Kuid sellest pole mõtet pikalt rääkida, sest mitte keegi pole teda näinud. Ta on hüpoteetiline

14. Kuid… Kus on Pluto? Mis on Pluto? Pluto kohta kehtib praegu lühend K B O (KuiperBeltObject) Ja põhimõtteliselt ei tähenda see konkreetselt mitte midagi

15. Pluto avastati 1930 Ja suure hurraaga arvati, et see on järjekordne planeet Nime pani talle üks 11-aastane Oxfordi tüdruk Nimi on Vana-Rooma allmaailma jumala järgi Kuid 2006. aasta augustis võeti temalt planeedi tiitel käest ära Arvati, et tiitel dwarfplanet (kääbusplaneet) temale piisav on Kuna ta käitus hirmus ebatüüpiliselt

16. Tema orbiidiga oli midagi väga imelikku Ta tuli nimelt aina lähemale, kuni põrutas Neptuunist veel sissepoole Siis pööras otsa ringi ja hakkas tasapisi kaugenema Tema periheel on 29,6 aü (Neptuunil on 29,7 aü) Afeel (kaugeim punkt päikesest) on 48,9 aü on ta 17° kogu ülejäänud ekliptika suhtes kaldu No ja nagu sellestki veel vähe oleks Vingerdab ta oma orbiidil väga imelikult Lähemal uurimisel selgus, et seal on kaks peaaegu ühesuurust kera, Nad lasevad ümber üksteise lõbusasti ringiratast Ja lisaks sellele, et see orbiit on julmalt lapergune,

17. See teine peaaegu sama suur tegelane sai nimeks Charon Ja nad on väga lähestikku Nõnda, et orbiiti järgib selle paari massikese, mis on nende kahe vahel tühjas kosmoses Peale Charoni on Plutol teada veel neli kaaslast: Nix Hydra Kerberos Styx Aga need on väikesed ja kaugel pealegi Pluto atmosfäär on põhimõtteliselt olemas (lämmastik ja vingugaas), kuid pisut muutlik Nimelt periheelis pidavat atmosfäär olema gaasiline, Kaugemal aga tõmbavat tahkeks ja pidi siis kõlinal maha sadama Kõrgeim temperatuur teatakse olevat -218°C madalaim -240°C Tumeda pinna tõttu püüab ja salvestab ta soojust tublisti

18. Päike on periheeli ajal lihtsalt veidi heledam täht Afeeli ajal aga arvatavasti muudest tähtedest üsna raskesti eristatav Diameetri poolest on ta 0,18 Maad Massi poolest kõigest 0,002 Maad (isegi meie Kuu on tema kõrval hiiglane) Gravitatsioon on 0,067 korda meie planeedi oma (pisut jääb puudu, et kosmosesse hüpata) Aasta on seal 248 Maa aastat Ööpäev on 6 meie ööpäeva pluss veel 9tundi

19. Väike võrdlus Päikesesüsteemi planeetidega: Kuid kui lisame siia kampa Päikese: Päike Maa Neptuun Veenus Uraan Saturn Marss Jupiter Merkuur Kas siis ka veel Plutot näete? Pluto olemasolu sellel pildil on… ütleme napp

20. Aga miks siiski just Pluto? Kas ta on siis kääbusplaneetidest suurim? Ei ole! Praegu teatakse, et Eris on veidi suurem Ja tema on ka KBO Ja üldse on neid KBO-sid nimetet täpselt nii palju Pluto oli vist lihtsalt õigel ajal õiges kohas…

21. Jutt sai nüüd küll pikk… Kuid suur tänu vaatamast!